← Eesti

2-16-119373/7

Obsah (10)§ 405§ 407§ 367§ 455§ 162§ 177§ 175§ 138§ 144§ 174

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Toomas Talviste Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht 14. detsember 2016, Pärnu Maakohtu Pärnu Rüütli tn kohtumaj

§ 405) RESOLUTSIOON Rahuldada OÜ Aktiva Finants hagi K.

K. vastu. Välja mõista K. K.ilt (K., isikukood xxxxxxxxxxx) põhivõlg 116 (ükssada kuusteist) eurot ja 24 (kakskümmend neli) senti ning sissenõutavaks muutunud viivis 116 (ükssada kuusteist) eurot ja 19 (üheksateist) senti, kokku summas 232 (kakssada kolmkümmend kaks) eurot ja 43 (nelikümmend kolm) senti OÜ Aktiva Finants (registrikood 10746479) kasuks. Välja mõista K. K.ilt viivis arvestatuna võla põhiosalt (s.o 116.24 eurolt) alates 20.10.2016 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras OÜ Aktiva Finants kasuks. Tagaseljaotsus kuulub viivitamata täitmisele. Toimetada kostjale tagaseljaotsus kätte avalikult otsuse resolutiivosa avaldamisega väljaandes Tsiviilasi nr 2-16-119373 Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Kaja esitamine Ametlikud Teadaanded. Jätta menetluskulud kostja kanda. Määrata kostja hüvitatavate menetluskulude suuruseks 165 (ükssada kuuskümmend viis) eurot ning mõista nimetatud summa K. K.ilt OÜ Aktiva Finants kasuks välja. Menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 ettenähtud ulatuses. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Pärnu Maakohtule 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse avalikult kättetoimetamisest. Kohtuotsus loetakse avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel otsuse väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Kostjal tuleb kaja esitamisel lisada kõik asja ettevalmistamise lõpule viimiseks vajalik, sh kirjalik vastus hagile. Taotledes kaja esitamisel menetlusabi, peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks menetlusabi taotletakse (s.t esitama kaja). Kohtu õiguslik põhjendus Kohus peab võimalikuks rahuldada hagi tagaseljaotsusega kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 407 lg 1 ja § 444 lg 1, kuivõrd hagi on õiguslikult põhjendatud, kostjale on hagimaterjalid väljaandes Ametlikud Teadaanded 14.11.2016 avaldamisega kätte toimetatud ja kostja ei ole kohtule tähtaegselt nõuetekohaselt kirjalikku vastust esitanud. Sel juhul loeb kohus hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

§ 407

lg 5 loetletud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid antud asjas ei esine. Hageja nõue on kohtu hinnangul õiguslikult põhjendatud hageja poolt hagiavalduses märgitud asjaoludel. Kostja ei ole täitnud Elisa Eesti AS-iga 4.01.2011 sõlmitud liitumislepingust nr 1061090 ja 28.09.2012 sõlmitud liitumislepingu lisast nr 2045172 tulenevaid rahalisi kohustusi ning nõue on loovutatud hagejale. Hagejal on õigus võlaõigusseaduse (VÕS) 101 lg 1 p 1 ja § 108 lg 1 alusel nõuda rahalise kohustuse täitmist. Hagejal on õigus nõuda VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt viivist, mis on arvutatud VÕS § 113 lg 1 alusel. Seega on seadusega kooskõlas hageja nõue välja mõista kostjalt põhivõlg 116.24 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 116.19 eurot, kokku 232.43 eurot hageja kasuks. Lisaks tuleb kostjalt (kuna hageja on oma nõude

§ 367

kohaselt sellisena esitanud) välja mõista viivis arvestatuna võla põhiosalt alates 20.10.2016 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras OÜ Aktiva Finants kasuks. Kuna kostjale toimetati hagiavaldus ja vastuse nõue kätte avaliku kättetoimetamisega (uusi andmeid kostja elu- ja asukoha kohta ei ole ilmnenud), tuleb seda teha ka käesoleva otsuse puhul, juhindudes

§ 455lg 1 ja § 317 lg 3-5 sätetest. Menetluskulud 2

(3)Tsiviilasi nr 2-16-119373

§ 162

lg 1 kohaselt jätab kohus menetluskulud kostja kanda.

§ 177

lg 1 p 1 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses. Vastavalt

§ 175

lõikele 1, kui menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on selgelt põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide, kontrollib kohus lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Menetluskulude kindlaksmääramisel peab kohus analüüsima, kas tegemist on menetluskuludega, kas menetluskulud vastavad asja keerukusele ning on sellest lähtudes põhjendatud ja vajalikud. Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt peetakse asja keerukuse hindamise kriteeriumiteks eelkõige asja mahtu ja õigusliku vaidluse olemasolu, asja lahendamisel peetud istungite ja läbitud kohtuastmete arvu.

§ 138

lõike 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Kohtuväliste kulude koosseisu reguleerib

§ 144

ja selle kohaselt on kohtuvälisteks kuludeks näiteks menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud, menetlusosaliste sõidukulud, aga ka menetlusosaliste saamata jäänud töötasu või muu püsiv sissetulek. Vastavalt

§ 174

lg 1 menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus, tutvunud hageja avaldusega menetluskulude kindlaksmääramiseks ja vaadanud läbi asja materjalid, leiab, et taotlus on põhjendatudosaliselt. Kostjalt kuulub väljamõistmisele maksekäsu kiirmenetluse avalduselt tasutud riigilõiv 45 eurot ning hagiavalduse esitamiselt tasutud riigilõiv 30 eurot, kokku 75 eurot kui vältimatu ja vajalik kulutus nõude esitamisel. Kulutus lepingulise esindaja õigusabile on põhjendatud 90 euro ulatuses. Hageja on küll esitanud kohtule hagiavalduse lisana esindaja Julianuse Õigusbüroo OÜ arve summale 225 eurot ning väidab selle tuginevat hageja ja tema esindaja vahelisele lepingule, kuid vastav summa ei ole haginõude suurust ning hagiavaldust silmas pidades vajalik ega põhjendatud. Mõistlik ja põhjendatud kulutus lepingulisele esindajale, arvestades siinkohal et, õigusabi oli vajalik üksnes hagiavalduse koostamiseks, samuti ei ole aga tegemist keerulise hagiavalduse koostamisega ning asjaolu, et asi lahendati tagaseljaotsusega, on kohtu hinnangul maksimaalselt 80 % põhivõla nõude suurusest.

§ 177

lg 4 tulenevalt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Sellise taotluse on hageja esitanud. /allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Talviste kohtunik 3

(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.