Obsah (9)

§ 394§ 187§ 407§ 317§ 174§ 138§ 144§ 163§ 178

KOHTUOTSUS TAGASELJAOTSUS Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Siiri Malmberg Otsuse tegemise aeg ja koht 04. september 2018. a Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumaja Tsiviilasja number 2-18-101971 Tsiviilasi AS Kod

§ 394nõuetele vastav kirjalik vastus hagile.

Hageja võib esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (

§ 187lg 6).

Hagiavalduse asjaolud, kohtumenetluse käik 2 Tsiviilasi nr 2-18-101971

1. Hageja esitas 08.06.2018 Pärnu Maakohtule hagi kostja vastu põhivõlgnevuse summas 274 eurot, intressivõlgnevuse summas 39.03 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 36,22 eurot, lepingutasu 14.23 eurot ja menetluskulu 15 eurot nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 10.03.2017 laenulepingu nr 0357703102, mille alusel väljastati kostjale laenu summas 449 eurot OnOff Jaekaubanduse OÜ-lt kauba ostmiseks. Kostja kohustus laenusumma tagastama vastavalt lepingu tingimustele ja maksegraafikule, lõpptähtajaga 20.03.
2. Laenu anti intressimääraga 22% aastas (tl 18 – 20). Kostja ei täitnud laenulepingut vastavalt sõlmitud lepingule. Alates 20.07.2017 jättis kostja lepingujärgsed osamaksed tasumata. 08.06.2018 seisuga on kostja võlgnevus laenu põhiosas 274 eurot ja intressivõlgnevus 39.03 eurot. Hageja on saatnud kostjale 6 meeldetuletuskirja võlgnevuse tasumiseks, millest 09.08.2017, 31.08.2017, 03.10.2017 teate eest nõuti kokku 15 eurot menetluskulu. 03.10.2017 saatis hageja kostjale hoiatuse, mille kohaselt juhul kui 13.10.2017 ei ole sissenõutavaks muutunud kohustusi tasutud, siis ütleb hageja laenulepingu üles. Kostja võlgnevust ei tasunud. 27.11.2017 ütles hageja laenulepingu üles, kui võlgnik ei täitnud kohustusi. Hageja on arvestanud viivist VÕS § 113 lg 1 kolmanda lause järgi, viivisemääraga 22% aastas, s.o 0.060% päevas. Seisuga 08.06.2018 on viivis 36.22 eurot. Hageja nõuab kostjalt põhivõlgnevust summas 274 eurot, intressi summas 39,03 eurot, viivist summas 36.22 eurot, lepingutasu summas 14.23 eurot ja menetluskulu 15 eurot tasuliste meeldetuletuskirjade saatmise eest, millele lisandub hagiavalduselt tasutud riigilõiv summas 100 eurot.
3. 13.06.2018 määrusega võttis kohus hageja hagi kostja vastu menetlusse ja kohustas kostjat esitama kirjalik vastus 28 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest alates. Sama määruse lk-l 4 hoiatas kohus, et kohus võib hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult või elektroonselt. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks (

§ 407lg 1).

Tagaseljaotsuse tegemise alus, kohtuotsuse põhjendused 3. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Vastavalt

§ 407

lg-le 2 eeldatakse

§ 407

lg-s 1 sätestatud hageja nõusolekut, kui hageja ei ole kohtule teatanud, et ta ei soovi tagaseljaotsuse tegemist. Antud juhul on hageja taotlenud hagiavalduses kostja suhtes tagaseljaotsuse tegemist. 3 Tsiviilasi nr 2-18-101971 4. Kostja elukoht ei ole kohtule teada, rahvastikuregistrisse kantud elukohas ja hageja poolt märgitud aadressil kostja ei ela, teadaoleval e-posti aadressil xxxxxxxxxxx ei ole õnnestunud kostjale kohtudokumente kätte toimetada. Käesolevale hagimenetlusele eelnenud maksekäsu kiirmenetluse menetluses ei olnud võimalik kohtudokumente kätte toimetada kostja rahvastikuregistrisse kantud aadressil, samuti e-posti aadressil xxxxxxxxxxx@eesti.ee. Kohtule on kinnitatud, et kostja ei ela ka sideaadressil Riia mnt 8 – 8, Viljandi. Menetluses 2-17-130415 on Politsei- ja Piirivalveamet teatanud, et kostja elukoha kohta neil andmed puuduvad. Kohtudokumente ei ole õnnestunud maksekäsu kiirmenetluses kätte toimetada ka kohtutäituri kaudu. Kohtutäitur sai kostjaga ühendust telefoni teel, kostja väitis, et elab välismaal, kuid aadressi ei täpsustanud. Eeltoodust tulenevalt, kuna kohtule ei ole teada M.S.i kontaktandmeid, siis toimetati hagiavaldus ja 13.06.2018 kohtumäärus kostjale kätte avalikult, vastavasisulise teate avaldamisega Ametlikes Teadaannetes 18.07.2018.

§ 317

lg 5 kohaselt loetakse dokument avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Kohus loeb menetlusdokumendid kostjale kättetoimetatuks 02.08.2018 dokumentide kättetoimetamisega avalikult Ametlike Teadaannete kaudu. Kostja kohustus vastama hagiavaldusele hiljemalt 30.08.2018. Kostja hagiavaldusele tähtaegselt ei vastanud. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et tagaseljaotsuse tegemise eeldused on täidetud.

§ 407

lg-s 5 loetletud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid selles asjas ei esine. 5.

§ 407

lg 6 sätestab, et kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Seega saab kohus

§ 407

lg 1 alusel koostoimes sama paragrahvi lg-ga 6 hagi tagaseljaotsusega ka osaliselt rahuldada, kui hagi ei ole täies ulatuses õiguslikult põhjendatud. Kohus on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. Hageja poolt hagiavalduses esitatud ja kostja poolt

§ 407

lg 1 kolmanda lause kohaselt omaksvõetud asjaoludel on hageja nõuded allpool märgitud ulatuses kohtu hinnangul õiguslikult põhjendatud.

1. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 lg 1 järgi on laenulepingust tulenevaks laenuandja põhikohustuseks anda teisele isikule (laenusaajale) rahasumma, laenusaaja põhikohustus on tagasi maksta sama rahasumma. Kostja ei ole täitnud hagejaga 10.03.2017 sõlmitud laenulepingust nr 0357703102 tulenevaid rahalisi kohustusi. Hageja ütles kostjaga sõlmitud laenulepingu üles 27.11.2017 teatisega alates 12.12.
2. Kostjal on tasumata lepingujärgsed laenumaksed kokku summas 274 eurot. Eeltoodust tulenevalt on hageja nõue laenusumma tagastamiseks põhjendatud. VÕS § 94 lg 1 sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta
3. jaanuari ja
4. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt on fikseeritud intressimääraks lepingus võlausaldaja ja võlgniku vahel terveks lepingu kehtivuse ajaks kokkulepitud intressimäär või kindlateks ajavahemikeks 4 Tsiviilasi nr 2-18-101971 kokkulepitud intressimäär, mis arvutatakse üksnes kindlaksmääratud protsendimäära alusel. Kui kõik intressimäärad ei ole lepingus kindlaks määratud, loetakse intressimäär fikseerituks nendeks ajavahemikeks, milleks intressimäär on lepingu sõlmimisel väljendatud üksnes kindlaksmääratud protsendimäärana. Hagiavalduse kohaselt leppisid pooled 10.03.2017 sõlmitud laenulepingus kokku intressimääras 22% aastas. Hageja on arvestanud intressi kokku summas 39.03 eurot. Kuna kohus lähtub

§ 407

lg-s 1 sätestatu alusel sellest, et kostja on hagiavalduses esitatud asjaolud omaksvõtnud, on hageja intressinõue kohtu hinnangul põhjendatud.

1. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hageja on lugenud viivisemääraks lepingus kokku lepitud intressimäära 22% aastas ja arvestanud viivist kuni hagiavalduse esitamise päevani, s.o 08.06.2018 kokku summas 36.22 eurot. Kohus on seisukohal, et nimetatud summas viivisenõue on põhjendatud. Viivisemäär 22% aastas vastab VÕS § 113 lg 1 kolmandas lauses sätestatule ega ole tarbijat ebamõistlikult kahjustav, arvestades Riigikohtu lahendis nr 3-2-1-25-16, p-s 13 esitatud seisukohti tarbijat ebamõistlikult kahjustava viivisemäära kohta tüüptingimustes.
2. Hageja on hagiavalduses esitanud nõude lepingutasu väljamõistmiseks kostjalt kokku summas 14.23 senti. Kohus on seisukohal, et nimetatud nõue ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Hageja ei ole hagiavalduses esile toonud ühtegi asjaolu selle kohta, mille alusel tal on lepingutasu nõue kostja vastu. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et hagiavaldus ei ole nimetatud osas asjaoludega õiguslikult põhjendatud.
3. Hageja taotleb lisaks eeltoodule võla sissenõudmiskulude summas 15 eurot väljamõistmist kostjalt laenulepingu üldtingimuste p 1.3.2 kohaselt, mille kohaselt, kui laenusaaja ei täida lepingust tulenevaid kohustusi kohaselt ja sellest tulenevalt saadab laenuandja laenusajale kirjaliku teate lepingu rikkumise kohta, mille iga sissenõutavaks muutunud osamakse kohta meeldetuletuskirja saatmise eest on õigus nõuda kuni 5 eurot. Hagiavalduse kohaselt on hageja kostjale saatnud lepingu kehtivuse ajal 6 meeldetuletuskirja (perioodil 02.08.2017 – 03.10.2017, neist kolm tasulist. Kohus on seisukohal, et nimetatud osas on hageja nõue põhjendatud. 10.

§ 174

lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 alusel kohus määrab kohtuotsuses kindlaks ka menetluskulude rahalise suuruse.

§ 138

lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Kohtuvälisteks kuludeks

§ 144

kohaselt on muu hulgas menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud, menetlusosaliste sõidukulud, aga ka menetlusosaliste saamata jäänud töötasu või muu püsiv sissetulek. Kohus leiab, et põhjendatud ja vajalikuks kuluks on maksekäsu kiirmenetluses ja hagi esitamisel tasutud riigilõiv kokku 100 eurot, kuna riigilõivu tasumine on nõude esitamise vältimatu eeltingimus. 11.

§ 163

lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega 5 Tsiviilasi nr 2-18-101971 või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus rahuldas hagi osaliselt, s.o 96.23 % ulatuses, mistõttu jätab kohus hageja menetluskuludest 96.23 eurot kostja kanda ja 3.77 eurot hageja enda kanda. Kohus jätab kostja kanda tema enda võimalikud kulud, kostja ei ole faktiliselt menetluses osalenud ning eelduslikult ei ole tal kulusid tekkinud. 12.

§ 178

lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. 13.

§ 317

lg 1 p 1 kohaselt võib menetlusosalisele kohtu määruse alusel toimetada menetlusdokumendi kätte avalikult, kui menetlusosalise aadress ei ole kantud registrisse või kui isik ei ela registris märgitud aadressil ning isiku aadress või viibimiskoht ei ole kohtule muul viisil teada ja kui dokumenti ei saa kätte toimetada isiku esindajale ega dokumendi kättesaamiseks volitatud isikule või muul käesolevas osas sätestatud viisil. Kuna käesoleva kohtulahendi p-s 4 nimetatud asjaolud ei ole kohtule teadaolevalt muutunud ja kostja elukoht või viibimiskoht ei ole teada, siis tuleb kohtuotsus kostjale kätte toimetada avalikult. (allkirjastatud digitaalselt) Siiri Malmberg kohtunik 6