Obsah (5)

§ 100§ 96§ 99§ 101§ 102

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Ivika Sillaots Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number 14. september 2018, Pärnu kohtumaja kantselei kaudu Tsi

§ 100

lg 4), so iga järgmise kuu elatis tasuda hiljemalt eelneva kuu viimasel kuupäeval. Väljamõistetud elatise peab D. maksma C.’ arvelduskontole nr. XXXXXXXXXXXX Swedbank, makse selgituseks märkida „elatis ja mis kuu eest“.

1. Menetluskulud jäävad hagi osalisel rahuldamisel poolte endi kanda TsMS § 163 lg 1 alusel. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul arvates otsuse apellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel maakohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist kohtuistungil. Menetlusosalisel on õigus seaduses ettenähtud tingimustel ja korras taotleda apellatsioonkaebuse esitamisel nõutava riigilõivu tasumiseks menetlusabi. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud ja hagejate nõue
2. 18.05.2018 esitas A.’e ja B.’e seaduslik esindaja C. Pärnu Maakohtule hagiavalduse D.’e vastu maksekäsuga väljamõistetud elatise suurendamiseks Vabariigi Valitsuse kehtestatud elatise miinimummäärani, mis hagiavalduse esitamise ajal on 250,00 € kuus. Hagiavalduse kohaselt A. ja B. on C. ja D.`e ühised alaealised lapsed. C. elab lastega koos, D. hagejatega koos ei ela. Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakonna 27.04.2016.a. kohtumäärusega tsiviilasjas nr.2-16-105466 mõisteti kostjalt välja elatusraha hagejate kasuks alates 10.03.2016.a. hagejate ülalpidamiseks 200 eurot kuus kuni nende täisealiseks saamiseni, kuni xxxxxxxxxxx.a. A.`e osas ja kuni xxxxxxxxxxx.a. B.`e osas. Hagiavalduse esitamise hetkel tasub kostja elatist vastavalt kohtumäärusele, kuid see ei ole piisav summa, mis tagaks hagejatele vajaliku ülalpidamise. Hagejate seaduslik esindaja on üritanud kostjale selgitada, et hagejate näol on tegemist alaealiste lastega ning mõlemad vanemad on kohustatud hoolitsema laste vajaduste rahuldamise eest ja tagama nende arenguks vajalikud materiaalsed vahendid. Hoolimata hagejate seadusliku esindaja selgitustest, ei ole kostja hagejatele tasunud elatist vähemalt määras, mis vastab hagejate tegelike vajadustele. Sellest tulenevalt nõuavad hagejad kostjalt elatise väljamõistmist kindla maksena kalendrikuu eest ette summas, mis vastab poolele Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärale ehk siis hetkel väljamõistetud elatissumma suurendamist kuni miinimumelatise suuruseni ehk kuni 250 euroni kuus. Hagejad paluvad jätta menetluskulud kostja kanda. Kostja kirjalik vastus
3. 30.05.2018 kirjalikus vastuses kostja D. hagiga ei nõustu, vaid palub hagi jätta rahuldamata, kuid alternatiivselt ka juhul, kui leiab tõendamist, et asjaolud on muutunud peale 10.03.2016.a ning hagejate kulud ühes kuus on tõepoolest ühe hageja kohta 500 eurot, s.o asjaolu, milles kostjal seni 2 2-18-7737 teadaoleva põhjal alust kahelda on, ka siis palub kostja väljamõistetava elatise määra vähendada ½ lastetoetuse osa võrra. Kostja arvates, kuna hagejad ei käi rohkem kui ühes huvialaringis, millega seotud kulud on kostjale teadaolevalt minimaalsed (ka nt judo kimonot ei ole vaja igal aastal) ning hagejate väljanägemisest on näha, et kostja poolt seni tasutud elatist kasutatakse pigem muudeks kuludeks kui hagejate vajadusteks, siis ei saa hagejate kulud ühes kuus ületada kummagi hageja kohta 200 eurot. Hagejate seadusliku esindaja toretsev elustiil ei saa olla põhjenduseks elatisemäära suurendamisel. Kostja palub eelneva tõttu nõuda kohtul hagejate kulude ja hageja seadusliku esindaja sissetulekute nimetamist, et oleks võimalik hageja kulutuste tegelikku suurust ja kandmist hinnata. Nimelt juhul, kui hagejate kulud oleks tõesti ühe hageja kohta 500 eurot kuus, siis peaks sama vaba raha suutma panustada ka hagejate seaduslik esindaja. Kui taotletakse varasema kehtiva kohtulahendi muutmist, on põhjendatud nõuda hagejate kulude kokkuvõtet ja võimalikke tõendeid enne 10.03.2016 selleks, et saada neid võrrelda käesoleva aja kuludega. Kostjale teadaolevalt saab hagejate seaduslik esindaja igakuiselt hagejate eest riiklikku lastetoetust summas 55 € ühe lapse kohta. Seega on hagejate vajadused kaetud riiklike peretoetuste näol igakuiselt kokku 110 euro ulatuses. Kostja leiab, et värske kohtupraktika valguses on viidatud lastetoetuste suurust arvestades ka juhul, kui kulud ühe hageja kohta kokku summas 500 eurot leiaksid tõendamist, õige vähendada 110:2= 55 : 2= 27,50 euro ulatuses. Seega juhul, kui hagejate seaduslik esindaja suudaks ära tõendada hagejate igakuise ülalpidamisvajaduse 500 euro ulatuses (s.o asjaolu, milles kostja põhjendatult kahtleb), ka siis ei oleks põhjendatud ühe lapse ülalpidamiseks kostjalt välja mõista rohkem kui 250- 27,50 = 222,50 eurot.
4. Poolte hilisemad seisukohad. Hagejate esindaja 15.06.2018 seisukohavõtus ja 03.09.2018 ekirjas jäi nõude juurde suurendada kostjalt väljamõistetav elatis Perekonnaseaduse § 101 lg 11sätestatud miinimummäärani, kuid kompromiss-ettepanekuna nõustus, et ½ lastetoetuste rahast võiks elatisest maha arvata. Seega nõustuvad hagejad sellega, et igakuulise elatise suurus võib olla 222,50 eurot, so 89% kehtivast miinimumist ühe lapse kohta kuus ja elatis oleks edaspidi seotud miinimumelatise suuruse muutumisega. Hageja ainus tingimus oli, juhul kui muutub seadusejärgne miinimumelatis, moodustuks ka kostja poolt tasumisele kuuluv elatis 89 % kehtivast miinimumelatisest. Hagejad palusid kostja lepingulisel esindajal nimetatud täpsustuse kompromisslepingu projekti sisse viia, kuid kostja ei reageerinud enam hageja e-kirjadele (need olid saadetud 09.07.2018 kui ka 29.08.2018). Kostja esindaja 10.09.2018 seisukohavõtus jäi varasemate vastuväidete juurde, palus jätta hagi rahuldamata ja hagejate menetluskulud hagejate endi kanda. Menetluskulusid pooled ei ole kohtule määratud tähtajaks, 10.09.2018 seisuga esitanud. Kohtuotsuse põhjendused
5. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 403 lg 1 alusel kohus lahendab asja poolte nõusolekul kirjalikus menetluses. Vastavalt TsMS § 442 lg 5 kohus lahendab kohtuotsuse resolutsiooniga selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded ja veel lahendamata taotlused. Kohus, tutvunud poolte esitatuga ning uurinud igakülgselt ja objektiivselt asjas esitatud tõendeid, leiab, et A.’e ja B.’e hagi elatise suurendamiseks on põhjendatud ja tuleb rahuldada osaliselt.
6. Elatise suuruse muutmist saab hagimenetluses nõuda TsMS §-de 497 ja 459 alusel. TsMS § 459 lg 1 kohaselt on pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, poolel õigus nõuda uues hagis mh maksete suuruse muutmist, kui maksete suurust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus, on oluliselt muutunud (TsMS § 459 lg 1 p 1) ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist. Kohtulahendiga väljamõistetud elatise suuruse muutmiseks on alust, kui lapse vajadused ja/või vanema(te) varaline seisund on võrreldes 3 2-18-7737 kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaoludega muutunud. TsMS § 459 lg 2 alusel saab nõuda kohtulahendiga väljamõistetud elatise muutmist alates hagi esitamisest. Pooltel ei ole vaidlust asjaolus, et Pärnu Maakohtu 27.04.2016 maksekäsuga tsiviilasjas nr 2-16105466 kostja D.´elt mõisteti välja elatis hagejate, alaealiste poegade A.’e (sünd. xxxxxxxxxxx) ja B.’e (sünd. xxxxxxxxxxx) ülalpidamiseks kummalegi lapsele 200,00 eurot kuus kuni laste täisealiseks saamiseni. Kohtule 18.05.2018 esitatud hagis palub lapsi kasvatav vanem suurendada väljamõistetud elatist seaduses sätestatud miinimummäärani. 6.

§ 96

ja § 97 p 1 kohaselt on vanemad kohustatud andma alaealisele lapsele ülalpidamist. Ülalpidamise ulatus määratakse

§ 99

lg-te 1 ja 2 järgi kindlaks alaealise lapse vajadustest ja tavalisest elulaadist lähtudes, arvestades lapse kõiki eluvajadusi, sh tema võimete ja kalduvuste kohase haridusega seotud kulutusi ja tema kasvatamise kulutusi. Lisaks arvestatakse ülalpidamise ulatuse kindlaksmääramisel kooskõlas

§-dega 102 ja 104 ülalpidamist andma kohustatud vanema varalise seisundiga.

§ 100

lg 1 esimese lause kohaselt antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega.

§ 100

lg 2 esimese lause järgi täidab alaealise lapse vanem lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem täidab ülalpidamiskohustust muul viisil. Eeltoodust tulenevalt arvestatakse elatise suuruse kindlaksmääramisel lapse vajadusi ja vanema võimalusi.

§ 101

lg 1 sätestab, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Elatise suurendamise hagi 18.05.2018 esitamise ajal kehtiva kuupalga alammäära 500,00 € järgi on hagi esitamise ajal ja kuni 31.12.2018 elatise miinimummääraks 250,00 € kuus. 7. Kehtiva Riigikohtu praktika kohaselt loetakse, et

§ 101

lg-s 1 sätestatud elatise miinimummäär katab lapse elementaarsed eluvajadused ning selles ulatuses ei tule lapse vajaduste rahuldamise kulusid tõendada (vt nt Riigikohtu

1. aprilli
2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-21-15, p 14). Ka elatise miinimummäärani suurendamise nõuete osas on Riigikohus asunud samale seisukohale: nt lahendis 3-2-1-124-15 p.13 28.10.2015 leiab Riigikohus: „Elatise suurendamiseks

§ 101

lg-s 1 sätestatud miinimumini ei ole vaja üldjuhul tõendada, et lapse vajadused on suurenenud, nagu kohtud õigesti ka leidsid. Kolleegium on varem selgitanud, et tulenevalt

§ 101

lg-s 1 sätestatud elatise miinimumsuurusest, tuleb eeldada, et lapse ülalpidamiseks kulub kummagi vanema ülalpidamiskohustust arvestades kahekordne elatise miinimummäär./--/Kolleegiumi hinnangul kehtib selline tõendamiskoormis lisaks elatise esmakordsele väljamõistmisele ka kohtulahendiga väljamõistetud elatise suuruse muutmise korral.“ 15.08.2018 kirjas pooltele kohus ka selgitas, et kostja taotlus nõuda välja hagejatelt andmed ja tõendid laste vajaduste ja kulutuste kohta ei ole miinimummääras elatise nõude puhul põhjendatud. Antud asjas on elatise osas tehtud maksekäsk ja maksekäsu kiirmenetluses tõendeid ei esitata, mistõttu 2016.a kulutused ei olnud teada. See ei olnud ka vajalik, kuna elatis on välja mõistetud sel ajal kehtinud miinimummääras kindlas summas ja elatise suurendamise nõue on esitatud, kuna elatise miinimummäär on tõusnud, mis on lubatav. Senise kehtiva kohtulahendiga, 27.06.2018 maksekäsuga kostjalt väljamõistetud elatis 200,00 € kuus lapse kohta on kehtivast minimaalsest elatisest viiendiku võrra väiksem. Kohus leiab, et elatise suuruse muutmiseks annab aluse asjaolu, et varasema kohtulahendiga väljamõistetud elatis ei vasta seaduses kehtestatud elatise minimaalsele määrale. Lapse vajadusi ja kulutusi ning vanemate varalist seisundit tuleb vaidluse lahendamiseks põhistada ja tõendada eelkõige juhul, kui hageja nõuab elatist üle seadusjärgse miinimumi või kui kostja taotleb väljamõistetava elatise summa vähendamist alla nimetatud miinimumi

§ 102lg 2 tähenduses.

8.

§ 102

lg 2 sätestab, et vanemad ei vabane alaealise lapse ülalpidamise kohustusest ka siis, kui vanem oma muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades ei ole võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Sellises olukorras olev vanem peab kasutama tema käsutuses olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval 4 2-18-7737 põhjusel siiski vähendada elatist alla

§ 101lg-s 1 sätestatud määra.

Mõjuvaks põhjuseks võib muu hulgas olla vanema töövõimetus. Selliseid asjaolusid ei ole kostja esile toonud. Kohtu kogutud tõendite põhjal on kostjal olemas regulaarne sissetulek, mis ületab keskmist palka (Statistikaameti andmetel keskmine brutokuupalk oli

1. aasta II kvartalis 1321 eurot - https://www.stat.ee/palkja-toojoukulu). Maksu- ja Tolliameti 09.07.2018 õiendi kohaselt sai kostja ajavahemikus 01.01.2018 – 31.05.2018 Xxxxxxxxxxx juhatuse liikmena brutotulu 15 947 eurot, so keskmiselt 3189,40 eurot kuus (netos ca 2875 eurot kuus) ning Swedbank AS-i 09.07.2018 kohaselt oli 04.07.2018 seisuga kostja pangakonto jääk 21 836,21 €.
2. Kohus leiab, et käesolevas asjas kostja poolt kohtu ette toodud asjaolud ja tõendid ei õigusta elatise suurendamata jätmist seaduses sätestatud miinimummäärani. Kohtu kogutud andmetel on kostjal Xxxxxxxxxxx juhatuse liikmena kindel sissetulek ning kostja majanduslik seisund võimaldab kostjal tasuda elatist kehtestatud minimaalmääras ning katta ka enda kulud ilma, et see kahjustaks kostja võimet ennast elatada. Eeltoodu alusel kohus rahuldab hagi ja suurendab kostjalt väljamõistetud elatist

§ 101lg-s 1 sätestatud minimaalse määrani.

10. Elatise väljamõistmine muutuva suurusena.

§ 101

lg 2 kohaselt kohus võib elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused. Ebaõige on 10.09.2018 kostja arvamuses toodud väide, nagu oleks kehtiva kohtupraktika põhjal pigem erandlik kui reegel elatisemäära sidumine

§ 101lg 1 sätestatud määra või mingi kindla protsendiga.

Vastupidi, arvesse võttes üldteada asjaolu, et elukalliduse tõuseb ajas, on kehtivas kohtupraktikas reegliks just elatisemäära sidumine

§ 101

lg 1 sätestatud määra või mingi kindla protsendiga sellest, lähtudes

§ 101lg 2 sätestatust.

1. Riiklike lastetoetuste arvesse võtmine elatise määramisel.
2. jaanuaril 2017 jõustunud Perehüvitiste seaduse (PHüvS) § 17 lg 3 järgi alates 01.01.2018 on lapsetoetuse suurus pere esimese ja teise lapse kohta 55 eurot. Kostja taotleb elatise väljamõistmisel arvesse võtta, et lapsi kasvatav vanem saab riigilt lastetoetust vähemalt 110 € kuus. Kohus nõustub kostjaga selles, et Riigikohus on mitmetes lahendites (RK otsus nr 3-2-1-37-11, p 16; otsus nr 3-2-1-127-09, p 15 ja otsus nr 3-2-1-124-15 p 16) välja toonud , et "Lapse seadusliku esindaja käsutuses on lapse ülalpidamiseks ka riigilt saadavad peretoetused, mistõttu tuleb elatisest maha arvestada lapsele määratud kõik riiklikud peretoetused. Riiklike peretoetuste seaduse (RPTS) § 1 järgi on muuhulgas laste toetamisel eesmärgiks tagada lastega peredel. Riigikohus 22.03.2017 lahendis nr 3-2-1-174-16 p. 13 on selgitanud, et kohtul on võimalik vähendada alaealisele lapsele väljamõistetavat elatist alla seaduses sätestatud miinimumsuuruse ja arvesse võtta riiklikke lapsetoetusi kostja taotlusel, st kui kostja ise on taotlenud seda asjaolu arvestada. Riigikohtu selgitustest sama lahendi punktist 14 nähtub, et võrdse ülalpidamise kohustuse juures kumbki vanem saab arvestada riigi poolt antud toetuse poole, mitte terve summaga oma kohustuste vähendamisel. Antud juhul kostja on sellise taotluse esitanud ning kohus võimaldab kostjal vähendada makstavat elatist Perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 sätestatud, hagejatele makstavast lastetoetusest poole ehk 50% ulatuses kuus. Kuna sellised toetused on ajas muutuvad ning nende saamine sõltub PHS § 17 lg 1 ja 2 järgi ka sellest, kas ja millises õppeasutuses hagejad jätkavad õpinguid 16-aastaseks saades, siis kohus konkreetset summat elatise määra sisse ei arvuta ega määra protsendina kindlaks, vaid kostjale jääb õigus teha elatiselt enne maksmist vastav mahaarvamine. Seega eeltoodut arvestades, kummagi lapse ülalpidamiseks tuleb kostjal maksta T. Tuisu kontole elatist alates hagi esitamisest 18.05.2018 ja otsuse tegemise ajal 250 eurot kuus lapse kohta, kokku kahe lapse kohta 500 € kuus, millest saab maha arvata pool hagejatele makstud lapsetoetust (2018.a pere esimese ja teise lapse kohta 27,50 € kuus). Hagejatele makstava elatise summa muutub, kui muutub Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäär ja/või hagejale makstav lapsetoetuse suurus. 5 2-18-7737 12.

§ 100lg 4 sätestab, et elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette.

Kohus määrab hagejate esindaja taotlusel elatise maksmise kuupäevaks jooksva kuu

1. kuupäeva. Elatis tuleb maksta hagejate esindaja C. (T.) pangakontole. Menetluskulud 13.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt kohus määrab otsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna kohus rahuldab hagi osaliselt tuleb menetluskulud jätta poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Ivika Sillaots kohtunik 15.03.2019 Tallinna Ringkonnakohtu otsuse RESOLUTSIOON:
2. Muuta Pärnu Maakohtu 14.09.2018 otsuse põhjendusi, kuid jätta otsuse resolutsioon muutmata.
3. Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
4. Apellatsioonimenetluse kulud jätta apellandi kanda.
5. Määrata vastustajate vajalikuks ja põhjendatud apellatsioonimenetluse kuluks 20 eurot.
6. Mõista D.elt välja solidaarselt R. ja B.e kasuks apellatsioonimenetluse kulude hüvitis 20 eurot.
7. Mõista D.elt välja solidaarselt R. ja B.e kasuks viivis apellatsioonimenetluse kulude hüvitise 20 euro maksmisega viivitamisel võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni hüvitise täieliku tasumiseni. Edasikaebamise kord ja tähtajad Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. 6