2-16-15067 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Lihtmenetluses Kohus Pärnu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Tambet Grauberg Otsuse tegemise aeg ja koht 18. märts 2017.a., Pärnu Rüütli tn kohtumaja Tsiviila

§ 113lg 1 suhtes.

Seega tuleb kohaldada KÜS § 7 lg 4 sätestatud viivise määra. Seejuures kohus märgib, et seadusandja ei ole reserveerinud võimalust, et korteriühistu saaks korteriomanikult nõuda majandamiskulude maksmisega viivitamisel põhikirjaga või üldkoosoleku otsusega teistsugust viivise määra. Seega on perioodil 01.06.2015.a. kuni 31.08.2016.a. viivise suuruseks kokku 126,88 eurot. Kostja on esitanud

§ 113

lg 8 ja § 162 lg 1 alusel vastuväite viivise suurusele, leides, et viivist ei saa hageja kostjalt nõua, sest hageja tegevuse või tegevusetuse tõttu ei saa kostja oma korteriomandit kasutada. Kohus on eelistungil kostjale selgitanud vastuväite sisule esitatavaid nõudeid, kuid kostja ei ole esitanud

§ 162lg 1 sätestatud asjaolusid, mistõttu ei ole vastuväide põhjendatud.

Vastuväitest ei selgu erandlikke asjaolusid, sh lepingupoole õigustatud huvid ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Kostja selgitused, et ta ei olnud nõus korteriühistule arvete alusel maksma, ei ole asjaoluks, millele tuginedes saaks viivist vähendada. 5.

1. Kohus mõistab kostjalt L. Z.´ilt hageja KÜ Roheline kasuks välja võlgnevuse kokku summas 1144,58 eurot, s.o põhivõlgnevus 893,82 eurot, viivised 01.06.2015.a. kuni 31.08.2016.a. 126,88 eurot ja alates 01.09.2016.a. kuni 17.03.2017.a. 123,88 eurot ning viivised alates 18.03.2017.a. kuni nõuete täieliku täitmiseni 0,07 % päevas võlgu olevalt summalt.
2. Kohtule esitatud vastuhagi kohaselt nõuab kostja L. Z. hagejalt KÜ Roheline 1825 euro hüvitamist ja lisaks viivist põhinõudelt (1825 eurot)

§ 113lg 1 sätestatud määras alates 13.01.2017.a.

kuni kohase täitmiseni. 6.

1. Kostja leiab, et talle on tekkinud kahju seoses sellega, et alates 2012.aasta novembrikuust on kostja korteri nr xx vannitoa ja koridori laest vett läbi jooksnud. Selle tulemusena kobrutab värv vannitoa laes, seintel ja seintel olev keraamilised plaadid on lahti tulnud. Koridori lagi ja sein märgunud. Remont on nimetatud korteris teostatud 2014.aastal. Tulenevalt kohtule esitatud ülevaatuse aktist 26.03.2014.a. nähtub, et WC värvitud betoonlael ja seinal on veemullid, esiku värvitud betoonlael veemullid, esiku betoonseinal struktuurtapeedil hallitus, vannitoa värvitud betoonlael kollased laigud ja veemullid, vannitoa värvitud betoonseinal kollased laigud ja veemullid ning plaadid seinalt lahti, koridori betoonseinalt tapeet eemaldatud, koridori värvitud betoonlael veemullid. Vaidlust ei ole asjas selle üle, et kostja korteri laest ja seintelt on vett tilkunud, mis on korteri siseviimistlust rikkunud. Üleandmise-vastuvõtmise aktist 19.05.2014.a. nr A14/18 nähtub, et kostja L. Z.i korteris on remont tehtud, milles eest on kostja 12.05.2014 arve nr 14018 alusel maksnud 90 eurot. Vaidlust ei ole ka selles, et pärast remonti ei ole kostja korterit uuesti remontinud, kuid on teinud kulutused selleks, et tuvastada veelekke põhjus ja tagajärjed summas 1735 eurot järgmiselt: - elektripaigaldiste kontrollaktist 03.09.2015.a., veelekke tõttu osa elektripaigaldist (esik, vannituba) ei saa kasutada, sest see on ohtlik inimestele ja korteri varale; - Eesti Mükoloogiauuringute Keskus SA 14.03.2016 eksperthinnang, millest nähtub, et hallitusseentega on kahjustatud korteri pinnad; eksperthinnangu tegemise eest on kostja tasunud 65 eurot; - kostja tellis surveproovide tegemise OÜ-lt Virosan, mis teostati korterites nr 14, 16, 23, 25 ja 27, mille eest on L. Z. tasunud 180 eurot; - kostja poolt Aaron Konsult OÜ-lt tellitud veekahjustuste ülevaatuse aktist nr 19116 nähtub, et veelekke tõenäoliseks põhjuseks võib olla katuse sees olev vigane horisontaalne torustik; kostja on tasunud Aaron Konsult OÜ poolt tehtud uuringute eest kokku 1490 eurot 7 2-16-15067 - Arcus Projekt OÜ 06.01.2017 ülevaatuse aktist, nähtub, et vee läbijooksude seos suuremate sademete hulga puhul või peale sulailma 1-2 päevase viivitusega, mis viitab katuse või katusetarindi vee läbilaskvusele. 6.
2. Kostja leiab, et korteriühistu ei ole teinud majas vajalikke remondi- ja hooldustöid ega tellinud vajalikke uuringuid veelekke põhjuse tuvastamiseks ning tehtud tööd olid tehtud valesti, projektlahenduse rikkumisega, mistõttu tekkis pikaajaline vee läbijooks kostja korterisse. Vastuhagi kohaselt oli L. Z. sunnitud ise uuringud tellima, millega seoses on tekkinud kulud 1735 € (65 + 180 + 1490). Tehtud kulutusi summas 1825 eurot (1735 + 90 = 1825) peab L. Z. otseseks varaliseks kahjuks ja nõuab korteriühistult kahju hüvitamist. Korteriomanik võib KOS § 15 lg 5 järgi nii valitsejalt kui ka korteriühistult nõuda, et korteriomandi eset valitsetakse korteriomanike kokkulepete ja otsuste kohaselt või kui need puuduvad, siis korteriomanike huvidest lähtudes. Eelkõige käsitatakse korteriomanike huvidele vastava valitsemisena KOS § 15 lg 6 järgi mh korrapärast kaasomandi eseme korrashoidmist, kohase suurusega remondifondi kogumist ja majanduskava koostamist. Need on korteriühistu ülesanded, seega ka kohustused. Nõude aluseks saab olla

§ 115lg 1 (vt RKTKo 3-2-1-61-14, p 30).

Kostja esitatud asjaoludel võis hageja olla viivituses elamu remondi korraldamisega ja võis tekitada kostjale kahju kulutuste näol, mille oleks pidanud tegema hageja (korteriühistu) ja mida oleks kostja saanud hagejalt nõuda. 6.2.1. Esmalt peab selguma, kas kannatanud korteriomanikule peab olema kahju hüvitamiseks tekkinud või tekib kahju (

§ 127lg 1, § 128).

Kostja on leidnud, et talle on põhjustatud otsest varalist kahju, mis saaks eelkõige olla kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks (

§ 128lg 3).

Kohtule esitatud üleandmisevastuvõtmise aktist 19.05.2014.a. nr A14/18 ja 12.05.2014 arvest nr 14018 nähtub, et kostja korteris on 2014.a. remont tehtud, millest kostja on kandnud 90 eurot, mis saab olla kahju tekitamisega seotud kuluks, kui hageja poolt kahju tekitamine leiab kinnitust (vt 6.2.2). Kostja teised kulud, mis nähtuvad Eesti Mükoloogiauuringute Keskus SA, OÜ Virosan ja Aaron Konsult OÜ arvetel ei ole kohtu hinnangul mõistlikud kulud. Kostja on tellinud Eesti Mükoloogiauuringute Keskus SA-lt uuringud, et saada kinnitust, et korteris on hallitusseened. Nimetatud kulu ei seondu kuidagi võimaliku kahju väljaselgitamisega või argumendiga, et kostjale oleks tekkinud kahju. Hallituse olemasolu tühjalt seisvas korteris ei ole iseenesest midagi erakordset, seejuures ei ole kostja toonud esile asjaolusid, et hallitusseente ulatuse tõttu oleks korteri kasutamise muutunud võimatuks. Kostja esitatud fotodelt nimetatud asjaolud ei kajastu. OÜ-lt Virosan on kostja poolt tellitud surveproovid, kuid antud kulu vajalikkus on jäänud teadmatuks, nende tööde tulemusena ei ole midagi olulist selgunud. Samuti nähtub asja materjalidest, et hageja on OÜ-lt Niiskusabi sarnaseid töid tellinud, mistõttu ei ole kostja täiendavad tööde tellimise vajalikkust millegagi põhjendatud. Puutuvalt Aaron Konsult OÜ koostatud arvamusi selgub, et nimetatud osaühingu poolt on algselt peetud kahju põhjustaks kostja ülemist naabrit, kuid järgnevas arvamuses on Aaron Konsult OÜ leidud, et võimalik veeleke on tingitud kortermaja konstruktsioonide iseärasustest. Kohus leiab, et eelnimetatud ebakõlade tõttu ei saa Aaron Konsult OÜ arvamusi pidada usaldusväärseteks tõenditeks, mille põhjal võiks mingeid järeldusi rajada. Arcus Projekt OÜ koostatud dokumendis nimetatud asjaolud käsitlevad Aaron Konsult OÜ viimases dokumendis nimetatud järeldusi ja ei ole näha, et Arcus Projekt OÜ oleks ise uuringuid läbi viinud, seetõttu ei lisa Arcus Projekt OÜ seisukoht väidetele midagi tõendamisväärtuslikku juurde. Kohus leiab, et Aaron Konsult OÜ arvamuste koostamisega seotud ja kostja poolt kantud kulu on olnud ebavajalik. 8 2-16-15067 Tuleb silmas pidada, et ka kostja L. Z. ei ole vaatamata kõigi nende kulutuste tegemisele suutnud kindlaks teha veelekke tegelikke põhjuseid. Seega ei saa OÜ Virosan ja Aaron Konsult OÜ töid pidada ka mõistlikeks kuludeks 6.2.2.

§ 115

lg 1 alusel kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. Korteriühistu (hageja) vastutab kohustuse rikkumise eest, kui rikutud on seadusega, ühistu otsusega või põhikirjaga võetud kohustust (KOS § 15 lg 5 ja 6). Käesolevas asjas ei ole hageja korteriühistu otsust või põhikirjas sätestatud kohustust rikkunud. Kostja etteheide seisneb selles, et hageja on olnud tegevusetu kostja korteriomandit kahjustava olukorra väljaselgitamisel ja veelekke peatamisel, tuginedes KÜS § 2 ja § 151 sätestatud üldistele korteriühistu eesmärkidele ja kohustustele. Kostja leiab, et KÜS § 2 lg 1 järgi on korteriühistu eesmärk ka korteriühistu liikmete ühiste huvide esindamine ja see tähendab, et korteriühistu liikme on elamu põhikonstruktsioonide ning tehnosüsteemide korrasolek. Korteriühistu kohustuse rikkumisena näeb kostja asjaolu, et korteriühistu ei ole tuvastanud tema korteris veelekke põhjust ja seetõttu ise sunnitud ise tellima ja maksma vajalike uuringute eest. Hageja ei ole kostja seisukohaga nõustunud ja on esitanud vastuväited, mille järgi on korteriühistu teinud alates 2013.a. kuni 2016.a. teostanud uuringuid ja on aktiivselt kostjat probleemi lahendamisse kaasanud, et tuvastada veelekke põhjused (hageja 19.12.2016 menetlusdokumendi lisad 1-5). 05.07.2013.a. on maja haldaja AS ISS Eesti e-kirjas hagejale teatatud, et on kontrollitud katus, teostatud puhastused, OÜ Virosan on viinud läbi kaameruuringud jne, mis on jäänud tulemusteta. Maja haldaja on seejuures selgitanud, et täiendavate uuringute läbiviimine on korteriühistul likviidsete vahendite puudumise tõttu raskendatud. Kohus leiab, et hageja esitatud tõenditest nähtub, et hageja ei ole enda kohustusi rikkunud, sest hageja ei ole jäänud tegevusetuks ja on korteriomanike ühistest huvidest lähtudes tellinud uuringuid. Samuti ei saaks korteriühistult nõuda suuremaid kulutusi, kui see oleks majanduskavas planeeritud kulusid arvestades mõistlik. 6.2.3. Isegi juhul, kui nõustuda, et hageja on jäänud tegevusetuks, siis puudub kohtu hinnangul põhjuslik seos võimaliku rikkumise ja kahju vahel (

§ 127lg 4).

Tegevusetuse korral saab kasutada asendamismeetodit, mille abil asendatakse ärajäänud tegevus mõtteliselt ning vaadatakse, kas kahju oleks siis jäänud olemata (vt RKTKo 3-2-1-173-12, p 18). Tuleb silmas pidada asjaolu, et ka vaatamata kostja jõupingutustele ei ole veelekke tegelikke põhjuseid suudetud välja selgitada, mistõttu ei saa väita, et hageja oleks veelekke põhjuseid eiranud või jätnud kasutamata meetodid/viisid veelekke põhjuste tuvastamiseks. Välistatud ei ole Aaron Konsulti OÜ esimeses arvamuses sedastatu, s.t vee läbijooks võib olla põhjustatud naabri tegevusest. Nimetatud asjaolule on viidanud ka OÜ Niiskusabi 28.11.2014.a. e-kirjas, märkides, et veelekkel võib olla seos ülemise naabri poolt vee tarbimisega, nt pesumasina töötamisega. Seega ei saa hagejale ette heita, et ta ei ole täitnud oma kohustust hoida korras kaasomandiosa, ehk korterelamu sadeveesüsteemi, ja hoidnud kõrvale lekke põhjuse tuvastamisest. Kohus leiab, et ei ole võimalik ka hüpoteetiliselt väita, kui nõustuda hageja poolse kohustuste rikkumise väitega, et kostja korteriomandile tekkinud kahju (remont 90€, kulud) oleks hageja tegevusetuse tagajärg. Eeltoodu alusel tuleb vastuhagi jätta rahuldamata. Hagihind

1. TsMS § 123 kohaselt võetakse tsiviilasja hinna arvestamisel aluseks hagi või muu avalduse esitamise aeg. Hagi on esitatud kohtule 10.10.2016.a. Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 124 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on raha maksmisele suunatud hagi puhul hagihind nõutava raha summa ja TsMS § 134 lg 1 sätestatust, mille kohaselt hagihinda arvutades liidetakse ühes hagis sisalduvad nõuded, s.o põhinõue 893,82 eurot + viivis kuni hagi esitamiseni 213,2 eurot ja ühe aasta viivis 326,20 eurot. Hagi hinnaks on 1433,22 eurot. 9 2-16-15067 Menetluskulud 8.
2. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt kohus märgib kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Tulenevalt TsMS § 162 lg -st 2 pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Kohus rahuldab hagi põhinõude summas 893,82 eurot, kuid osaliselt viivise nõude, s.o summas 148,78 eurot (hagi esitamiseni). Kohus jagab menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega, s.o 94,18% hageja menetluskuludest jääb kostja kanda ja 5,82% kostja menetluskuludest jääb hageja kanda. 8.
3. 01.03.2017.a. esitas hageja menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on hageja menetluskuluks riigilõiv hagi esitamisel 200 eurot ja lepingulise esindaja tasu: 1) asja materjalidega tutvumine ja hagi koostamine 2,5 t x 100 = 250€; 2) kostja 26.10.2016 vastusega tutvumine ja 03.11.2016 arvamuse koostamine – 2,5 t x 100 = 250€; 3) 14.11.2016 kohtuistungiks ettevalmistamine ja osalemine – 1,5 t x 100 = 150€; 4) Kostja 5.12.2016 seisukoha ja tõenditega tutvumine – 1,0 t x 100 = 100€; 5) 19.12.2016 seisukoha koostamine sh tõendite uurimine – 3,0 t x 100 = 300€; 6) Kostja 13.01.2017 vastuhagi ja tõenditega tutvumine – 2,0 t x 100 = 200€; 7) 26.01.2017 seisukoha koostamine (sh kohtupraktikaga tutvumine) – 3,5 t x 100= 350€; 8) 26.01.2017 haginõude suurendamise avalduse koostamine – 1,0 t x 100 = 100€; 9) 17.01.2017 vastuväite koostamine – 0,75 t x 100 = 75€; 10) 27.02.2017 määruskaebuse koostamine – 0,75 t x 100 = 75€; 11) 28.02.2017 kohtuistungiks ettevalmistamine, sh kostja 09.02.2017 seisukohaga tutvumine – 1,0 t x 100 = 100€; 12) 28.02.2017 kohtuistungil osalemine – 3,0 t x 100 = 300€. Hageja lepingulise esindaja tasu kokku 2275 eurot, millele lisandub käibemaks 455 eurot. 08.03.2017.a. on kostja esitanud vastuväited hageja menetluskulude kohta, mille kohaselt ei pea kostja põhjendatuks ega vajalikuks kuluks korteriühistu Roheline 26.01.2017.a. haginõude suurendamise avalduse koostamise kulu summas 100 eurot, sest kohus menetleb seda eraldi hagina. Samuti peab kostja põhjendamatuks kuluks korteriühistu 17.01.2017 vastuväite koostamise kulu summas 75 eurot, kuna 17.01.2017.a. vastuväide oli esitatud kohtu tegevusele korteriühistu Roheline 26.01.2017.a. haginõude suurendamise avalduse käesoleva tsiviilasja menetlusse võtmata jätmisel. Kohus ei ole arvestanud eelnimetatud vastuväitega ega võtnud 26.01.2017.a. haginõude suurendamise avaldust menetlusse. Kostja on seisukohal, et KÜ Roheline lepingulise esindaja ajakulu on alusetult suurendatud, sest arvestades asja keerukust, korteriühistu lepingulise esindaja kõrgemat kvalifikatsiooni ning tema pikaajalist töökogemust peaks dokumentidega tutvumine ja dokumentide koostamine vähem aega võtma. Kohus nõustub osaliselt kostjaga selles, et 26.01.2017.a. haginõude suurendamise kulu 100€ ei ole käesoleva menetluse kulu. Samuti tuleb jätta arvestamata 17.01.2017.a. vastuväite koostamise kulu 75 eurot, sest kohus jättis selle rahuldamata (TsMS § 169 lg 3). Ülejäänud lepingulise esindaja kulude osas kohus, leiab, et see on olnud põhjendatud ja vajalik kulu. Hageja lepingulise esindaja kulutatud aega on olnud proportsioonis menetlusdokumendi kajastatud asjaolude sisu ja mahu osas. Seisukohad on olnud asjakohased ja lisatud tõendid on aidanud asja lahendamisele kaasa. Töötunni maksumus 100 €/h vastab turuhinnale. Seega tuleb hageja põhjendatud menetluskuludeks lugeda riigilõiv 200€ ja lepingulise esindaja kulu summas 2100€, millele lisandub käibemaks 420€. Riigikohtu tsiviilkolleegiumi seisukoha 10 2-16-15067 järgi ei tohiks üldjuhul väljamõistetav menetluskulu suurus rahaliste nõuete puhul ületada tsiviilasja hinda (RKTKo nr 3-2-1-4-15, p 14). Tegemist ei ole keerulise ega ka mahuka kohtuvaidlusega, mistõttu ei ole põhjendatud eelnimetatud reeglist erandi tegemine. Kohus leiab, et hageja põhjendatud menetluskuludeks on kokku 1433,22 eurot. Tuleb võtta aga arvesse, et kostjal tuleb hagejale hüvitada 94,18% menetluskuludest, s.o summas 1349,79 eurot. 8.
4. Kostja L. Z.i on esitanud kohtule menetluskulude nimekirja, mille järgi on tema kuludeks vastuhagis hagisummalt tasutud riigilõiv 225 eurot ja lepingulise esindaja kulu kokku summas 2275 eurot järgmiselt: 1) kostja nõustamine (0,5h) ja vastuse hagiavaldusele koostamine (2,5h) 300 €; 2) korteriühistu arvamusega tutvumine ja kohtuistungiks ettevalmistumine (1,0h); 14.11.2016 kohtuistungil osalemine (1,0h); 05.12.2016.a. koostamine

§ 113

lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni. 11