KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL (Tagaseljaotsus) Kohus Pärnu Maakohus, Pärnu kohtumaja Kohtunik Heli Käpp Otsuse tegemise aeg ja koht 29. mai 2017, Pärnu Tsiviilasja number 2-16-110681 Tsiviilasi AS

§ 407lg 1 ja 3) RESOLUTSIOON 1.

Võtta vastu AS STV osaline loobumine hagist T. K. vastu põhinõude 48,04 euro ja hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise 2,33 euro osas ja lõpetada selles osas menetlus.

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.
2. Välja mõista T. K.lt (K., isikukood xxxxxxxxxxx) AS STV kasuks põhiõlg 44,41 eurot ja lisanduv viivis, arvestatuna põhivõla tasumata osalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 03.11.2016 kuni summani 30,12 eurot.
3. Menetluskulud (riigilõiv ja kostja enda kulud) jäävad kostja T. K. kanda.
4. Määrata AS-i STV põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks 75 eurot ja mõista see summa T. K.lt AS-i STV kasuks välja.
5. Väljamõistetud menetluskulude tasumisega viivitamise korral tuleb T. K.l tasuda AS-ile STV viivist menetluskulude tasumata osalt alates tagaseljaotsuse jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (s.o Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele poolaasta kaupa kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1.jaanuari ja 1.juulit, millele lisandub 8% aastas. Otsuse tegemise ajal kehtiv viivisemäär on 8,00% aastas).
6. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (

§ 468lg 1 p 2).

8. Toimetada kostjale T. K.le tagaseljaotsus kätte avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu (

§ 317lg 1 p 1, lg-d 3 - 5).

Tsiviilasi nr 2-16-110681 Edasikaebamise kord Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Pärnu Maakohtule 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kohtuotsus loetakse avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel otsuse väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Kostjal tuleb kaja esitamisel lisada kõik asja ettevalmistamise lõpule viimiseks vajalik, eelkõige

§ 394nõuetele vastav kirjalik vastus hagile.

Kajalt ja menetluse taastamise avalduselt tasutakse kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE571010220229377229 (SWIFT: EEUHEE2X) SEB Pank AS-is või a/a EE062200221059223099 (SWIFT: HABAEE2X) SWEDBANK AS-is, või a/a EE513300333522160001 (SWIFT: FOREEE2X) Danske Bank A/S Eesti filiaalis või a/a EE221700017003510302 (SWIFT: NDEAEE2X) Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaalis, viitenumbrit ei ole vaja, selgituseks märkida: kaja kautsjon, tsiviilasja number, nimi. Hageja võib esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kohtuotsuses edasikaebekorra selgitamine ei tähenda otsuse peale edasikaebamiseks loa andmist

§ 442lg 10 ja § 637 lg 21 tähenduses.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. MENETLUSE KÄIK JA HAGI ASJAOLUD AS STV esitas 23.05.2016 Pärnu Maakohtu maksekäsuosakonnale maksekäsuavalduse T. K.lt põhivõla 90,45 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 16,63 eurot ja alates 23.05.2016 lisanduva viivise 0,15% päevas väljamõistmiseks. Kuna makseettepanekut ei õnnestunud võlgnikule mõistliku aja jooksul kätte toimetada, siis 13.10.2016 maksekäsu kiirmenetlus lõpetati ja asi anti üle kohtunikule nõude lahendamiseks hagimenetluses. Kohtu määratud tähtaja jooksul, 02.11.2016, AS STV esitas Pärnu Maakohtule hagi T. K. vastu põhivõlgnevuse 90,45 euro, sissenõutavaks muutunud viivise 2,33 euro väljamõistmiseks ja alates 03.11.2016 lisanduva viivise 0,15% päevas kuni summani 30,12 eurot. Hagihinnaks hageja märkis 122,90 eurot. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja AS STV ja kostja T. K. 14.04.2014 tüüptingimustega liitumislepingu nr 469604 ja seadme kasutamise lepingu, mille alusel AS STV kohustus pakkuma kostjale telekommunikatsiooniteenust ning kostja kohustus saadud teenuste ja kauba eest vastavalt esitatud arvetele õigeaegselt ja regulaarselt AS-ile STV tasuma. Kostja ei tasunud talle ajavahemikul 25.12.2014 kuni 15.04.2015 esitatud arveid (nr 22263330, 22365185, 22467388, 22568228, 22671160). Hageja palus hagi rahuldada ja mõista kostjalt välja põhivõlg 90,45 eurot, viivis 2,33 eurot ja alates 03.11.2016 lisanduv viivis 0,15% põhivõlast päevas kuni summani 30,12 eurot. Menetluskulud summas 225 eurot (tasutud riigilõiv kokku 75 € ja tasu õigusabi eest 125 €) palub hageja jätta kostja kanda ja kohustada kostjat tasuma väljamõistetud menetluskuludelt 2

) § 407 lg 1 alusel ja hageja nõusolekul kohus lahendab hagi tagaseljaotsusega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kuna kostja ei ole kohtu määratud tähtpäevaks hagile vastanud. Sellisel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

§ 407

lg-s 5 loetletud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid selles asjas ei esine.

§ 444

lg 1 alusel kohus vormistab tagaseljaotsuse lihtsustatud kirjeldava ja põhjendava osaga. 2. Hageja on osaliselt hagist loobunud. Pärast hagiavalduse menetlusse võtmist eelmenetluse ülesannete täitmiseks kohus juhtis hageja tähelepanu, et lepingus tüüptingimusena ettenähtud viivisemäär 0,15% põhivõlast päevas võib olla ülemäärane ja tarbijast kostjat ebamõistlikult kahjustava tüüptingimusena tühine. Seda tuleb arvestada ka kostja poolt tasutud 58 euro arvestamisel erinevate kohustuste katteks. VÕS § 88 lg 6 p 1 ja lg 8 kohaselt tuleb kostja poolt tasutut arvestada intressi ja sissenõutavaks muutunud viivise ning seejärel põhivõla katteks. Hageja täpsustas nõuet, loobudes viivise arvestamisest lepingulises määras. Hageja arvutas nõutava viivise põhivõlast VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, mille tulemusel viivisesumma oluliselt vähenes ning kostja poolt perioodil 08.6.2015 – 10.12.2015 tasutud 58 eurot hageja arvestas suuremas osas põhivõla katteks (esialgse hagi kohaselt varem oli kostja tasutu arvestatud üksnes viivise katteks). Seega vähenes esialgses hagis esitatud nõue seetõttu, et hageja tunnistas lepingulise viivisemäära tühisust ning muutis viivis arvestamise aluseid. 3.

§ 442

lg 5 alusel kohus lahendab hageja nõudest osaliselt loobumise vastuvõtmise ja selles osas menetluse lõpetamise tagaseljaotsuse resolutsiooniga.

§ 429lg 1 võimaldab hagejal hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. 3

§ 428

lg 1 p 3 järgi kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. Kohus võtab hagist osalise loobumise vastu ja lõpetab tsiviilasja menetluse põhinõude 48,04 euro, hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise summas 2,33 eurot ja lisanva viivise väljamõistmise osas. Sellejärel jääb tagaseljaotsusega lahendatavaks nõudeks põhivõla 44,41 eurot kostjalt väljamõistmise nõue.

1. Kohtu hinnangul on hageja poolt täpsustatud suuruses nõue hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Hagiavalduse asjaoludest nähtuvalt tuleneb kostja vastu esitatud nõue poolte vahel sõlmitud telekommunikatsiooniteenuse ja seadmete kasutamise lepingutest. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 208 lg 1 kohaselt on müügilepingust tulenev ostja põhikohustus tasuda müüjale ostuhind rahas. VÕS § 208 lg 2 järgi kohaldatakse asja müügi kohta sätestatut vastavalt õiguse või muu eseme müügile. Kostja ei ole AS-iga STV 14.04.2014 sõlmitud liitumislepingust ja seadme kasutamise lepingust kostjale tulenevat raha maksmise kohustust täitnud. Hageja nõude aluseks olevaid asjaolusid tõendavad hagiavaldusele lisatud kirjalikud tõendid (lepingud, arved).
2. VÕS § 8 lg 2, § 76 lg 1, § 82 lg 1, § 100, § 101 lg 1 p 1 ja 6, § 101 lg 2, § 108 lg 1 ja § 113 lg 1 alusel hagejal on õigus nõuda kostjalt rahalise kohustuse summas 44,41 eurot täitmist ning viivist põhinõude täitmisega viivitamise eest.

§ 367

võimaldab taotleda viivise, mis ei ole hagiavalduse esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist protsendina põhivõlast. Seega tuleb rahuldada hageja nõue ja mõista kostjalt välja põhivõlgnevus 44,41 eurot ja alates 03.11.2016 hagiavalduse esitamisest lisanduv viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni summani 30,12 eurot. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 6.

§ 173

lg 1 alusel kohus märgib kohtuotsuses menetlusekulude jaotuse menetlusosaliste vahel.

§ 168

lg 2 kohaselt menetluse lõpetamise korral kannab menetluskulud hageja, kui

§ 168lg-test 3-5 ei tulene teisiti.

Viidatud lõigetest ei tulene võimalust jätta praeguses asjas hagist osaliselt loobumisel kulusid kostja kanda. Seega jäävad hageja kanda kulud, mis on seotud hagi esitamisega osas, milles hageja hiljem nõuet vähendas ja hagist loobus. Vähendatud nõude kohus rahuldas täies ulatuses ning selles osas jäävad kulud

§ 162lg 1 alusel kostja kanda.

1. Hageja osaliselt hagist loobumise põhjus oli see, et hageja muutis viivisenõude arvestamise alust, selle tõttu viivise summa vähenes oluliselt ning kostja poolt enne hagi esitamist tasutud 58 eurot ei saanud hageja enam arvestada ainult viivise katteks, vaid selle arvelt vähenes oluliselt ka põhivõlg. Sellisel juhul on hagist osaliselt loobumisel raske määrata, millised kulud konkreetselt olid seotud nõude selle osa, millest hageja hiljem loobus, esitamisega. Hageja menetluskulude nimekiri sisaldus juba hagiavalduses, menetlus kestel nõude muutmise avalduse vormistamisega seotud täiendavate kulude hüvitamist ei ole hageja taotlenud. Hagiavalduse vormistamisega seotud kulude tekkimine ja üldjuhul ka suurus ei sõltu sellest, millises määras hageja viivist arvestab ja nõuab. Praeguses asjas ei mõjuta nõude vähendamine ka hagi esitamisel nõutava riigilõivu suurust – hagi esitamisel tsiviilasja hinnaga kuni 350 eurot on riigilõiv 75 eurot ehk samas summas oleks pidanud hageja tasuma riigilõivu ka siis, kui oleks kohe esitanud vähendatud nõudega hagiavalduses. Eeltoodu alusel kohus leiab, et õiglane ja mõistlik on jätta hageja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud täies ulatuses kostja kanda, kuigi hageja on esialgset nõuet vähendanud ja hagist osaliselt loobunud. Kostja ei ole menetluses osalenud ning eelduslikult ei ole tal kulusid tekkinud, kohus jätab ka kostja enda võimalikud kulud tema enda kanda.
2. Menetluskulude kindlaksmääramisel peab kohus analüüsima, kas tegemist on hüvitatavate menetluskuludega, kas menetluskulud vastavad asja keerukusele ning on sellest lähtudes põhjendatud ja vajalikud.

§ 138lõike 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste 4

§ 144

kohaselt on muu hulgas menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud, menetlusosaliste sõidukulud, aga ka menetlusosaliste saamata jäänud töötasu või muu püsiv sissetulek.

§ 172

lg 9 viimase lause järgi arvatakse hagimenetluse kulude hulka ka maksekäsu kiirmenetluse kulud.

§ 174

lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 kohaselt kohus määrab otsuses koos kulude jaotusega kindlaks ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse.

§ 175

lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

1. Kohus leiab, et hageja põhjendatud ja vajalikuks kuluks selles asjas on maksekäsu kiirmenetluses ja hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv osas, mis vastab vähendatud nõudega hagi esitamisel nõutava riigilõivu suurusele. Kohtutoimiku andmetel hageja tasus maksekäsu kiirmenetluses ja hagi esitamisel riigilõivu kokku 75 eurot (30 € + 45 €), mis on ette nähtud hagi esitamisel tsiviilasja hinnaga kuni 350 eurot. Riigilõivu tasumine on nõude esitamise vältimatu eeltingimus ning selle põhjendatust ja vajalikkust ei mõjuta see, et tasutud riigilõiv ületab võlasummat.
2. Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt lähtutakse lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel asja keerukusest. Keerukuse kriteeriumiteks on eelkõige asja maht, õigusliku vaidluse olemasolu, asja lahendamisel peetud istungite ja läbitud kohtuastmete arvu. Hageja taotleb kostjalt menetluskulude hüvitamiseks välja mõista ka hageja poolt esindajale makstud tasu 150 eurot (sisaldab käibemaksu). Kulude nimekirjas viidatud Julianuse Õigusbüroo OÜ arvest nähtuvalt on tegemist esindustasuga võlglase T. K. kohtumenetluses, teenuse koguseks on 1, tükihind 125 eurot, millele lisandub käibemaks. Esindustasu ei ole

§ 144

punktis 1 nimetatud menetlusosalise esindaja kulu ehk see ei ole menetluskulu, mille hüvitamist hageja saaks kostjalt nõuda. Arvelt ei nähtu, millises mahus ja milliseid toiminguid esindaja esindustasu saamiseks tegi, mistõttu ei ole kohtul võimalik käsitada esindustasu hageja lepingulise esindaja kuluna (hüvitatava ajakuluna) ega hinnata kulu põhjendatust ja vajalikkust. Ilmselt põhjendamatu on taotlus hüvitada menetluskulud koos käibemaksuga –menetluskulude nimekirjas ega muudes hageja poolt esitatud menetlusdokumentides ei ole

§ 174

lg 10 ettenähtud kinnitust, et hageja ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa tekkinud kuludelt muul põhjusel käibemaksu tagasi arvestada. Esindustasu arve on väljastatud 02.11.2016 ning tasu nõutakse esindamise eest kohtumenetluses. Hageja avalduse alusel T. K. suhtes algatatud maksekäsu kiirmenetlus on lõpetatud 13.10.2016. Maksekäsu kiirmenetluses esindas hagejat Julianus Inkasso OÜ töötaja, seega hagimenetluses esitatud Julianuse Õigusbüroo OÜ arve eelduslikult tasu maksekäsu kiirmenetluses hageja lepingulise esindaja poolt tehtud toimingute eest ei sisalda.

§ 217

lg 6 alusel loetakse esindaja käitumine ja teadmine võrdseks menetlusosalise käitumise ja teadmisega. Õigusabiteenust oma majandus- või kutsetegevuse raames osutav lepinguline esindaja võis ja pidi aru saama lepingulise viivisemäära võimalikust tühisusest ja selle mõjust nõude suurusele. Kohus leiab, et raske on pidada põhjendatud ja vajalikuks kuluks 150 euro kulutamist lepingulise esindaja palkamiseks 44,41 euro suuruse põhivõla kohtu kaudu maksma panemiseks, eriti olukorras, kus maksekäsu kiirmenetlus on lõpetatud seetõttu, et võlgniku tegelik asukoht ei ole teada ning talle ei õnnestunud mõistliku aja jooksul makseettepanekut kätte toimetada, mistõttu võlasumma reaalselt sissenõudmise võimalus on väike. 11. Eeltoodust tulenevalt jäävad kostja kanda riigilõiv ja kostja enda võimalikud kulud. Kohus mõistab hageja põhjendatud ja vajalike menetluskulude hüvitamiseks kostjalt välja 75 eurot. 5

§ 177

lg 4 ja hageja taotlusel kohus kohustab kostjat tasuma väljamõistetud menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates tagaseljaotsuse jõustumisest kuni täitmiseni. 12. Kuna kostja tegelik elu- või asukoht ei ole kohtule teada, toimetatakse tagaseljaotsus kostjale kätte avalikult, otsuse väljavõtte avaldamisega Ametlikes Teadaannetes. /allkirjastatud digitaalselt/ Heli Käpp Kohtunik 6