) § 82 lg 1, mille kohaselt tulenevad lapse ja vanemate õigused ja kohustused lapse põlvnemisest, mis on tõestatud seaduses sätestatud korras.
lg 1 kohaselt on lapse isa mees, kes on lapse eostanud.
lg 1 p 3 alusel loetakse, et lapse on eostanud mees, kelle isaduse on tuvastanud kohus.
lg 1 järgi kohus tuvastab isaduse, kui käesoleva seaduse § 84 lõike 1 punkti 1 või 2 või § 86 kohaselt ei ole ühtki meest lapse isana kindlaks tehtud, samuti kui isadus on vaidlustatud käesoleva seaduse § 91 alusel ja kohus on tuvastanud, et laps ei põlvne mehest, kelle isadus vaidlustati.
94 lg 2 järgi põlvnemise isast tuvastab kohus asjaolude alusel, mis võimaldavad eeldada, et laps põlvneb sellest mehest. Kostja seaduslik esindaja, ema O. F., on võtnud hagi õigeks, selgitades, et hageja on D. F. isa ja selles pole kunagi vaidlust olnudki. Lapse ema pakkus enne lapse sündi isaduse tuvastamist, kuid hageja ei olnud sellega nõus. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg 1 kohaselt juhul, kui kostja võtab kohtule esitatud avalduses hageja esitatud nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Seega puudub kohtul alus kahelda kostja seadusliku esindaja õigeksvõtus ja hagejat mitte D. F. isaks pidada. Lapse isast põlvnemise tuvastamine on tagasiulatuv kuni lapse sünnini. Seega tuleb mees kohtus põlvnemise tuvastamise korral lugeda lapse isaks, s.o esimese astme ülenejaks sugulaseks, alates lapse sünnist (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-36-08). Menetluskulud Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 164 lg 1¹ kohaselt jäävad menetluskulud kostja kanda. TsMS § 177 lg 1 p 1 kohaselt kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Hageja on saanud Pärnu Maakohtu 03.07.2018 määruse alusel menetluskulude kandmiseks menetlusabi ning kohus on hageja vabastanud 40 euro suuruse riigilõivu tasumisest. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 179 lg 1 kohaselt menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, muu hulgas tasumata või vähem tasutud riigilõiv või riigi kasuks välja mõistetud menetlusabikulud, mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega. Kuna hageja vabastati riigilõivu tasumisest, siis eeltoodu alusel paneb kohus käesolevaga kostjale kohustuse riigile hüvitada tasumata riigilõiv summas 40 eurot. TsMS § 179 lg 5 alusel ja tulenevalt ülalmärgitust annab kohus kostjale tähtaja tasuda nimetatud summa 15 päeva jooksul käesoleva otsuse jõustumisest ühekordse maksena. Kui kostja pandud kohustust 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.