2-16-15206 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Lihtmenetluses Kohus Pärnu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Tambet Grauberg Otsuse tegemise aeg ja koht 03. veebruar 2017.a., Pärnu Rüütli tn kohtumaja Tsivi

§ 36

lg 1); 1 ärakiri 2 lehel 1 tk kokku 0,76 + 20%km(

§ 35

lg 1); 2 ärakirja 2 lehel 1 tk kokku 0,76 + 20%km (

§ 35

lg 1); notari tasu ärakirja valmistamisel ja kinnitamisel 2tk eest kokku 6,76 +20%km (

§ 31p 14, § 35 lg 1, NM § 23 lg 2); 2) 24.07.2015.a.

arve nr 12055 alusel (tl 22) kokku summas 460,08 eurot, mille sisu on P. S. pärimismenetluse algatamise avalduse tõestamisel 63, 90 + 20% km (

§ 31p 32); H.

S. pärimismenetluse algatamise avalduse tõestamisel 63, 90 + 20% km (

§ 31p 32); P.

S. pärimismenetlusega sätestatud üleskutsemenetluse läbiviimisel 25,55 + 20% km (

§ 31p 34); H.

S. pärimismenetlusega sätestatud üleskutsemenetluse läbiviimisel 25,55 + 20% km (

§ 31

p 34); Notari tasu pärijate väljaselgitamisel ja pärimisõiguse tunnistuse väljastamisel (ettemaks H. S. pärimistunnistuse väljastamisel) 102,25 + 20%km (

§ 31

p 33); Notari tasu pärijate väljaselgitamisel ja pärimisõiguse tunnistuse väljastamisel (ettemaks P. S. pärimistunnistuse väljastamisel) 102,25 + 20%km (

§ 31

p 33); 3) 24.07.2015 arve nr 12063 alusel (tl 23) kokku summas 12,96 eurot, mille sisu on H. S. pärimismenetlusega seotult – postikulu (ümbrik + lihtpost + lihtväljastusteade) 2 kirja eest kokku 6,48 eurot (

§ 36lg 1); notariaaltoimingu tegemisega seotud kulud P.

S. pärimismenetlusega seotult – postikulu (ümbrik + lihtpost + lihtväljastusteade) 2 kirja eest kokku 6,48 (

§ 36lg 1).

Kostja II leiab, et hageja on nõudnud kostjalt II ka selliste kulude hüvitamist, mille eest pidi tasuma vastavalt seadusele hageja ise. Üheks selliseks kuluks on pärimismenetluse algatamise avalduse tõestamise tasu. Kuna seadusest tulenevalt sai hageja ise algatada pärimismenetlust ja seda ta ka tegi, siis lasub nimetatud kulu tasumise kohustus hagejal endal. NotTS § 38 lg 3 kohaselt NotTS § 29 lõike 1 punktis 11 ning § 31 punktides 30–32 ja 35–38 sätestatud tasu kohustatud maksma isik, kelle taotlusel notariaaltoiming tehti. NotTS § 31 p 32 sätestab pärimismenetluse algatamise avalduse tõestamise tasu ning eelviidatud sättest tulenevalt on selle tasu maksmiseks kohustatud isik, kelle taotlusel toiming tehti. Kohus leiab, et eelviidatud sätted võimaldavad notaril tasu võlausaldajalt (hagejalt) nõuda, kuid selle põhjal ei saa veel teha järeldusi, et need kulutused peaksid jääma ainult võlausaldaja kanda. 6 2-16-15206 Hageja saab nõuda kulutuste hüvitamist, nõuda ulatuses, milles käsundita asjaajaja (hageja) võis kulutuste tegemist või kohustuste võtmist pidada mõistlikult vajalikuks (VÕS § 1023 lg 1 ls 2). Kohtule esitatud arvete alusel on notar nõudnud tasu seoses pärimismenetluse läbiviimisega. Kohus on leidnud, et pärimismenetluse läbiviimine on olnud kostjate huvides (vt 4.2.), mistõttu tuleb kulusid pidada mõistlikult vajalikuks, et saada kohane pärimistunnistus. Võttes arvesse, et P. S. pärimismenetlus kestel ilmnes H. S. pärimismenetluse läbiviimise vajadus, siis on ka viimase pärandajaga seotud kulud mõistlikeks kuludeks. Kohus nõustub hagejaga selles, et ilma H. S. pärimismenetluseta ei oleks lõplikult selgunud P. S. pärijate ring ja pärandavara täielik koosseis (sh korter). Seega on need kulud otseselt pärijate huvides tehtud. Samuti ei saa nõustuda kostja II seisukohaga, et arvetel märgitud postikulu notari tasu ärakirja valmistamine on põhjendamatu kulu. Nimetatud kulu on kohtu hinnangul vajalik ja põhjendatud kulu, et väljastada pärimismenetluse tulemusena nõuetekohased dokumendid. VÕS § 65 lg 2 kohaselt tekib solidaarkohustus, kui mitu isikut peavad täitma sama sisuga kohustuse, mille täitmist võib võlausaldaja nõuda vaid ühe korra, samuti muul seaduses sätestatud juhul või tehingu alusel. Seega, eeltoodu alusel kohus rahuldab hagi ja mõistab kostjatelt hageja kasuks solidaarselt välja kokku summas 509,63 eurot. 4.

1. Hageja palub kohtult mõista kostjatelt P. L.lt ja R. S.lt solidaarselt välja ka põhinõudelt 640,44 eurolt arvestatud viivis VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras alates hagi esitamisest kuni põhinõude lõpliku tasumiseni. Kohtuistungil on hageja nõudnud viivist alates 01.04.2016.a. kui hageja esitas nõude notaritasude hüvitamiseks (tl 64). Tulenevalt VÕS § 113 lg 1 võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Ajavahemiku 01.04.2016.a. kuni 03.02.2017.a. on viivise suuruseks, arvestatuna põhinõudelt 509,63 eurot, kokku 34,49 eurot, mis tuleb kostjalt solidaarselt hagejate kasuks välja mõista. TsMS § 367 alusel võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. 4.
2. Kostja I R. S. on 22.11.2016.a. saanud hagiavalduse isiklikult kätte saanud, kuid ei ole hagile vastanud. Hageja on taotlenud kostja I suhtes tagaseljaotsuse tegemist. TsMS § 407 lg 1 alusel võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus rahuldab hagi kostja I suhtes ja mõistab kostja II solidaarselt hageja kasuks välja 509,63 eurot, millele lisanduvad viivised kuni kohtuotsuse tegemiseni summas 34,49 eurot, samuti viivised alates kohtuotsuse teatavaks tegemisest 03.02.2017.a. Hagihind
3. TsMS § 123 kohaselt võetakse tsiviilasja hinna arvestamisel aluseks hagi või muu avalduse esitamise aeg. Hagi on esitatud kohtule 10.10.2016.a. Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 124 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on raha maksmisele suunatud hagi puhul hagihind nõutava raha summa ja TsMS § 134 lg 1 sätestatust, mille kohaselt hagihinda arvutades liidetakse ühes hagis sisalduvad nõuded (640,44€ + aastane viivis 8/365x365x640,44/100= 51,24€). Hagi hinnaks on 691,68 eurot. 7 2-16-15206 Menetluskulud 6.
4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt kohus märgib kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Tulenevalt TsMS § 162 lg -st 2 pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Kohus rahuldab hagi summas 509,63 eurot, seetõttu tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. Kuid kohus on ka vastu võtnud hagis loobumise summas 130,81 eurot (vt p 4.1.). Hagist loobumise korral kannab kostja menetluskulud hageja (TsMS § 168 lg 4). Kohus jagab menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega, s.o 79,57% hageja menetluskuludest jääb kostja kanda ja 20,43% kostja menetluskuludest jääb hageja kanda. 6.
5. 16.11.2016.a. ja 27.01.2017.a. esitas hageja menetluskulude hüvitamise taotluse, mille kohaselt kostja taotleb riigilõivu summas 125 eurot ja õigusabi kulud 560 eurot (5h ja 50min) järgmiselt: 1) 06.10.2016 arve nr 155/2016/Õ summas 288 eurot koos käibemaksuga. Arvel näidatud teenuseks on hagiavalduse koostamine seoses pärimismenetlusega kokku 3 tunni ulatuses (hageja poolt tasutud 10.10.2016). 2) 23.10.2016 arve nr 161/2016/Õ summas 32 eurot koos käibemaksuga. Arvel näidatud teenuseks on hagi täiendamiseks nõupidamine kliendiga kokku 20 minuti ulatuses (hageja poolt tasutud 30.10.2016). 3) 16.11.2016 arve nr 165/2016/Õ summas 48 eurot koos käibemaksuga. Arvel näidatud teenuseks on hagi täiendamine ja kliendiga nõupidamine kokku 30 minuti ulatuses. 4) 27.01.2017 arve nr 19/2017/Õ kokku 2 h eest 192 eurot, mis sisaldab istungiks ettevalmistust koos istungil osalemisega - 27.01.2017 arve nr 19/2017/Õ. Kostja ei ole hageja menetluskulude kohta vastuväidet esitanud. Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja kulud kokku summas 560 eurot on olnud vajalikud ja õigusabi on osutatud põhjendatud ulatuses. Kostjal II tuleb hagejale hüvitada 79,57% menetluskuludest. Võttes arvesse, et kostja I ei ole pärast osalenud pärast hagimaterjalide kättesaamist menetluses, siis ei ole põhjendatud temalt kostjaga II samas ulatuses kulude väljamõistmine. Kui isikud osalevad menetluses oluliselt erinevas ulatuses, võib kohus kulude jaotamisel võtta aluseks osalemise ulatuse (TsMS § 165 lg 2 ls 2). Kostja I ja kostja II kanda jääb solidaarselt 79,57% hageja lepingulise esindaja poolt hagi ettevalmistamise kuludest (368 €) ja riigilõivust (125 €), s.o kokku 392,28 eurot. Täiendavalt tuleb kostjal II hüvitada õigusabi eest hagejale kokku 153,31 eurot (445,59€-292,28€). 6.
6. Kostja II on esitanud kohtule menetluskulude nimekirja, mille järgi on tema kuludeks:
7. Advokaadibüroo Bright Law arve nr 401-2016, tsiviilasjas nr 2-16-15206 osutatud õigusabi 3,7 tundi tunnihinnaga 130 € (millele lisandub km) kokku summas 577,20 €. 1) Hagiavaldusega tutvumine, olukorra analüüs ning vastuse koostamine 1,70h; 2) Vastuse täiendamine. Elektronkiri kliendile ning vastuse edastamine kohtule 2,00h
8. Advokaadibüroo Bright Law arve nr 020-2017, tsiviilasjas nr 2-16-15206 osutatud õigusabi kogusummas 552 €. 1) Kohtuistungile sõit ja tagasi (eritariifiga), sh istungiks ettevalmistus 4,00h 8 2-16-15206 2) Istungil esindamine 2,00h Kokku on kostja II menetluskulud kokku 1129,20 € (hind sisaldab käibemaksu). Hageja on 31.01.2017.a. esitanud kohtule vastuväite kostja II menetluskulude osas. Hageja ei vaidle esindaja tunnihinna määra ega ka tunniarvestuse üle, kuid juhib kohtu tähelepanu asjaolule, et kostja II menetluskulud ületavad oluliselt hagi hinda. Kohus leiab, et põhjendatud menetluskuluks ei saa lugeda kohtuistungile sõitmist, s.o 2h. Ülejäänud kulude osas kohus leiab, et need on vajalikud kulud. Riigikohtu tsiviilkolleegiumi seisukoha järgi ei tohiks üldjuhul väljamõistetav menetluskulu suurus rahaliste nõuete puhul ületada tsiviilasja hinda (RKTKo nr 3-2-1-4-15, p 14). Tegemist ei ole keerulise ega ka mahuka kohtuvaidlusega, mistõttu ei ole põhjendatud eelnimetatud reeglist erandi tegemine. Kohus leiab, et kostja II põhjendatud menetluskuludeks on kokku 691,68 eurot. Tuleb võtta aga arvesse, et hagejal tuleb kostjale II hüvitada 20,43% menetluskuludest, s.o summas 141,31 eurot. TsMS § 445 lg 1 alusel kui pooled esitavad menetluses teineteise vastu tasaarvestatavad nõuded ja kohus mõlema poole nõuded täielikult või osaliselt rahuldab, tasaarvestatakse resolutsioonis poolte nõuded rahuldatud osas. Kostja I ei ole kohtule menetluskulude nimekirja esitanud. /allkirjastatud digitaalselt/ Tambet Grauberg Kohtunik Tallinna Ringkonnakohtu 26.05.2017 kohtuotsuse resolutiivosa: RESOLUTSIOON:
9. Võtta tsiviilasja materjalide juurde P. L. apellatsioonkaebusele lisatud tõend (Pärnu notar Irina Luih koostatud ja tõestatud pärimistunnistus nr 1510).
10. Tühistada Pärnu Maakohtu
11. veebruari 2017 otsus osas, milles maakohus mõistis P. L.lt Xxxxxxxxx x korteriühistu kasuks välja põhivõla 202,23 eurot ületavas osas ja sissenõutavaks muutunud viivise 13,69 eurot ületavas osas, samuti menetluskulude jaotuse osas. Teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta hagi eelmärgitud osas rahuldamata ning jaotada teisiti Xxxxxxxxx x korteriühistu ja P. L. menetluskulud.
12. Pärnu Maakohtu
13. veebruari 2017 otsus on jõustunud R. S.t puudutavas osas.
14. Sõnastada kohtuotsuse tervikresolutsioon järgmiselt: 4.1.Võtta vastu Xxxxxxxxx x korteriühistu hagist loobumine 130,81 euro väljamõistmise osas ja lõpetada selles osas tsiviilasja nr 2-16-15206 menetlus. 4.2.Mõista R. S.lt ja P. L.lt solidaarselt Xxxxxxxxx x korteriühistu kasuks välja 202,23 eurot. 4.3.Mõista R. S.lt Xxxxxxxxx x korteriühistu kasuks täiendavalt lisaks punktis 4.2 toodule välja 307,40 eurot. 4.4.Mõista P. L.lt Xxxxxxxxx x korteriühistu kasuks välja viivis põhinõudelt (202,23 eurot) võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg-s 1 sätestatud määras ajavahemiku eest 01.04.2016-03.02.2017 summas 13,69 eurot ja viivis VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates 04.02.2017 kuni põhinõude täitmiseni. 4.5.Mõista R. S.lt Xxxxxxxxx x korteriühistu kasuks välja viivis põhinõudelt (kokku 509,63 eurot) võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg-s 1 sätestatud määras ajavahemiku eest 01.04.2016-03.02.2017 summas 34,49 eurot ja viivis VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates 04.02.2017 kuni põhinõude täitmiseni. 9 2-16-15206 4.6.Jätta maakohtus kantud menetluskulud hagis R. S. vastu 20,43% ulatuses Xxxxxxxxx x korteriühistu ja 79,57% ulatuses R. S. kanda. 4.7.Jätta maakohtus kantud menetluskulud hagis P. L. vastu 68,42% ulatuses Xxxxxxxxx x korteriühistu ja 31,58% ulatuses P. L. kanda. 4.8.Määrata kindlaks Xxxxxxxxx x korteriühistu menetluskulud summas 685 eurot (sh riigilõiv 125 eurot ja õigusabi kulud 560 eurot). 4.9.Määrata kindlaks P. L. õigusabikulud summas 691,68 eurot. 4.
15. Mõista R. S.lt Xxxxxxxxx x korteriühistu kasuks maakohtus kantud menetluskulude katteks tasaarvestuse tulemusel välja 250,97 eurot. 4.
16. Mõista Xxxxxxxxx x korteriühistult P. L. kasuks maakohtus kantud menetluskulude katteks tasaarvestuse tulemusel välja 317,56 eurot. 4.
17. Väljamõistetud menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 ettenähtud ulatuses.
18. P. L. apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
19. Apellatsioonimenetluses kantud kulud jätta 68,42% ulatuses Xxxxxxxxx x korteriühistu ja 31,58% ulatuses P. L. kanda.
20. Määrata kindlaks Xxxxxxxxx x korteriühistu apellatsioonimenetluse kulud summas 336 eurot (käibemaksuga), millest P. L.l tuleb Xxxxxxxxx x korteriühistule hüvitada 106,11 eurot.
21. Määrata kindlaks P. L. apellatsioonimenetluse kulud summas 1022 eurot, sh riigilõiv 125 eurot ja õigusabikulud 897 eurot (käibemaksuga), millest Xxxxxxxxx x korteriühistul tuleb P. L.le hüvitada 699,25 eurot.
22. Mõista Xxxxxxxxx x korteriühistult P. L. kasuks apellatsioonimenetluses kantud menetluskulude katteks tasaarvestuse tulemusel välja 593,14 eurot. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. 10