KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Sirje Lahesoo Otsuse tegemise aeg ja koht 28.jaanuar 2019 Paide Tsiviilasja number 2-18-8669 Tsiviilasi TA’i hagi RV vastu täisealisele õ

) § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte õiguslike väidetega. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-21-15 märkinud, et kohus ei ole perekonnaasjas seotud esitatud asjaolude ega seisukohtadega.

§ 230

lg 3 järgi võib kohus lapse huve puudutavas vaidluses koguda tõendeid omal algatusel, kui seadusest ei tulene teisiti. Ülalpidamisasjas võib kohus

§ 230

lg 4 alusel kohustada poolt esitama andmeid ja dokumente oma sissetuleku ja varalise seisundi kohta ning

§ 230lg 5 järgi nõuda ka ise asjakohastelt asutustelt teavet.

Kohus on seisukohal, et esitatud ja kogutud andmeid ja tõendeid arvestades tuleb hageja hagi jätta rahuldamata.

1. Hageja on esitanud kostja vastu nõude täisealisele keskharidust omandavale lapsele elatise maksmiseks. Perekonnaseaduse (PKS) § 96 järgi on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased (ülalpidamiskohustuslased). PKS § 97 p 2 kohaselt on ülalpidamist õigustatud saama laps, kes täisealisena omandab põhi-, kesk- või kõrgharidust või õpib kutseõppe tasemeõppes, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni. Riigikohus on täisealise õppiva lapse elatisnõude osas asunud seisukohale, et erinevalt alaealisest lapsest, kelle puhul eeldatakse, et ta ei suuda endale ise eluks vajalikke vahendeid hankida, saab täisealiseks saanud isiku puhul eeldada, et ta hangib endale eluks vajalikud vahendid ise. Üksnes juhul, kui täisealiseks saanud isikul ei ole vara enda ülalpidamiseks ja temalt ei saa õppetöö või muu mõjuva põhjuse tõttu eeldada sissetuleku hankimist oma vajaduste rahuldamiseks, tekib isikul õigus nõuda ülalpidamist. Seejuures sõltub ülalpidamise ulatus isiku abivajaduse ulatusest (lahend 3-2-1-119-15, p 10). Rahvastikuregistri andmetel (tl 5) on TA (hageja) sündinud xx.xx.xxxx ning tema vanemad on AA (ema) ja RV (isa). Toodud asjaolusid pooled ei vaidlusta. Eeltuvastatu tähendab, et RV (kostja) on täisealise hageja isa (üleneja sugulane) ning hageja on tema laps. See omakorda tähendab, et TA on õigus oma isalt (kostjalt) nõuda elatist juhul, kui ta omandab põhi-, kesk- või kõrgharidust või õpib kutseõppe tasemeõppes ning temalt endalt ei saa eeldada sissetuleku hankimist oma vajaduste rahuldamiseks.
2. Hageja väitel käib ta koolis ja tal ei ole võimalik tööl käia, kuna tal endal on väike laps. Hageja sissetulek on hagiavalduse kohaselt 485 eurot (430 eurot vanemahüvitis ja 55 eurot lapseraha), igakuised vajadused aga 413 eurot. Kostja on seisukohal, et kuna hageja ei ole xxxx xxxxxxxxxxx xxxxxxxx nimekirjas olles koolikohustust korralikult täitnud (ei ole korrektselt ja alati õppetöös osalenud, paljudes õppeainetes esinevad võlgnevused) ning alates 09.11.2018 on hageja xxxxx xxxxxxxxxx xxxxxxxxx nimekirjast välja arvatud, puudub alus temalt hageja kasuks elatise väljamõistmiseks. Lisaks leidis kostja, et kuna hagejal oli kohustus koolis käia vaid kahel päeval nädalas, oli tal võimalik endale ise elatist teenida, seda enam, et 06.06.2018 kuni 31.08.2018 on koolivaheaeg ja õppetööd ei toimu. Veel leidis kostja, et hageja igakuised kulud on ülepaisutatud. Hageja ei ole vaidlustanud ega lükanud ümber kostja vastuväiteid, et xxxx xxxxxxxxxxxx xxxxxxxx nimekirjas oleku ajal (september 2017-09.11.2018) ei täitnud ta korralikult koolikohustust; et ettenähtud aegadel ei osalenud ta koolitöös; et tal esines paljudes õppeainetes võlgnevusi ning et 06.06.2018 kuni 31.08.2018 oli koolivaheaeg ja õppetööd ei toimunud. Ka ei ole hageja põhjendanud oma kulutuste suurust. Rahvastikuregistri andmetel on TA xx.xx.xxxx sündinud laps XX (tl 5). xxxx xxxxxxxxxxxx xxxxxxxxx 04.06.2018 tõendist nähtub, et TA õpib xx.klassis 2017/2018 õppeaastal alates septembrist 2017 mittestatsionaarses õppes, õppepäevad kolmapäev, neljapäev (tl 4). xxxx xxxxxxxxxxxx xxxxxxxx 09.11.2018 käskkirja nr 5-3/26-õ kohaselt, on TA kooli nime-kirjast välja arvatud (tl 30).

§ 230

lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Tsiviilasi nr 2-18-8669 Vaatamata kohtu sellekohasele selgitusele ja hagejale korduvalt antud võimalusele (tl 24,28) esitada täiendavad andmed ja tõendid oma igakuiste kulutuste ning õpingute jätkamise kohta 2018/2019 õppeaastal, hageja seda ei teinud. Kohtu hinnangul ei ole asjas tuvastamist leidnud, et hageja on õigustatud kostjalt ülalpidamist nõudma. Hagi esitamise ajal oli hageja sissetulek 485 eurot, hageja igakuised vajadused aga 413 eurot. Seega olid hageja igakuised vajadused täielikult kaetud hageja enda sissetulekuga. Kohus on seisukohal, et hageja ühekordne kulutus autokoolile 525 eurot, ei ole selline eluliselt vajalik kulutus, mille kandmise kohustuse saaks panna kostjale. Arvestades aga asjaoluga, et hageja õppis mittestatsionaarses õppes, kusjuures õppetöö toimus vaid kahel päeval nädalas, kus hageja alati isegi ei osalenud, oli hagejal kohtu hinnangul vajadusel (näiteks kui vanemahüvitise maksmine lõppes) kohustus ja ka võimalus hankida endale ise sissetulekut töö tegemisega. Seda enam, et hageja on ise alaealise lapse vanem, kellel lasub kohustus ka oma lapse ülalpidamiseks sissetulekut teenida. Eeltoodut kogumis arvestades jätab kohus hageja hagi rahuldamata. 4.

§ 162lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuna kohus jättis hageja hagi rahuldamata, st tegi otsuse hageja kahjuks, tuleb poolte menetluskulud jagada hageja kanda. Kostjal menetluskulusid ei ole. /allkirjastatud digitaalselt/ Sirje Lahesoo Kohtunik