KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Ivika Sillaots Määruse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 07. juuni 2019, Pärnu Maakohtu Pärnu Rüütli tn kohtumaja kantsel

§ 190lg 7 alusel.

VII. Saata käesolev määrus menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Määruse peale võib pool esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu 15 (viieteist) päeva jooksul määruse kättesaamisest. Sisulised asjaolud ja kohtu põhjendused

1. Pärnu Maakohtu menetluses on J.Š.`i hagi Õ.K.`i vastu kaasomandi lõpetamise nõudes kinnistule xxxxxx, xxxx tn.xxx, Tartu Maakohtu kinnistusosakonna reg.osa nr. xxxxxx. Vastavalt kinnistusregistri andmebaasile kuulub kinnistu J.Š.`ile 1/2 kaasomandist ja Õ.K.`ile 1/2 kaasomandist. Kaasomanike vahel on määratud kohtulahendiga kaasomandi valdamise ja kasutamise kord. Kinnistusraamatusse on kantud märkus kaasomandi valdamise ja kasutamise kohta. Hageja soovib kaasomandi lõpetamist viisil: jätta kinnistu J.Š.`ile ning kohustada teda maksma kostjale kuuluva osa eest 30 000 eurot. Õ.K. on esitanud kohtule vastuhagi eelpoolnimetatud kinnistu kaasomandi lõpetamiseks esimese alternatiivina selliselt, et kinnistu jääb Õ.K.`i ainuomandisse ja talt mõistetakse välja hüvitis teise kaasomaniku kasuks, samuti kohustada hagejat andma nõusolek Tartu Maakohtu kinnistusosakonna reg.osa nr. xxxxx teise jakku J.Š. kohta tehtud omanikukande kustutamiseks ja uue omanikukande tegemiseks, millega kinnistu ainuomanikuna kantakse kinnistusraamatusse Õ.K.. Teise alternatiivina taotleb vastuhageja kaasomandi jagamist reaalosadeks s.t. korteriomanditeks.
2. 07.06.2019 toimunud kohtuistungil hageja ja kostja sõlmisid kompromisslepingu, mille palusid kanda kohtuistungi protokolli, kompromiss kinnitada ja asjas menetlus lõpetada. Sisuline vaidlus pooltel puudub, kuna hageja on oma kaasomandi osa võõrandanud. Kostja on endiselt huvitatud, et toimuks korteriomanditeks jagamine, kuid see on võimalik uue omanikuga kohtuväliselt. Pooled leppisid kokku, et hageja loobub esitatud hagist ja vastuhageja loobub esitatud vastuhagist ning menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Hageja taotleb 1/2 riigilõivu tagastamist ja palub selle kanda enda kontole Swedbankis. Kostja/vastuhageja taotleb seoses kompromissi sõlmimisega vabastada teda tasumata riigilõivust ja ekspertiisitasust vastavalt

§ 190lg 7.

Kostja majanduslik olukord on sama, mis menetlusabi andmisel ja see ei ole muutunud. Riigi õigusabi on antud ilma hüvitamise kohustuseta. Esindaja esitab riigi õigusabi kulud hiljemalt 10.06.

2. Kohus selgitas pooltele kompromissi kinnitamise ja tsiviilasja menetluse lõpetamise õiguslikke tagajärgi, sealhulgas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 432 sisu. Kohus leiab, et kompromiss on seaduslik, ei riku avalikku huvi ja on täidetav ning kuulub seetõttu rahuldamisele. 2

§ 430

lg 8 kohaselt kompromissi saab tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ja kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada v. selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda v. kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult v. osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub.

§ 430

lg 9 kohaselt saab kompromissi pankrotimenetluses või täitemenetluses tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistada. Menetluskulud 5.

§ 168

lõike 3 järgi kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled ei ole kokku leppinud teisiti. Riigilõivu tagastamine. Hageja J.Š. palub tagastada hagilt tasutud riigilõivust pool.

§ 150lg.

2 p.1 kohaselt tagastatakse poolte vahelise kompromissi sõlmimisel pool menetluses tasutud riigilõivust. Eeltoodu ja

§ 150

lg 2 p 1 alusel kohus tagastab hagejale 23.09.2016 kohtu riigilõivude kontole tasutud 300-eurosest riigilõivust pool summas 150 eurot hageja soovitud kontole. Menetluskuludest vabastamine. Kostja/vastuhageja Õ.K. palub vabastada teda seni hagilt tasumata jäänud riigilõivust ja ekspertiisikuludest. Pärnu Maakohtu 07.06.2017 määrusega anti hagejale menetlusabi, kohustati teda maksma riigilõivu 10 € ning vabastati ta riigilõivu tasumisest 290 € ulatuses. Samuti vabastati Õ. K. 21.03.2018 kohtumäärusega menetlusabi korras ekspertiisikuludest 876 euro ulatuses ja Õ.K. tasus ekspertiisitasu 40 eurot.

§ 190

lg 7 kohaselt võib kohus mõjuval põhjusel, muu hulgas kompromissi sõlmimise tõttu, ette näha kulude riigituludesse tasumise hilisema tähtpäeva või osadena tasumise kohtu määratud tähtaja jooksul, samuti vabastada isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. Arvesse võttes, et Õ.K.’ile on antud käesolevas menetluses riigi õigusabi ning 2 korda menetlusabi põhjusel, et tegemist on töövõimetuspensionäriga, kelle ainsaks sissetulekuks on töövõimetuspension ja sotsiaaltoetus ja igakuised püsikulud samas suurusjärgus, kusjuures tema majanduslik seisund ei ole menetluse ajal paranenud, samuti silmas pidades, et menetlus asjas lõppeb kompromissi sõlmimisega, peab kohus võimalikuks vabastada Õ. K. tasumata jäänud menetluskulude riigituludesse maksmise kohustusest

§ 190lg 7 alusel.

Seega jäävad tasumata riigilõiv ja ekspertiisitasud riigi kanda. Riigi õigusabi kulude kindlaksmääramisest. 03.01.2017 riigi õigusabi andmise määruse alusel kostja Õ.K.ile on antud riigi õigusabi ilma kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud. Seega tuleb Õ.K.`i riigi õigusabi kulud jätta riigi kanda. Kohus peab võimalikuks määrata riigi õigusabi osutanud advokaadi tasu ja kulud kindlaks eraldi määrusega peale vastava taotluse saamist. /allkirjastatud digitaalselt/ Ivika Sillaots kohtunik 3