Obsah (6)

§ 351§ 430§ 129§ 168§ 164§ 190

Tsiviilasi nr 2-06-20472 MÄÄRUS Kohus Kohtukoosseis Tartu Maakohus Kohtunik Ülle Raag Määruse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi 31. oktoober 2006. a Jõgeva kohtumaja 2-06-20472 Lxxxxx

§ 351

lg.1 kohaselt kokkuvõtte poolte seisukohtadest, mille järgi ei ole vaidlust ei laste elukoha ega suhtlemise korra osas. Poolte vahel ei ole vaidlust ka selle üle, et seni hageja poolt nõutud 1000 krooni elatiseks ühele lapsele vajab suurendamist. Pooled ei ole kohtuväliselt tõsimeelselt arutanud, kui suur peaks olema summa, mida kostja peab ühele lapsele maksma elatiseks. Pooled väljendasid nõusolekut sõlmida kompromiss elatisesummas pooles ulatuses miinimumpalgast. Poolte avaldatu alusel kandis kohus

§ 430lg.2 alusel protokolli nende poolt kokku lepitu.

Pooled allkirjastasid protokolli kantu. Kohtu seisukohad ja õiguslik põhjendus Kostja valmisolek maksta lastele elatist rohkem kui senine 1000 krooni lapse kohta on tõendamist leidnud ka kirjalikes tõendites- nii hageja enda esitatutes kui ka kostja esitatutes. Seega on tegemist nõudega muuta kokku lepitud elatise suurust. Sellise nõude esitamise võimalus tuleneb PkS § 61 lg.

1. Kostja on nõustunud elatise suuruse muutmisega ja pooled on 3 sõlminud selles osas kokkuleppe- et kostja hakkab maksma elatist kummalegi lapsele pooles ulatuses miinimumpalgast. Kokku lepitud elatisemäär on kooskõlas PkS § 61 lg.
2. Õigusselguse ja kohtumääruse täidetavuse huvides märgib kohus kohtumääruses, et kokkuleppe sõlmimise ajal on pool miinimumpalgast rahaliselt 1500 krooni. Sõlmitud kokkulepe on laste huvides, poolte poolt alla kirjutatud ja ei ole vastuolus seadustest tulenevate nõuetega. Hageja taotleb elatise maksmise kuupäevaks märkida 15.kuupäev, kostja – 25.kuupäev. Hageja on soovinud ja kostja nõustunud, et kohtu vahendusel vormistatakse kostja suhtlemise kord lastega. PkS § 52 lg.2 sätestab: kui vanemad ei ole kokku leppinud, mil viisil lahus elav vanem võtab osa lapse kasvatamisest ja temaga suhtlemisest, lahendab vaidluse eestkosteasutus või vanema nõudel kohus. Käesoleval juhtumil on poolte vahel tegelikkuses kokku lepitud ja toimib kord, mil viisil saab lastest lahus elav kostja lastega suhelda. Seega ei ole tegelikkuses poolte vahel vaidlust selle üle, missugune on kostja suhtlemise kord lastega. Hageja soov, et talle teatataks, millal, kuhu ja kui kauaks kostja lastega läheb, on lapsi kasvatava vanema poolt mõistetav ja kostja on nõustunud selle sooviga arvestama. Samas juhib kohus poolte tähelepanu PkS § 50 lg.2, lg.4 ja § 52, mille kohaselt vanemate esitatud nõuded teenigu laste huve ja vanem ei või oma õigusi teostada vastuolus lapse huvidega. Kohus määratleb kokkulangevad. kostja suhtlemise korra lastega poolte seisukohtade alusel, mis on Hageja on esitanud nõude määrata laste elukohaks tema elukoht. Seda nõuet ei ole kohtuväliselt esitatud. Kostja ei vaidlusta hageja nõuet määratleda laste elukohana hageja elukoht xxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxega on pooltel olemas faktiliselt kokkulepe laste elukoha osas ja kohus vormistab selle kokkuleppe PkS § 51 alusel. Kohus leiab, et poolte kokkuleppes fikseeritu saab kinnitada

§ 430

lg 1 alusel esitatud kujul, kuna selles ei ole vastuolu heade kommetega ega seadusega, kokkulepe on sõlmitud kahe füüsilise isiku vahel, rikkumata olulist avalikku huvi ja see on täidetav. Kokkulepe elatisemäära osas on kooskõlas PkS § 61 lg.4. Kokkuleppe kinnitamise ajal on poolte poolt kokku lepitud elatisemäär rahaliselt 1500 krooni. PkS § 60 lg.1 järgi on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja abi vajavat töövõimetut täisealiseks saanud last; § 60 lg.2 järgi kui laps õpib põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses ja jätkab neis õppimist täisealiseks saamisel, on vanem kohustatud teda õppimise ajal ülal pidama. Selle seadusest tuleneva elatise maksmise tähtaja märgib kohus ka määruses. Samuti määrab kohus elatise maksmise kuupäeva – hiljemalt 25.kuupäevaks. Kohtukulude jaotus Elatisenõudes on hageja vabastatud riigilõivu tasumisest hagi esitamisel Riigilõivuseaduse alusel. Arvestades elatisenõude suurust käesolevas asjas, on riigilõiv elatisenõudelt

§ 129

lg.2 alusel 1750 krooni.

§ 168

lg.3 järgi kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Elatisehagis oli hageja riigilõivu tasumisest vabastatud.

§ 168

lg.6 järgi kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega 4 andnud põhjust hagi esitamiseks.

§ 164

lg.3 sätestab tingimuse, mille esinemisel võib kohus jätta menetluskulud täielikult või osaliselt kostja kanda. Käesoleval juhtumil selliseid tingimusi ei esine. Kostja on koheselt nõustunud hagiga. Hageja kohtumenetluses avaldab, et ta soovib juristile tehtud kulutuste hüvitamist ja riigilõivu ei ole nõus maksma. Kostja esindaja taotleb riigilõivu panemist hageja kanda ja taotleb riigilõivu vähendamist poole võrra. Menetluskulude nimekirja ja tõendeid ei ole esitatud. Kohus on seisukohal, et arvestades poolte jõudmist kokkuleppele elatise maksmises asjas, on võimalik ja tuginedes

§ 190

lg.5, § 150 lg.2 p.1 õigustatud määrata tasumisele kuuluv riigilõiv elatisehagilt summas 600 krooni. Kõik hageja esitatud nõuded olnuks võimalik soovi korral vormistada kohtuväliselt ja hageja avaldatud kohtumenetluse alustamise põhjused (tl.54) ei õigusta kohtukulude panemist kostja kanda. Seetõttu ei pea kohus võimalikuks mõista riigi tuludesse makstavaid kohtukulusid välja täies ulatuses kostjalt, vaid need tuleb panna poolte kanda võrdselt. Muud poolte menetluskulud jäävad nende endi kanda. Asjas on tehtud läbivaatamiskulusid menetlusdokumentide kättetoimetamiseks pooltele kokku summas 123.20 krooni. Arvestades menetluse kulgu, tuleb need kulud panna võrdselt poolte kanda. Kohus teeb otsustused menetluskulude jaotuse kohta

eespoolloetletud sätete (§ 168 lg.3, § 168 lg.4, § 164 lg.3) koosmõjus alusel. Kohtunik Ü.Raag 5