← Eesti

2-16-15327/2

Obsah (5)§ 371§ 372§ 173§ 168§ 150

KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus, Pärnu kohtumaja Kohtunik Heli Käpp Kohtujurist Egert Übner Määruse tegemise aeg ja koht 12. oktoober 2016, Pärnu Tsiviilasja number Tsiviilasi 2-16-15327 Menetlustoim

§ 371

lg 1 p 3 kohaselt kohus ei võta hagiavaldust menetlusse, kui kohtusse pöördunu huvitatud isik ei ole kinni pidanud seda liiki asjade eelnevaks kohtuväliseks lahendamiseks seadusega sätestatud kohustuslikust korrast. 4. Lisaks kohus leiab, et hagi menetlusse võtmisest keeldumiseks annab aluse ka

§ 371

lg 2 p 2, sest hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset. Hageja leiab, et lisaks kaasomandi lõpetamisele jõustunud kohtuotsusega, tuleb hagejal sõlmida kostjaga leping kaasomandi osa omandamiseks ja selle valduse ülevõtmiseks koos kostjale hüvitise tasumisega. Kohus leiab, et kui eeldada sellise seisukoha õigsust, muutub kaasomandi lõpetamise menetlus mõttetuks ja jõustunud kohtuotsus oleks sisutühi. Kohus leiab, et kaasomandi lõpetamise kohta jõustunud kohtuotsuse alusel on hagejal õigus nõuda enda omanikuna kandmist kinnistusraamatusse, kuna kohtuotsusega on tuvastatud ka kostja kohustus anda kinnistusraamatusse kannete muutmiseks/tegemiseks vajalikud tahteavaldused. Seega kohtuotsus asendab kostja tahteavaldusi. Kuigi kaasomandi lõpetamine kohtuotsuses nimetatud viisil, et kinnistu jääb ühe kaasomaniku ainuomandisse ja ta kohustub teisele kaasomanikule tema osa väärtuse hüvitama, tähendab sisuliselt vastastikust kohustust, ei ole kohtuotsuses omandi üleminek ega kinnistusraamatus omanikukande muutmine seotud hüvitise maksmise kohustuse täitmisega. Seega omanikukande muutmine sõltub üksnes ja ainult hageja enda tegevusest (kas ja millal ta otsustab kinnistusosakonnale selleks kinnistamisavalduse ja kohtuotsuse esitada). Kostjal võib olla võlaõigusseaduse (VÕS) § 110 alusel õigus keelduda valduse hagejale üleandmisest enne hüvitise saamist. Hageja märgib, et kostja ei ole talle täitmist pakkunud, kuid hageja ei too välja, et ta ise oleks kostjale hüvitise maksmist pakkunud ning 3

(4)Tsiviilasi nr 2-16-15327 taotlenud kinnistu valduse üleandmist. Eelkõige kostja õigusi rikub see, kui hageja ise viivitab kohtuotsuse täitmisega ja selle tõttu püsib kinnistu omandiõiguse osas ebamäärane õiguslik olukord (kas ja kelle arvel peaks toimuma kinnistu hädavajalik hooldamine sellel ajal, kuna hüvitise suurus on kindlaks määratud ning võimalikud kulud kinnistu hooldamisse tekitavad uusi nõudeid/kohtuvaidlusi).
  1. Hagiavalduse põhjendustest nähtuvalt hagejal ei ole piisavalt raha kostjale hüvitise maksmiseks ning sundtäimise lubamatuks tunnistamise peamine eesmärk on täitmisnõude edasilükkamine: hageja soovib kostjaga sõlmida kokkuleppe, et tasub hüvitise 1.maiks
  2. Kohus selgitab, et täitmise osas kokkuleppeid võib võlgnik sõlmida sissenõudjaga ka täitemenetluse raames.
  3. Kohus möönab, et kohtuotsuse resolutsiooni sõnastus jätab kahtlusi, kas kohtuotsus on täitedokumendiks ka kostja hüvitise sissenõudmise osas, kuid täitedokumendi puudumine on kohtutäituri tegevuse kohta esitatav vastuväide, mis tuleb esitada kohtutäiturile esitatavas kaebuses. Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi eeldab, et formaalselt on tegemist täitedokumendiga.
  4. Eeltoodu alusel, juhindudes

§ 371

lg 1 p-st 3 ja § 371 lg 2 punktist 2, kohus keeldub hagiavalduse menetlusse võtmisest.

§ 372

lg 6 sätestab, et kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et avaldus ei ole olnud kohtu menetluses. Kuna hagiavaldus esitati kohtule elektrooniliselt, siis kohus avalduse menetlusse võtmisest keeldumisel dokumente reaalselt hagejale ei tagasta. Hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise korral kohus ei menetle ka hagi tagamise taotlust. 8.

§ 173

lg 1 alusel kohus märgib menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise tõttu jäävad menetluskulud vastavalt

§ 168lg-le 1 hageja kanda.

Teadaolevaid hüvitatavaid kulusid ei ole asjas tekkinud ja kohus menetluskulude suurust kindlaks ei määra.

§ 150lg 1 punkti 2 ja lg 4 alusel on hagejal õigus taotleda menetluses tasutud riigilõivu tagastamist. /allkirjastatud digitaalselt/ Heli Käpp Kohtunik 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.