← Eesti

2-16-15407/33

Obsah (5)§ 459§ 661§ 428§ 173§ 168

KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus, Pärnu kohtumaja Kohtunik Heli Käpp Kohtujurist Egert Übner Tsiviilasja number 2-16-15407 Määruse tegemise aeg ja koht 17. mai 2017, Pärnu Tsiviilasi G. J.i ja G. M. J

§ 459alusel.

1.

  1. Pooled kohustuvad mitte kahjustama teise vanema autoriteeti, laste ja teise vanema vahelist hingelist sidet ning lapse ja vanema õigust omavahel suhelda. 1.
  2. Pooled lepivad kokku, et poolte kantud menetluskulud jäävad poolte eneste kanda.
  3. Lõpetada menetlus tsiviilasjas 2-16-
  4. Menetluskulud on jaotatud poolte kokkuleppega ja jäävad poolte endi kanda. Kohus täiendavalt kulusid ei jaota ega määra kindlaks kulude suurust. Edasikaebamise kord

§ 661

lg 4 ja poolte kokkuleppe alusel võib kohtumääruse peale esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu 5 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates. ASJAOLUD JA KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED Pärnu Maakohtu menetluses on G. J.i ja G. M. J.i hagi J. J.i vastu elatise väljamõistmiseks. 11.05.2017 saabus kohtule hagejate seadusliku esindaja ja kostja poolt digitaalselt allkirjastatud kompromissleping ja taotlus tsiviilasja menetluse lõpetamiseks. Kompromisslepingu kohaselt pooled on kokku leppinud, et kostja maksab laste ema arvelduskontole alates 1. maist 2017 kuni laste täisealiseks saamiseni kummalegi lapsele elatist 235 eurot kuus, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast kuus. Igakuised elatised sisaldavad hagejate ülalpidamise toetamiseks Xxxx xxxxxxxxx poolt makstavat lastetoetust. Samuti J. J. 2 Tsiviilasi nr 2-16-15407 kohustub jätkama G. J.ile elatise maksmist samas ulatuses, kui G. J. jätkab pärast xx xx xxxx.a täisealiseks saamist keskhariduse omandamist gümnaasiumi päevases õppevormis, täisealisele lapsele maksab isa elatise lapse arvelduskontole. Samuti J. J. kohustub elatise võla ajavahemiku 01.septembrist 2016.a kuni 30.aprill 2017.a eest kummagi hageja kohta 1800,00 € tasuma osade kaupa K. I.e pangakontole alates 2017.a juunikuust vähemalt 150 eurot kuus selliselt, et elatise võlg oleks tasutud 31.05.2018.a. Pooled on kokku leppinud elatise ja elatise võlgnevuse tasumise tähtajad ja korra, samuti kokku leppinud, et J. J. peab kompromissist tulenevate rahaliste kohustuste täitmisega viivitamisel maksma viivist seaduses ettenähtud määras. Vanemad on kokku leppinud enda vastastikustes kohustustes seoses Xxxx xxxxxxxxxst laste toetuste taotlemisega ja lastega suhtlemisega. Pooled on kokku leppinud ka menetluskulude jaotuses. Pooled kinnitavad, et on teadlikud kompromissi kinnitamise ja menetluse lõpetamise tagajärgedest ning paluvad kompromissi kinnitada kirjalikus menetluses. Pooled kokkuleppel vähendasid määruse peale edasikaebamise tähtaega viiele päevale. Kohus leiab, et kompromiss on seaduslik, ei riku avalikku huvi ja on täidetav. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 430 lg 1 kohaselt pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Kohus selgitab, et kompromissi tingimusteks, mis kohtu poolt kinnitamist vajavad, on tingimused, millega reguleeritakse pooltevahelist õigussuhet sisuliselt. Kohus täpsustas kompromissi punktis 8. (kohtumääruse resolutsioonis punkt 1.8.) ekslikku viidet võlaõigusseaduses sätestatud viivisemäärale: viidatud VÕS § 113 lg 1 esimene lause sätestab viivise nõudmise õiguse, viivisemäär tuleneb VÕS § 113 lg 1 teisest lausest. Kohtumäärusega kinnitatud kompromissi tingimuste numeratsioon erineb kompromisslepingu numeratsioonist, kuna kompromissi tingimused on kohtumääruse resolutsiooni märgitud kokkuleppe kinnitamise punkti alapunktidena. Kohus kinnitab kompromissi ja

§ 428lg 1 p 4 kohaselt lõpetab asjas menetluse.

Menetluse lõpetamisel kompromissi kinnitamisega on samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.

§ 173

lg 1 alusel kohus märgib määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.

§ 168

lg 3 kohaselt kompromissi korral jäävad menetluskulud poolte endi kanda, kui nad ei lepi kokku teisiti. Pooled ongi kokku leppinud, et kulud jäävad poolte endi kanda. Kohus kulusid täiendavalt ei jaota ja hüvitatavate kulude puudumise tõttu menetluskulude suurust kindlaks ei määra.

§ 661lg 4 lubab poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega lühendada.

Seega saab selles asjas määruse peale edasi kaevata lühendatud tähtaja jooksul. /Allkirjastatud digitaalselt/ Heli Käpp Kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.