) § 371 lg 2 p-st 2 tulenevalt kohus võib jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Tulenevalt
lg-st 1 kohus menetleb tsiviilasja, kui isik pöördub seaduses sätestatud korras kohtusse oma eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks.
lg 1 kohaselt jõustunud kohtuotsus on menetlusosalistele kohustuslik osas, milles lahendatakse hagi või vastuhagiga esitatud nõue hagi aluseks olevatel asjaoludel, kui seadusest ei tulene teisiti.
lg 1 järgi kohtuotsus täidetakse pärast jõustumist, välja arvatud juhul, kui kohtuotsus kuulub viivitamatule täitmisele. Pärnu Maakohtu 26.01.2016.a kohtumäärus on jõustunud 26.01.2016.a, seega on kohtumääruse näol tegemist täitedokumendiga täitemenetluse seadustiku (TMS) § 2 lg 1 p 1 kohaselt. TMS § 45 alusel kohus võib võlgniku avalduse alusel täitemenetluse peatada või täitmist pikendada või ajatada, kui menetluse jätkamine on võlgniku suhtes ebaõiglane. Seejuures tuleb arvestada sissenõudja huvisid ning muid asjaolusid, muu hulgas võlgniku perekondlikku ja majanduslikku olukorda. Kohtumääruse resolutsiooni p. 2 alusel kompromissi tingimustest mittekinnipidamise korral on hagejal õigus koheselt sisse nõuda võlgnevus täitemenetluse raames. M.T.i taotlusest nähtub, et ta on tasunud kohtumääruses sätestatud viisil hagejale osamakseid võlgnevuse likvideerimiseks. Eelnevast tulenevalt on M.T. pidanud kinni kompromissi tingimustest ning hageja ei ole võlgnevust sissenõudnud täitemenetluses. Tuginedes eeltoodule kohus ei võta M.T.i taotlust menetlusse, sest taotluse esitamisega ei ole taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Taotluse esitamise ajal ei ole alustatud täitemenetlust, milles täitmise peatamist, pikendamist või ajatamist M.T. saaks taotleda. Ülaltoodust tulenevalt kohus on seisukohal, et M.T.i poolt esitatud avalduse menetlemisest tuleb keelduda ning tagastada avaldus
lg 4 kohaselt.
lg 5 alusel võib hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruse peale hageja esitada määruskaebuse. Menetluskulud
lg 1 ja 2 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus 2 2-15-4741 lõpetatakse. Menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle.
lg 1 järgi hageja kannab menetluskulud, kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus menetluskulud M.T.i kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Tambet Grauberg kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.