Obsah (4)

§ 99§ 101§ 102§ 100

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Ivika Sillaots Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht 30. detsember 2016, Pärnu Maakohtu Pärnu Rüütli tn kohtumaja

) § 97 p 1 õigustab alaealist last ülalpidamise saamiseks.

§ 99

lg 1 järgi lähtub kohus lapse ülalpidamiseks väljamõistetava igakuise elatise suuruse kindlaksmääramisel lapse vajadustest ja tavalisest elulaadist.

§ 99

lg 2 täpsustab, et ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sh tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi.

§ 101

lg 1 alusel ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem, kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (hagi esitamise ajal 2016. a 215,00 EUR).

§ 102

lg 1 alusel vabaneb isik ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Kui vanem on sellises olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt (

§ 102lg 2).

Kohus võib mõjuval põhjusel vähendada elatist alla

§ 101

lõikes 1 nimetatud määra, kusjuures mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel eelmärgitud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.

§ 100lg 4 kohaselt makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette.

Hagejad taotlevad elatise väljamõistmist alates 01.11.2016. a. Kohus peab vajalikuks märkida, et kuivõrd elatist nõutakse antud juhul miinimummääras, ei ole kohtupraktikas juurdunud põhimõtte kohaselt üldse vajalik tõendada lapse vajaduste loetelu. Sellisel juhul saab muus ehk väiksemas summas elatist välja mõista vaid ülalmärgitud

§ 102lg 2 nimetatud juhtudel.

Antud asjas on kohus veendumusel, et asjaolusid lastele elatise väljamõistmiseks alla miinimummäära ei esine. Kostja ei ole töövõimetu, ta käib tööl ja tal on kindel sissetulek. Seega on kostjal olemas vahendid lastele elatise maksmiseks. Kostjal ei ole ka teisi alaealisi lapsi, kes elatise väljamõistmisel taotletud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saavad lapsed. Kohus selgitab, et vanem peab tegema kõik endast oleneva oma alaealiste laste ülalpidamiseks, isegi töötust ei ole kohtupraktikas peetud

§ 102lõikes 2 nimetatud mõjuvaks põhjuseks.

Seaduses sätestatud miinimummäär peaks eelduslikult katma lapse minimaalsed vajadused. Kohus on teinud kindlaks, et Maksu- ja Tolliameti teatise kohaselt oli perioodil 01.12.2015 kuni 30.11.2016 kostja keskmine netosissetulek 1264,98 eurot kuus. Vastavalt kinnistusregistri andmebaasile kuulub kostjale korteriomand Xxxxxxxxxxx ning vastavalt autoregistri andmebaasile kuulub kostjale mopeed Xxxxxxxxxxx, ehitusaasta 2007. Hagejad taotlevad elatise väljamõistmist seadusega sätestatud miinimummääras. Kostja on avaldanud, et ta soovib laste toetamist lastega seotud kulude otsese tasumise kaudu, samuti soovib ta kindlaks määrata , millal kumbki vanem peab lastega tegelema. Kohus siinkohal selgitab, et

§ 100

lg 1 järgi antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega ning vaid mõjuval põhjusel võib kohustatud isik nõuda, et tal võimaldataks ülalpidamist anda muul viisil. Mõjuvaid põhjusi ülalpidamise andmiseks muul viisil kohtule esitatud ei ole.

§ 100

lg 2 järgi täidab alaealise lapse vanem lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises.

§ 100

lg 3 kohaselt vanemad võivad oma lapse ülalpidamise kohustuse täitmist omavahelisel kokkuleppel täpsustada ja määrata kindlaks, missugusel viisil ja kui pika ajavahemiku kaupa 4 Tsiviilasi nr 2-16-15248 tuleb ülalpidamist anda. Sellist kokkulepet pooled kohtule esitanud ei ole. Seega on kohus seisukohal, et elatis tuleb kostjalt hagejate kasuks välja mõista raha perioodilise maksmise viisil. Seaduses sätestatud miinimummäär peaks eelduslikult katma lapse minimaalsed vajadused. Kohus on pooltele 01.12.

1. a määruses selgitanud, et kui pooled lastega suhtlemiskorras kokkuleppele ei jõua, siis lastega suhtlemiskorra määramiseks peab kohtule esitama avalduse hagita menetluses või pöörduma eestkosteasutuse poole. Käesolevas menetluses kohus lastega suhtlemise korda kindlaks ei määra. Kohus on seisukohal, et elatis hagejate kasuks tuleb välja mõista seaduses sätestatud miinimummääras ja elatise vähendamist alla miinimumi põhistavaid asjaolusid ei ole. Kostja ei ole töövõimetu, tal on olemas piisav sissetulek töökohast, temal ei ole teisi alaealisi lapsi. Kui kostja leiab, et tema sissetulekud ei võimalda tal pärast elatise maksmist enda tavalist ülalpidamist ja toimetulekut, tuleb kostjal astuda samme oma sissetulekute suurendamiseks või piirata enda kulutusi, olemasolevate sissetulekute jagamisel ei saa kostja eelistada enda vajadusi hagejate vajadustele. Kuivõrd haginõue on
2. novembrist
3. a, siis tulenevalt Riigikohtu lahendist tsiviilasjas nr 3-2-1-37-11 peab kohus kuni kohtuotsuse tegemiseni elatist tagasiulatuvalt välja mõistes arvama kostjalt väljamõistetavast elatisest maha summad, mille ulatuses oli kostja lapse ülalpidamiskohustust sel perioodil täitnud. Hagejate seaduslik esindaja on kinnitanud, et kostja on
4. a novembris ostnud B.’ale talvesaapad hinnaga 40 eurot. Kohus leiab, et tegemist on vajaliku kulutusega ja see tuleb elatise võlgnevusest maha arvata. Teistele lastele kostja ajavahemikus 01.11.2016-12.12.2016 elatist tasunud ei ole. Hagejatele tuleb maksta elatist alates 01.11.
5. a

§ 101

lõikes 1 sätestatud miinimummääras (pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, mis alates 01.01.

1. a on 215 eurot ja alates 01.01.2017.a 235 eurot) kuni laste täisealiseks saamiseni. Arvesse võttes
2. a novembris kostja poolt B.’ale tehtud kulutust tuleb kostjalt välja mõista B.’a kasuks elatise võlgnevus
3. a novembri eest 175 eurot ja alates 01.12.
4. a

§ 101

lõikes 1 sätestatud miinimummääras (pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, mis alates 01.01.

1. a on 215 eurot, alates 01.01.
2. a 235 eurot) kuni lapse täisealiseks saamiseni; A.’a kasuks ja C.’a kasuks alates 01.11.
3. a

§ 101

lõikes 1 sätestatud miinimummääras (pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, mis alates 01.01.

1. a on 215 eurot, alates 01.01.
2. a 235 eurot) kuni laste täisealiseks saamiseni. Menetluskulud Kuna hagi kuulub rahuldamisele siis vastavalt TsMS § 162 lg 1 tuleb menetluskulud jätta kostja E.’a kanda. Hagejad ei ole menetluskulude nõuet kohtu määratud tähtajaks esitanud ja menetluskulude kindlaksmääramise nõuet ei saa enam esitada. /allkirjastatud digitaalselt/ Ivika Sillaots Kohtunik 5