Obsah (7)

§ 150§ 429§ 428§ 168§ 177§ 175§ 206

KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Reena Undrest Määruse tegemise aeg ja koht 18.detsember 2018. a Kuressaare kohtumaja Tsiviilasja number 2-18-8356 Tsiviilasi R A hagi MTÜ Saaremaa Metsaühing

§ 150

lg 2 p 2 alusel on hagejal õigus, et talle tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust. Riigilõiv tagastatakse hageja avalduse alusel (

§ 150lg 4).

Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. 2-13-36842 MENETLUSE KÄIK, ASJAOLUD

1. R A esitas 30.05.2018 maakohtule hagi MTÜ Saaremaa Metsaühing vastu põhinõudes 2457,85 eurot ja kõrvalnõudes, mis 29.05.2018 seisuga oli 429,83 eurot. 22.11.2018 suurendas hageja haginõudeid ja esitas kostja vastu täiendava haginõude /t.l. 112/.
2. Kostja vaidles läbi menetluse hagile täies ulatuses vastu.
3. 2.12.2018.a. e-kirjaga teatas kostja kohtule, et on hageja nõude rahuldanud ja soovis tsiviilasja lõpetamist /t.l. 140/. Lisatud maksekorraldusest nähtub kostja poolt 4155.12 euro tasumine hagejale /t.l. 141/.
4. 7.12.2018 esitas hageja kohtule avalduse hagist loobumiseks ja taotluse kostja poolt hagejale hüvitatavate menetluskulude suuruse kindlaksmääramiseks /t.l. 145/. Avalduses märgib hageja, et tema lõplik nõue kostja MTÜ Saaremaa Metsaühing vastu on: mõista MTÜ-lt Saaremaa Metsaühing R A kasuks välja põhivõlgnevus summas 2222,70 eurot, õigusabi- ja ekspertiisikulud summas 535,15 eurot ja kahjuhüvitis summas 876 eurot ning mõista MTÜ-lt Saaremaa Metsaühing R A kasuks välja seadusjärgne viivis põhivõlgnevuselt summas 2222,70 eurot kuni kohustuse kohase täitmiseni.
5. detsembri 2018 kandis kostja hageja arvelduskontole 4 155.12 eurot. Hageja kinnitas oma lepingulisele esindajale, et märgitud summa on tema arvelduskontole laekunud. Seisuga
6. detsember 2018 oli hageja viivise nõue 1066 maksmisega viivitatud päevalt 521,27 eurot. Seega oli hageja nõue seisuga
7. detsember 2018 kostja vastu kokku 4155.12 (2222,70 + 535,15 + 876 + 521,27) eurot. Eeltoodust nähtub, et kostja on pärast hagi esitamist hageja nõude täies ulatuses rahuldanud.
8. detsembril 2018 esitas kostja maksekorralduse R Ale 4 155.12 euro tasumise kohta kohtule koos taotlusega tsiviilasi nr 2-18-8356 lõpetada põhjusel, et kostja on R A haginõude (tsiviilasi 2-18-8356) rahuldanud.

§ 429

lg 1 kohaselt võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse.

§ 428

lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. Kuna kostja on hageja nõude rahuldanud, puudub hagejal nõue kostja vastu. Hageja loobub hagist ja ei vaidle vastu kostja taotlusele lõpetada tsiviilasjas nr 2-18-8356 menetlus põhjusel, et kostja on R A haginõude rahuldanud. Hageja esitas kohtule nõude menetluskulu jätmiseks täies ulatuses kostja kanda ja nõude mõista kostjalt välja viivis väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni Võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

§ 168

lg 5 kohaselt kannab kostja hageja menetluskulud, kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud. Vastavalt käesoleva menetlusdokumendi lisaks olevale menetluskulu nimekirjale on hageja menetluskulu seisuga 6. detsember 2018 kokku 2001 (1476 + 525) eurot. Eeltoodust tulenevalt taotleb hageja menetluskulude kindlaksmääramist kokku summas 2001 eurot. Hageja kinnitab, et eelpool nimetatud kulud on kantud seoses kohtumenetlusega tsiviilasjas 2-18-8356.

§ 177

lg 1 p 1 kohaselt kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Hageja palub kohtul

§ 177

lg 4 alusel märkida menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Lähtudes eeltoodust palub hageja:

1. Võtta vastu hageja R A hagist loobumine seoses kostja poolt nõude rahuldamisega ja lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-18-
3. Jätta hageja menetluskulu täies ulatuses kostja kanda.
4. Määrata kindlaks kostjalt MTÜ Saaremaa Metsaühing R Ale hüvitatavad 2 2-13-36842 menetluskulud kokku summas 2001 eurot.
5. Välja mõista kostjalt MTÜ Saaremaa Metsaühing R Ale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivis VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud suuruses alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude hüvitamise kohustuse täitmiseni.
6. Kostja kinnitab, et ta on hageja nõude rahuldanud, palub hagist loobumine vastu võtta ja menetlus tsiviilasjas 2-18-8356 lõpetada /t.l. 154/. Kostja esitab vastuväite hageja lepingulise esindaja poolt kohtule esitatud hageja menetluskulude nimekirjale ja taotlusele menetluskulud kostjalt hageja kasuks välja mõista.

§ 150

lg 2 p 2 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui hageja loobub hagist. Kostja palub pool menetluses tasutud riigilõivust menetluse lõpetamisel hagist loobumise tõttu riigieelarvelistest vahenditest hagejale tagastada. Kostjalt kuulub väljamõistmisele pool hageja tasutud riigilõivust, s.o 262,5 eurot (525 : 2).

§ 175

lg-s 1 on sätestatud, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Tegemist ei ole sisu poolest eriti keerulise ega mahuka asjaga. Kostja leiab, et hageja menetluskulude nimekirjas näidatud lepingulise esindaja kulud ei ole asja mahtu ja keerukust arvestades põhjendatud ega vajalikud. Nii näiteks on hageja hagiavalduses esitanud kahju hüvitamise nõudena konsultatsiooni eest Tuus & Tuus õigusabi OÜ arve nr 435-2018 summas 60, konsultatsiooni sisu oli hagi aluseks olevate asjaolude väljaselgitamine. Menetluskuluna sellele lisaks hagi esitamiseks oleva dokumentatsiooniga tutvumise eest 80 euro väljamõistmine on neil asjaoludel põhjendamatu. Pärast hagi esitamist kohtule esitatud menetlusdokumentides kordab hageja valdavalt oma varem esitatud seisukohti. Kostja leiab, et põhjendatud ja vajalikuks saab pidada hagejale osutatud õigusabi maksimaalselt menetluskulude nimekirjas näidatust 50% ulatuses, mitte rohkem. KOHTU SEISUKOHT 6.

§ 428

lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. Vastavalt

§ 429

lg-le 1 võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kohus olles tutvunud asja materjalidega leiab, et hageja loobumine hagist kuulub vastuvõtmisele, kuna selle vastuvõtmist välistavaid asjaolusid ei esine. Hagist loobumine on poole õigus (

§ 206). Seega seoses hageja loobumisega hagist, kuulub menetlus asjas lõpetamisele.

Kohus peab menetluse lõpetamist võimalikuks kirjalikus menetluses, selleks kohtuistungit pidamata. 7. Hageja esitas kohtule nõude menetluskulu jätmiseks täies ulatuses kostja kanda ja nõude mõista kostjalt välja viivis väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni Võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

§ 168

lg 5 sätestab, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. Kuna antud juhul on kostja pärast hagi esitamist (ja kuus kuud kestnud menetlust) hageja nõude täies ulatuses rahuldanud, on tegemist menetlusliku olukorraga, mis vastab

§ 168lg 5 tunnustele ja seetõttu tuleb ka menetluskulud jätta kostja kanda.

8.

§ 177

lg 1 p 1 kohaselt kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. 3 2-13-36842 8.

1. Hagejal on käesoleva asja menetlusega seonduvalt vastavalt menetluskulude nimekirjale menetluskulu kokku 2001 (1476 + 525) eurot. Hageja menetluskulu koosneb hagi esitamiselt tasutud riigilõivust ja õigusabikulust.
2. Hageja maksis hagi kohtule esitamiselt riigilõivu 325 eurot ja täiendava haginõude esitamiselt ja haginõude suurendamiselt makstud riigilõivust summas 200 eurot. Seega maksis hageja käesolevas kohtuasjas kokku riigilõivu 525 eurot.
3. Hageja vajas kohtule hagi esitamisel õigusabi. Ta pöördus Tuus & Tuus Õigusabi OÜ poole. Teda esindab menetluses Tuus & Tuus Õigusabi OÜ jurist Liivi Tuus. Hageja lepinguline esindaja osutas järgmist õigusabi: 1) Tutvumine hagi esitamise aluseks oleva dokumentatsiooniga, sh lepinguga, arutelu kliendiga hagi esitamise asjaolude üle 0,8 tundi; 80,00 eur; 2) Seisukoha kujundamine,
4. mail 2018 hagiavalduse koostamine ja kohtule esitamine 3,2 tundi, 320,00 eur; 3) Tutvumine hagivastusega ja hagivastuse lisaks olevate dokumentidega 0,7 h, 70,00 eur; 4) Seisukoha kujundamine, esialgse kirjaliku seisukoha koostamine ja kohtule
5. augustil 2018 saatmine, 0,7 h, 70,00 eur; 5) Tutvumine Saaremaa Metsaühingu täiendava hagivastusega ja selle lisaks olevate dokumentidega (11 lisa), 0,5 h, 50,00 eur; 6) Tutvumine Saaremaa Metsaühingu 5.10.2018 taotlusega ja selle lisadega, 0,2 h, 20,00 eur; 7) Hagivastustes olevate seisukohtade arutelu eksperdiga Metsabüroo OÜ-s
6. 10.2018, 1,0 h, 100,00 eur; 8) Arutelu kliendiga, Metsabüroo OÜ-le kliendi taotluse 7.10.2018 koostamine, taotluse edastamine Metsabüroo OÜ-le 10.10.2018, 1,0 h, 100,00 eur; 9) Taotluse koostamine ja kohtule edastamine, 0,2 h, 20,00 eur; 10) Tutvumine Metsabüroo OÜ raportiga (koos lisadega 26 lk), arutelu kliendiga 1,0h, 100,00 eur; 11) Täiendava nõude koostamine ja kohtule esitamine 20.
7. 2018 1,8 h, 180,00 eur; 12) Kostja taotluse ja selle lisaga tutvumine, taotluse sisu selgitamine kliendile telefonitsi 0,2 h, 20,00 eur; 13) Seisukoha kujundamine, seisukoha-avalduse- taotluse koostamine ja 6.12.2018 kohtule esitamine 1,0 h, 100,00 eur. Kokku on osutatud õigusabi 12,3 tundi summas 1230,00 eurot. Tuus & Tuus Õigusabi OÜ tööühik on tund ja tööühiku hind on 100 eurot, millele lisandub käibemaks. Tuus & Tuus Õigusabi OÜ esitas R Ale osutatud õigusabi eest arved: nr 520-2018 summas 480 eurot (vt hagiavalduse lisa 12); nr 567-2018 summas 168 eurot; nr 589-2018 summas 348 eurot; nr 618-2018 summas 336 eurot (vt 22.11.2018 menetlusdokumendi lisad 6-8), nr 623-2018 summas 144 eurot (vt lisa). Kokku on hageja õigusabikulu 1476 eurot. Seega on hageja menetluskulu seisuga
8. detsember 2018 kokku 2001 (1476 + 525) eurot. Hageja kinnitab, et Tuus & Tuus Õigusabi OÜ arves kajastuv kulu on tema poolt kantud seoses tsiviilasjas toimuva kohtumenetlusega. Hageja ei ole käibemaksukohuslane. Kuivõrd hageja ei ole käibemaksukohustuslane, on õigusabikulud arvestatud käibemaksuga. 8.
9. Kostja leiab, et temalt kuulub väljamõistmisele pool hageja tasutud riigilõivust, s.o 262,5 eurot (525 : 2) ning palub pool menetluses tasutud riigilõivust

§ 150lg 1 p 2 alusel hagejale tagastada.

Kostja hinnangul, ei ole tegemist sisu poolest eriti keerulise ega mahuka asjaga ning hageja menetluskulude nimekirjas näidatud lepingulise esindaja kulud ei ole asja mahtu ja keerukust arvestades põhjendatud ega vajalikud. Nii näiteks on hageja hagiavalduses esitanud kahju hüvitamise nõudena konsultatsiooni eest Tuus & Tuus õigusabi OÜ arve nr 435-2018 summas 60, konsultatsiooni sisu oli hagi aluseks olevate asjaolude väljaselgitamine. Menetluskuluna sellele lisaks hagi esitamiseks oleva dokumentatsiooniga tutvumise eest 80 euro väljamõistmine on neil asjaoludel põhjendamatu. Pärast hagi esitamist kohtule esitatud menetlusdokumentides kordab hageja valdavalt oma varem esitatud seisukohti. Kostja leiab, 4 2-13-36842 et põhjendatud ja vajalikuks saab pidada hagejale osutatud õigusabi maksimaalselt menetluskulude nimekirjas näidatust 50% ulatuses, mitte rohkem. 8.3. Vastavalt

§ 175

lg-le 1 kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus, pidades mh silmas antud tsiviilasjas esitatud dokumentide mahtu ja sisu leiab, et hageja esindaja poolt antud menetluses tehtud toimingud on hageja õiguste efektiivseks kaitseks

§ 175lg 1 järgi põhjendatud ja vajalikud.

Kohus peab põhjendatuks ka hageja esindaja ajakulu kokku 12 tunni ja 30 minuti ulatuses, mis teeb 100 eurose tööühiku hinna korral (millele lisandub käibemaks) õigusabikulu suuruseks 1476 eurot (koos käibemaksuga), Kohus ei pea põhjendatuks kostja vastuväidet, et kuna hageja on hagiavalduses esitanud kahju hüvitamise nõudena konsultatsiooni eest Tuus & Tuus õigusabi OÜ arve nr 435-2018 summas 60 eurot, konsultatsiooni sisu oli hagi aluseks olevate asjaolude väljaselgitamine, siis menetluskuluna sellele lisaks hagi esitamiseks oleva dokumentatsiooniga tutvumise eest 80 euro väljamõistmine on neil asjaoludel põhjendamatu. Nimelt nähtub hagiavaldusest ja ka hageja 22.11.2018 menetlusdokumendist, et hageja nõudis mh kostjalt kui kahju tekitanud isikult VÕS § 128 lg 3 alusel kohtumenetluse eelsete õigusabikulude hüvitamist summas 60 eurot. Hageja kirjeldab hagi aluseks olevates asjaoludes usutavalt, miks oli hageja sunnitud kohtueelses menetluses õigusabi saamiseks pöörduma Tuus & Tuus Õigusabi OÜ juristi poole, kes soovitas hagejal MTÜ Saaremaa Metsaühing vastu hagi esitamise küsimuse otsustamiseks ja tegeliku raiutud puidu koguse väljaselgitamiseks pöörduda OÜ Metsabüroo poole. Konsultatsiooni eest esitas Tuus & Tuus õigusabi OÜ hagejale arve nr 435-2018 summas 60 eurot, mille hageja tasus 16. jaanuaril 2018 /t.l. 20, 21/. Seega ei olnud kõnealuse konsultatsiooni sisuks hagi aluseks olevate asjaolude väljaselgitamine, nagu kostja ekslikult osundab. Küll aga nõustub kohus kostjaga selles, et kostja ei pea hagejale hüvitama kogu menetluses tasutud riigilõivu summas 525 eurot, vaid pool sellest so 262.50 eurot, sest vastavalt

§

§ 150

lg 2 p-le 2 on hagejal õigus, et talle tagastatakse kohtu poolt pool menetluses tasutud riigilõivust, kuna hageja loobus hagist. Selleks peab hageja kohtule aga vastava avalduse esitama (

§ 150lg 4).

Vastavalt hageja taotletule tuleb

§ 177

lg 4 alusel kostjalt hageja kasuks välja mõista ka viivis hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt alates menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni lahendi täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras. /allkirjastatud digitaalselt/ Reena Undrest kohtunik 5