lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. Vastavalt
lg-le 1 võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kohus olles tutvunud asja materjalidega leiab, et hageja loobumine hagist kuulub vastuvõtmisele, kuna selle vastuvõtmist välistavaid asjaolusid ei esine. Hagist loobumine on poole õigus (
Seega seoses hageja loobumisega hagist, kuulub menetlus asjas lõpetamisele. Kohus peab menetluse lõpetamist võimalikuks poolte osavõtuta kohtuistungil. Pooled on istungi ajast teadlikud, neile on selgitatud istungilt puudumise tagajärgi. Pooled ei ole teatanud mõjuvast põhjusest kohtuistungile ilmumata jätmiseks ega ole taotlenud istungi edasilükkamist. 11.
lg 2 kohaselt hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti. Sama paragrahvi 4.lõike järgi kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Kuivõrd antud juhul hageja loobus hagist, jäävad menetluskulud hageja kanda
Kostja ei ole kohtule menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise nõuet esitanud. 12. Seoses hageja taotlusega riigilõivu tagastamiseks märgib kohus järgmist. 2 2-16-14717 Riigilõivuseaduse § 15 lg 1 p 9 sätestab, et tasutud riigilõiv tagastatakse seaduses sätestatud alusel.
lg 2 p 2 kohaselt kui hageja loobub hagist, tagastatakse pool tasutud riigilõivust.
150 lg 3 järgi riigilõivu tasunud isiku nõudel tagastatakse riigilõiv määruse alusel. Seega on põhjendatud tagastada hagejale vaid pool menetluses tasutud 425 eurosest riigilõivust so 212.50 eurot. /digitaalallkiri/ Reena Undrest kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.