← Eesti

2-16-120853/3

Obsah (13)§ 487§ 147§ 486§ 198§ 205§ 334§ 338§ 336§ 363§ 139§ 133§ 174§ 314

2-16-120853 KOHTUMÄÄRUS Kohus Kohtunik Kohtujurist Määruse tegemise aeg ja koht Pärnu Maakohus Tambet Grauberg Eneli Kivi 17. oktoober 2016.a, Pärnu kohtumaja Tsiviilasja number 2-16-120853 Tsiviilasi

§ 487lg 3).

3. Hagiavalduse esitamisel tasuda hagejal hagilt täiendav riigilõiv ulatuses, mis ei ole kaetud maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamiselt tasutud riigilõivuga (

§ 147lg 5).

3.1 Riigilõiv tasuda lähtuvalt hagihinnast (RLS § 59 lg 1). 3.2 Maksedokument riigilõivu tasumise kohta või maksedokumendil olevad kõik andmed makse laekumise elektrooniliseks kontrollimiseks tuleb kohtule esitada riigilõivu tasumiseks määratud tähtaja jooksul. 3.3 Kohus ei võta asja hagimenetlusse enne hagilt riigilõivu tasumist.

  1. Kohustada hagejat esitama koos hagiavaldusega ka menetluskulude nimekiri.
  2. Määruse ärakiri saata täitmiseks hageja esindajale. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale ei saa esitada määruskaebust. Asjaolud Osaühing Aktiva Finants esitas 15.09.2016 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 237,01 euro saamiseks. Kohus tegi 26.09.2016 võlgnikule makseettepaneku, mis on kätte toimetatud 28.09.2016 aadressil Xxxxxxxxxxx. Võlgnik I.P. esitas 30.09.2016 nõudele vastuväite. 1 2-16-120853 14.10.2016.a määrusega lõpetati maksekäsu kiirmenetlus ja anti Osaühing Aktiva Finants nõue I.P. vastu võlgnevuse nõudes üle Pärnu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses, kuna võlgnik esitas vastuväite makseettepanekule. Kohtu seisukoht Vastavalt

§ 486

lg 1 makseettepaneku koostanud kohus jätkab asja menetlemist hagimenetluses või annab asja hagimenetluses menetlemiseks üle maksekäsu kiirmenetluse avalduses nimetatud kohtule või poolte ühises taotluses nimetatud kohtule, kui: 1) võlgnik esitab õigel ajal makseettepanekule vastuväite ning avaldaja ei ole sõnaselgelt väljendanud soovi vastuväite esitamise korral menetlus lõpetada; 2) makseettepanekut ei ole õnnestunud võlgnikule mõistliku aja jooksul kätte toimetada ja seda ei saa avalikult kätte toimetada ning avaldaja ei ole sõnaselgelt väljendanud soovi vastuväite esitamise korral menetlus lõpetada; 3) avaldaja ja võlgnik on enne maksekäsu tegemist esitanud kohtule kirjaliku kompromissilepingu.

§ 487

lg 1 kohaselt asja hagimenetluse korras menetlev kohus kohustab avaldajat esitama oma nõude ja põhjendama seda hagiavaldusele ettenähtud vormis 14 päeva jooksul, kui maksekäsu kiirmenetluse avaldus ei vasta hagiavalduse nõuetele. Korteriomandi ja kaasomandi asjas nõutakse nõude põhjendust ka asja edasi menetlemisel hagita menetluses.

§ 487

lg 3 Kui avaldaja ei esita nõude põhjendust õigel ajal, keeldub kohus määrusega hagi menetlusse võtmast. Kohus selgitab, et vastavalt

§ 198

lg 1 p-le 1 on hagi¬menetluses menetlusosalised pooled ja kolmas isik ning

§ 205

lg 1 kohaselt tsiviilkohtumenetluse pooled on hageja ja kostja.

§ 334

lg 1 kohaselt esitatakse kohtule avaldused, taotlused, vastuväited ja kaebused selgesti loetavas masina- või arvutikirjas A4 formaadis.

§ 338

lg 1 sätestab, et menetlusosalise poolt kohtule esitatavas menetlusdokumendis märgitakse: 1) menetlusosaliste ning nende võimalike esindajate nimed ja aadressid ning sidevahendite andmed; 2) kohtu nimetus; 3) asja põhisisu; 4) menetluses olevas asjas tsiviilasja number; 5) menetlusosalise esitatav taotlus; 6) taotlust põhjendavad asjaolud; 7) menetlusdokumendi lisade nimekiri; 8) menetlusosalise või tema esindaja allkiri, faksi teel edastatava dokumendi puhul allkirja koopia, elektroonilise dokumendi puhul digitaalallkiri või muu isikusamasuse tuvastamist võimaldav tunnus vastavalt

§ 336

sätestatule.

§ 338

lg 2 kohaselt tuleb menetlusdokumendis füüsilise isiku kohta märkida ka tema isikukood, selle puudumisel sünniaeg. Avalikku registrisse kantud juriidilise isiku kohta tuleb märkida tema registrikood, selle puudumisel tegutsemise õiguslik alus. Vastavalt

§ 363

lg-le 1 kohaselt märgitakse hagiavalduses lisaks menetlusdokumentide muudele andmetele: 1) hageja selgelt väljendatud nõue (hagi ese); 2) hagi aluseks olevad faktilised asjaolud (hagi alus); 3) tõendid, mis kinnitavad hagi aluseks olevaid asjaolusid, viidates konkreetselt, millist asjaolu millise tõendiga tõendada soovitakse; 4) kas hageja on nõus asja kirjaliku menetlemisega või soovib asja läbivaatamist kohtuistungil; 2 2-16-120853 5) hagihind, kui hagi ei ole suunatud kindla rahasumma maksmisele.

§ 363

lg 3 kohaselt kui hagejat esindab menetluses esindaja, tuleb hagis märkida ka esindaja andmed. Kui hageja soovib menetluses kasutada tõlgi abi, tuleb seda hagiavalduses märkida ja võimaluse korral esitada tõlgi andmed.

§ 147

lg 5 järgi maksekäsu kiirmenetluse hagimenetluseks ülemineku korral tasutakse hagilt täiendav riigilõiv ulatuses, mis ei ole kaetud maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamiselt tasutud riigilõivuga. Maksekäsu kiirmenetluse hagimenetluseks ülemineku avalduse esitamisel ei võeta asja hagimenetlusse enne hagilt riigilõivu tasumist.

§ 139

lg 1 ja lg 2 ja 2 ¹ kohaselt on riigilõiv menetlustoimingu tegemise eest seaduse kohaselt Eesti Vabariigile tasutav rahasumma. Riigilõivu tuleb tasuda menetlustoimingult, mille tegemise eest on riigilõivuseaduses sätestatud riigilõiv. Hagihind arvutatakse põhinõude ja kõrvalnõuete järgi (

§ 133lg 1).

Riigilõivuseaduse § 57 lg 1 kohaselt tasutakse hagiavalduse esitamisel riigilõivu lähtuvalt hagihinnast riigilõivuseaduse lisa 1 järgi või kindla summana (riigilõivu määrad välja toodud riigilõivuseaduse lisas 1). Kohus juhib hageja tähelepanu asjaolule, et alates 01.07.2014. a on kohtutel kasutuses uued arveldusarve numbrid (välja toodud kohtute kodulehel http://www.kohus.ee/et/riigiloivud/kontod-ja-viitenumbrid). Riigilõivude tasumisel tuleb kasutada avalikust e-toimikust saadud unikaalset viitenumbrit. Nendele kontodele tasutud summad kajastuvad e-maksuametis/e-tollis isiku riigilõivu ja tagatiste kontol. Isik ei pea kasutama viitenumbrit, kui ta tasub riigilõivu enne toimingu tegemise taotlemist. Palume maksete tegemisel märkida selgituse lahtrisse täpne toimingu nimetus, mille eest riigilõivu tasutakse.

§ 174

lg 1 ja 2 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Kohus juhib hageja tähelepanu

§ 314

¹ lõigetele 1 ja 2, mille kohaselt kui menetlusdokument on saajale samas kohtumenetluses kätte toimetatud, võib saata menetlusdokumendi või teabe selle kättesaadavaks tegemise kohta sama aadressi või sidevahendi andmeid kasutades ning menetlusdokument loetakse saatmisest kolme tööpäeva möödumisel saajale kättetoimetatuks. Kui menetlusdokumendi saaja on avaldanud samas kohtumenetluses kohtule enda või oma esindaja aadressi või sidevahendi andmed, võib saata menetlusdokumendi või teabe selle kättesaadavaks tegemise kohta sama aadressi või sidevahendi andmeid kasutades ning menetlusdokument loetakse saatmisest kolme tööpäeva möödumisel saajale kättetoimetatuks. Lähtudes eeltoodust kohus leiab, et avaldaja maksekäsu kiirmenetluse avaldus ei vasta hagiavalduse nõuetele ja avaldajat tuleb kohustada esitama oma nõue ja põhjendama seda hagiavaldusele ettenähtud vormis 14 päeva jooksul. Kui avaldaja ei esita nõude põhjendust õigel ajal keeldub kohus määrusega hagi menetlusse võtmast. /allkirjastatud digitaalselt/ Eneli Kivi kohtujurist 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.