lg.1 järgi võlgnik võib esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud v. tasaarvestatud. Hagi rahuldamine ei mõjuta täitedokumendi kehtivust ega õigusjõudu.
lg.2 järgi käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud vastuväited on kohtulahendi puhul lubatud üksnes siis , kui alus , millel need põhinevad , on tekkinud pärast kohtulahendi jõustumist.
Hageja esitas 03.10.2016.a. Pärnu Maakohtule hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas 176/2016/1092 ja kostja vastas hagile, et täitemenetlus antud asjas on lõpetatud. Kostja vastusele lisatud täitemenetluse lõpetamise otsusest nähtub, et täitemenetlus täiteasjas 176/2016/1092 on lõpetatud juba 28.07.2016.a. Seega rohkem kui kaks kuud enne hagi kohtule esitamist. Täitmisel oli elatusraha võlgnevuse nõue summas 600 eurot ning täitemenetlus on lõpetatud seoses võlgnevuse tasumisega (tl.87). Hageja väide, et kohtutäituril puudus õigus täitemenetlust lõpetada ja tegemist on tühise otsusega , ei ole põhjendatud. Täitemenetluse lõpetamise otsusele on võimalik esitada kaebus kohtutäiturile vastavalt
.
lg.1 p.3 järgi kohtutäitur lõpetab täitemenetluse nõude rahuldamiseks vajaliku raha maksmisel kohtutäiturile v. täitedokumendis märgitud toimingu tegemisel.
lg.1 järgi täitemenetluse lõpetab kohtutäitur otsusega ja lg.2 järgi täitemenetluse lõpetamise otsus edastatakse võlgnikule ja sissenõudjale. Hageja esitas kaebuse kohtutäituri tegevusele , mille kohtutäitur jättis rahuldamata oma otsusega 13.07.2016.a. ja kohus ei võtnud kaebust menetlusse põhjusel, et kaebus oli perspektiivitu. Täitemenetluse peatamise alused on toodud
ja kohtutäituri tegevuse peale kaebuse esitamine ei peata iseseisvalt täitemenetlust. Hagejal oli võimalik enne sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagiga kohtusse pöördumist kontrollida, kas täitemenetlust ei ole lõpetatud, kuna hageja pidi teadma, et nõue on täitemenetluses rahuldatud ja nimetatu on aluseks täitemenetluse lõpetamiseks. Hageja ei ole seda teinud ja on kohtusse esitanud hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõudes täiteasjas, milles täitemenetlus on enne hagi esitamist lõpetatud. Alates 5.aprillist 2011.a. kehtivas
lg.-s 3 sätestatud tähtaeg on õigust lõpetav tähtaeg, mille järgimist peab kohus kontrollima omal algatusel. Selline on ka kohtupraktika – RKL 3-2-175-12 p.12 ja 3-2-1-99-12 p.11. Seega kohus leiab, et hagiga ei ole võimalik taotletavat eesmärki saavutada ja hagi tuleb jätta läbi vaatamata. Tsiviilasi nr 2-16-14767 Eeltoodu alusel ning juhindudes TsMS § 423 lg 2 p 2 jätab kohus käesoleva määrusega hagi läbi vaatamata. Kui kohus jätab hagi läbi vaatamata, loetakse, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud (TsMS § 426 lg 1). Vastavalt TsMS § 168 lg 2 tuleb kõik menetluskulud jätta hageja kanda. Kohus andis pooltele tähtaja menetluskulude nimekirja kohtule esitamiseks, kuid kostja ei ole kohtu määratud tähtajaks esitanud taotlust menetluskulude kindlaksmääramiseks ja antud taotlust ei saa enam esitada. Hagejal on õigus taotleda tasutud riigilõivu tagastamist TsMS § 150 lg.1 p.3 alusel. /allkirjastatud digitaalselt/ Ivika Sillaots Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.