KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtukoosseis Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht kohtunik Toomas Talviste
- märts 2017, Pärnu Maakohtu Pärnu Rüütli tn kohtumaja kantselei kaudu Tsiviilasja number 2-16-122706 Tsiviilasi H. J.i ja E. J.i hagi E. J.i vastu elatise suuruse muutmise nõudes Tsiviilasja hind 2683.50 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hagejad H. J., isikukood xxxxxxxxxxx, ja E. J., isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht mõlemal xxxxxxx xx, xxxxx xxxx, seaduslik esindaja mõlemal H. J. Kostja E. J., isikukood xxxxxxxxxxx, eluk. xxxx x-x, xxxxx xxxx Asja lahendamise viis Kirjalikus menetluses RESOLUTSIOON Rahuldada H. J.i ja E. J.i hagi E. J.i vastu osaliselt. Muuta Pärnu Maakohtu 02.03.2005 otsusega tsiviilasjas nr 2-808/2004 kindlaksmääratud elatise suurust ning mõista E. J.ilt (J., isikukood xxxxxxxxxxx) tütre H. J.i (J., isikukood xxxxxxxxxxx) ülalpidamiseks välja igakuine elatusraha 50% (viiekümne protsendi) ulatuses perekonnaseaduse § 101 lõikes 1 sätestatud miinimummäärast (pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, alates 1.01.2016 215 eurot – käesoleval juhul seega 107.50 eurot, alates 1.01.2017 235 eurot – käesoleval juhul seega 117.50 eurot) alates
- septembrist 2016 kuni H. J.i täisealiseks saamiseni. Muuta Pärnu Maakohtu 02.03.2005 otsusega tsiviilasjas nr 2-808/2004 kindlaksmääratud elatise suurust ning mõista E. J.ilt (J., isikukood xxxxxxxxxxx) tütre E. J.i (J., isikukood xxxxxxxxxxx) ülalpidamiseks välja igakuine elatusraha 50% (viiekümne protsendi) ulatuses perekonnaseaduse § 101 lõikes 1 sätestatud miinimummäärast (pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, alates 1.01.2016 215 eurot – käesoleval Tsiviilasi nr 2-16-122706 juhul seega 107.50 eurot, alates 1.01.2017 235 eurot – käesoleval juhul seega 117.50 eurot) alates
- septembrist 2016 kuni E. J.i täisealiseks saamiseni. Elatis tasutakse iga kalendrikuu eest ette. Menetluskulude jaotus Edasikaebamise kord Elatis tuleb maksta H. J.i (isikukood xxxxxxxxxxx) arveldusarvele nr EExxx, märkides selgitusse „elatisabi“. Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Kohtuotsuse peale võib 30 päeva jooksul selle kättesaamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest, esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule. Taotledes kaebuse esitamisel menetlusabi, peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka kaebuse esitama. Kaebusa võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui ei taotleta selle lahendamist istungil. Sisulised asjaolud , menetluse käik, hagejate nõuded, kostja vastuväited
- Hagejad (alaealised lapsed) H. J. ja E. J. esitasid oma seadusliku esindaja H. J.i kaudu 30.09.2016 maksekäsu kiirmenetluse avalduse (tl 3-4) elatise nõudes E. J.i vastu. Avalduses taotleti elatise väljamõistmist alates avalduse esitamisest sel ajal kehtinud miinimummääras ehk 215 EUR lapse kohta.
- Kostja esitas maksekäsu kiirmenetluses vastuväite (tl 5-6), mille kohaselt ei ole ta võimeline sellises määras elatise tasumiseks, sest tal on püsiv töövõimetus ja sissetulekuks on vaid töövõimetuspension ja puudetoetus kokku 239 EUR. Vastuväitele oli lisatud ka Sotsiaalkindlustusameti vastavad otsused (tl 9-15).
- Pärast asja üleandmist hagimenetlusse esitasid hagejad oma nõude hagiavalduse vormis (tl 22-24). Selle kohaselt paluti elatise väljamõistmist tagasiulatuvalt alates 01.11.2015 kehtivas miinimummääras kuni laste täisealiseks saamiseni. Hagile oli lisatud hagejate ema pangakonto väljavõte perioodi 01.11.2015 – 01.11.2016 kohta (tl 26-35).
- Kostja ei esitanud vaatamata kohtu 14.11.2016 kirjale vastust haginõudele ega tõendeid oma sissetulekute kohta (tähtaeg oli 29.11.2016), vaid esitas 20.12.2016 tõendi perearstilt oma tervisliku seisundi kohta (tl 46) ja Töötukassalt seal arveloleku kohta (tl 47), taotledes ühtlasi suulist menetlust.
- Kohus nõudis omal algatusel välja kostja pangakonto väljavõtte (Nordea Bank AB Eesti filiaal) 01.11.2015 – 21.12.2016 kohta (tl 51-73).
- Hagejad esitasid 23.12.2016 seisukoha (tl 75), milles selgitasid, et on ka varem pöördunud kohtu poole elatise nõudes (2005.aastal) ning sel korral oli elatise suurus fikseeritud. Hagejate selgituse kohaselt andis neile nõu kohtusse pöörduda kohtutäitur, viimaks elatise nõue vastavusse praeguse keskmise palga nõudega.
- Kohus pidas 09.02.2017 kohtueelistungi, millel pooled kinnitasid, et on olemas varasem kohtulahend elatise kohta. Kostja esitas 02.02.2017 ja 06.02.2017 Töötukassa otsused 2
(4)Tsiviilasi nr 2-16-122706 töövõime hindamise ja töövõimetoetuse määramise kohta (tl 85-89). Kohus selgitas, et varasema otsuse olemasolul ei ole tegemist elatise, vaid selle suurendamise nõudega. Hagejate esindaja selgitas, et hagi esitamisest alates ei ole kostja elatist maksnud, sularahas taskuraha on lastele mõnikord antud. Kostja kinnitas, et on otsinud tööd ja käinud ka proovitööl renoveerimisfirmas, kuid ei ole midagi leidnud. Kostja jäi seisukoha uurde, et ta ei ole võimeline hagejate nõutavat elatist maksma. Poolte nõusolekul jätkas kohus kirjalikus menetluses.
- 10.02.2017 esitasid hagejad Pärnu Maakohtu 02.03.2005 otsuse tsiviilasjas nr 2-808/2004, millega mõisteti kummagi hageja ülalpidamiseks kostjalt välja 1240 krooni ehk 79.25 EUR kuni laste täisealiseks saamiseni. Kohus on arhiivist välja nõudnud ka vastava tsiviilasja toimiku.
- Kostja on 03.03.2017 esitanud kviitungid hagejate ja nende emale tehtud pangaülekannete kohta ajavahemikus 2012-
- Kohaldatav õigus, kohtu põhjendused
- Riigikohus on oma lahendis tsiviilasjas nr 3-2-1-33-11 (p 25 ja 26) märkinud, et kui elatisehagi kohta on jõustunud kohtuotsus, seob see tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 457 lg 1 järgi menetlusosalisi ja välistab reeglina samas asjas uuesti kohtusse pöördumise. TsMS § 459 lg 1 järgi on siiski võimalik esitada kohtulahendiga (milleks on ka maksekäsk) kindlaksmääratud elatise muutmiseks hagi, kui maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus, on oluliselt muutunud ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. Kohtulahendiga väljamõistetud elatise suuruse muutmiseks on alust, kui lapse vajadused ja/või vanema(te) varaline seisund on võrreldes kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaoludega muutunud. Samas lahendis märgib Riigikohus, et TsMS § 459 lg 2 alusel ei saa nõuda kohtulahendiga väljamõistetud elatise muutmist tagasiulatuvalt. Seega saab käesoleval juhul elatist suurendada alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest (mis on elatise nõudes võrdsustatud hagi esitamisega) ehk 30.09.2016 ning õiguslikult ei ole põhjendatud elatise tagasiulatuv nõudmine perekonnaseaduse (PKS) § 108 alusel alates 01.11.
- Lisaks on Riigikohus oma lahendis tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12 (p 16) selgitanud, et kuna PKS § 101 lõikes 1 on sätestatud elatise miinimumsuurus (pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära), tuleb eeldada, et lapse ülalpidamiseks kulub kummagi vanema ülalpidamiskohustust arvestades kahekordne elatise miinimummäär. Samuti tuleb eeldada, et mõlemad vanemad suudavad lapsele anda ülalpidamist seaduses sätestatud miinimumsuuruses. Vastuväiteid hagejate suurenenud vajaduste ja neid kasvatava ja põhiliselt ülalpidava ema varalise seisundi kohta kostja esitanud ei ole. On ka ilmne, et 2005.a elatusstandard ei ole 2016-2017.aastal enam kohaldatav. Kostja ainus vastuväide on asjaolus, et tema tervislik ja varaline seisund ei võimalda lastele elatist miinimummääras (mis on 2016.aastal 215 eurot kuus ning 2017.aastal 235 eurot kuus lapse kohta) maksta.
- PKS § 102 lg 2 annab võimaliku aluse eirata PKS § 101 lõikes 1 sätestatud kohustust, mille kohaselt ei või elatis olla väiksem kui pool kuupalga alammäärast. Nimelt võimaldab PKS § 102 lg 2 vähendada kohtul elatist alla miinimummäära, kui elatise maksmiseks kohustatud vanem on töövõimetu. Kohtupraktikas on peetud siinkohal silmas ka võimalikku osalist töövõimetust, mida kostja ka Töötukassa 02.02.2017 otsusega nr 3
(4)Tsiviilasi nr 2-16-122706 TVH/17/002059 (tl 85-86) tõendanud on. Nimetatud otsuse kohaselt on kostjal osaline töövõime, mh on raske tegutsemispiirang liikumise valdkonnas ja mõõdukas tegutsemispiirang käelise tegevuse valdkonnas. Lisaks võimalikule (osalisele) töövõimetusele tuleb aga hinnata ka isiku tegelikku varalist seisundit ja võimet osalise töövõime raames ise sissetulekut teenida. Kohtu poolt väljanõutud kostja pangakonto väljavõtte kohaselt on kostja ainsaks sissetulekuks 01.11.2015 – 21.12.2016 olnud töövõimetuspension ja sotsiaaltoetus kogusummas 239.05 EUR kuus. Samas on kostja esitanud tõendid selle kohta, et ta on olnud töötuna arvel alates 2003.aastast üheksal perioodil (viimati 22.09.2014 – 05.02.2015) ja et ta on hagejate emale ja hagejaile endile pangaülekandeid 2011-2014 17 korral alates 25 eurost kuni 1200-euroste makseteni 20.10.2014 kummagile hagejale.
- Riigikohus on oma lahendis tsiviilasjas nr 3-2-1-174-16 (p 13) selgitanud, et kohtul on võimalik vähendada alaealisele lapsele väljamõistetavat elatist alla seaduses sätestatud miinimumsuuruse üksnes kostja taotlusel ja juhul, kui kostja esiletoodud ning tõendatud asjaolud seda võimaldavad. Kohus leiab, et esitatud tõendite pinnal ja kostja osalist töövõimet arvestades (mida kinnitavad ka aastatel 2011-2014 tehtud maksed, samuti kostja poolt kohtueelistungil selgitatud asjaolud juhutööde tegemise kohta – nt konto väljavõttel kajastuvad 600 euro ulatuses sularaha sissemaksed), on põhjendatud hagejate nõude osaline rahuldamine. Kostja regulaarne igakuine sissetulek jääb sisuliselt vaid ühe hageja elatisnõude piiresse ja kahe hageja kasuks kehtiva miinimummäära väljamõistmine on kostja varalist seisundit ja tervisekahjustuse iseloomu arvestades temale ülejõukäiv. Elatise määramise eesmärgiks ei tohiks olla isiku asetamine äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda. Kohtul puudub alus eeldada, et kostja tervislik seisund vanusega paraneks. Seega, ja arvestades kostja osalist töövõimet teha juhutöid (lastele taskuraha andmist on kostja ise kinnitanud), leiab kohus, et põhjendatud on varasema kohtuotsusega väljamõistetud elatise suurendamine igakordse 50% miinimummäärani, mis 2017.aastal on seega 117.50 EUR lapse kohta. Endale samaväärse elatise teenimiseks (lastele määratav moodustab enamuse kostja sissetulekust) peaks kostja osaline töövõime olema piisav. Kuigi laste vajadused on nende kasvades ja üldise elatustaseme tõusuga kahtlemata 12 aastaga suurenenud, on ka kostja tervislik seisund ja töövõime halvenenud. Tsiviilasja nr 2808/2004 toimikust nähtuvalt ei väitnud kostja nimetatud menetluses, et ta oleks olnud osalise töövõimega, seega on töövõimetus tekkinud pärast eelmist kohtuotsust. Menetluskulud
- Tulenevalt TsMS § 163 lõikest 1 tuleb menetluskulud jätta hagi osalise rahuldamise tõttu poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Talviste kohtunik 4
(4)