← Eesti

2-05-19600/1

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise koht Viljandi Kohtumaja Kohtuasja number 2 -05- 19600 Otsuse kuupäev 17.november 2006 Kohtunik Silvi Maiste Istungisekretär Riina Eelmäe Kohtuasi OÜ X ( likvideerimisel ) hagi OÜ X Agentuuri ja G.L. vastu 137 689 krooni nõudes Hageja Kostjad OÜ X ( likvideerimisel ) OÜ X Agentuur G.L. Asja arutamise kuupäev 30.oktoober 2006 Istungist osavõtnud isikud hageja esindaja vandeadvokaadi vanemabi O.L. kostjate esindaja vandeadvokaat R.T. kostja G.L. Resolutsioon Jätta rahuldamata OÜ X ( likvideerimisel ) hagi OÜ X Agentuuri ja G.L. vastu 137 689 krooni nõudes. Välja mõista OÜ X ( likvideerimisel ) õigusabi kulud OÜ X Agentuuri kasuks 5163 ( viis tuhat ükssada kuuskümmend kolm ) krooni ja G.L. kasuks 5163 ( viis tuhat ükssada kuuskümmend kolm ) krooni. Välja mõista OÜ X ( likvideerimisel ) kohtukulud 168 krooni riigieelarve tuludesse ( Rahandusministeeriumi a/a 10220034800017, viitenumber 2800049874). Edasikaebamise kord 1 Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Hagi asjaolud ja kostja vastuväited Hagiavalduse järgi 30.01.2003.a. sõlmiti OÜ X kui laenuandja ning OÜ X Agentuur kui laenusaaja vahel laenuleping nr. 6, mille kohaselt OÜ X andis OÜ-le X Agentuur laenu summas 60 000.- krooni tähtajaga 1 aasta ning intressimääraga 5,7 % aastas. 26.02.2003.a. sõlmiti OÜ X kui laenuandja ning OÜ X Agentuur kui laenusaaja vahel laenuleping nr. 7, mille kohaselt OÜ X andis OÜ-le X Agentuur laenu summas 12 100.- krooni tähtajaga 1 aasta ning intressimääraga 5,7 % aastas. 11.03.2003.a. sõlmiti OÜ X kui laenuandja ning OÜ X Agentuur kui laenusaaja vahel laenuleping nr. 8, mille kohaselt OÜ X andis OÜ-le X Agentuur laenu summas 80000.- krooni tähtajaga 1aasta ning intressimääraga 5,7 % aastas. Kokku andis OÜ X seega 2003.a. kolme esimese kuu jooksul laenu OÜ-le X Agentuur summas 152 100.-krooni. OÜ X Agentuur laene tähtaegselt ei tagastanud. Ainuke laenu tagasimakse OÜ X Agentuur poolt toimus sularahas 18.06.2004.a. OÜ X kassasse summas 14411.- krooni. Seega jäi OÜ X Agentuur võlgnevus OÜ-le X laenusummade osas 137 689.- krooni (152 100.-krooni-14411.krooni = 137 689.-krooni). Arvestades tekkinud olukorda ning eelseisvat OÜ X Agentuur omaniku ja juhatuse vahetust sõlmisid OÜ X kui laenuandja ning OÜ X Agentuur kui laenusaaja 21.06.2004.a. kõigile eelnimetatud laenulepingutele ühise lisa. Nimetatud lisas fikseeriti OÜ X Agentuur laenuvõlgnevuse suurus OÜ-le X (p. 1.

  1. - 137 689.-krooni), lepiti kokku laenuvõlgnevuse tagasimakse graafik (p. 1.3.) ja laenusumma lõplik tagastamise tähtaeg (p. 1.
  2. 21.10.2005.a.). Intressimääraks lepiti kokku 4 %. Kogu laenuvõlgnevuse tagasimakset OÜ X Agentuur poolt OÜ-le X käendas G.L., kinnitades seda oma allkirjaga. Laenusumma lõplik tagastamise tähtajast on möödunud 21.10.2005.a. enam kui kaks nädalat, kuid ei enne nimetatud tähtaja saabumist ega ka pärast seda ei ole OÜ X Agentuur teinud OÜ-le X ainsatki laenu tagasimakset. Vastavalt VÕS § 396 lg 1 sätestatule on laenusaajal kohustus laenuandjale saadud rahasumma tagasi maksta. OÜ X Agentuur on seda kohustust rikkunud. Vastavalt VÕS § 145 lg 1 sätestatule vastutavad kohustuse rikkumise korral põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt. Seetõttu ongi käesolev hagi OÜ X kui võlausaldaja poolt esitatud samaaegselt nii OÜ X Agentuur kui põhivõlgniku vastu kui ka G.L. kui käendaja vastu. Laenusumma tuleb viimatinimetatutelt OÜ X kasuks välja mõista solidaarselt. Arvestades eeltoodut ja juhindudes VÕS § 76 lg. 1 ning § 145 lg. 1 ja § 396 lg. 1 palub hageja välja mõista hageja OÜ X kasuks kostjatelt OÜ X Agentuur ja G.L. 137 689 krooni solidaarselt. Kohtukulud, s.h. makstud riigilõiv 8 000 krooni, välja mõista kostjatelt solidaarselt. Kostjad oma vastuses kohtule hagi ei tunnista. Asjaolu, et kostjad tegid 15.novembril 2004 laenulepingute tühistamiseks avaldused, on jäetud hagiavaldusest välja. Kostjad pärast tühistamisavalduse tegemist vaidlevad hageja nõudele vastu, tuginedes lepingu kehtetusele selle tühistamise tõttu. OÜ "X" ja OÜ X Agentuur vahel sõlmitud laenulepingud on kostjad tühistanud. Laenulepingute nr. 6,7 ja 8 punkt 1.
  3. kohaselt pidi laenusumma üleandmine toimuma 3 tööpäeva jooksul alates allakirjutamise päevast. Nimetatud perioodidel ei ole OÜ X Agentuur pangaarvetele ega kassasse laekunud summasid, mille maksjaks oleks OÜ "X". Seega kostjad väidavad, et OÜ "X" ei ole nimetatud rahasummasid laenuks andnud. 2 Viljandi notar Virgi Ojapi büroos ametitoiming nr. 3951 all 01.07.2004.aastal R.R. kinkijana, kinkis lepinguobjekti OÜ X Agentuur T.V.ile. Kinkelepingu punktis 2.1.
  4. kinkija R.R. avaldas, et ta on lepinguobjekti omanik ja lepinguobjekti ei ole enne käesoleva lepingu sõlmimist võõrandatud, panditud ega renditud (koormatud kasutusvaldusega) ning sellel ei lasu mingeid võlaõiguslikke koormatisi, selle suhtes ei ole vaidlusi ja seda ei ole arestitud. Seega 01.07.2004.a. seisuga kostja OÜ X Agentuuril ei olnud võlgasid, ta ei saanud olla seega võlgu ka hagejale OÜ Xile. R.R. oli pädev sellise avaldusega esinema 01.07.2004.aastal, kuna ta oli OÜ X Agentuur juhatuse liige. OÜ X Agentuur pangaarvetele on laekunud summad eraisik R.R. arvelt, mitte hageja OÜ Xilt (kahel juhul on selgituseks märgitud OÜ X laen). OÜ X Agentuur ja R.R. (kes oli kõnealusel perioodil OÜ X Agentuur omanik) vahel pole sõlmitud laenulepinguid. OÜ X Agentuurile osteti R.R. juhtimise ajal muude asjade hulgas: tammelaminaadist töökohad -hind 19 873 ostetud 17.02.03 + k/m; arvuti PC Tigma Wings GWS P4 2400 -hind 22 475 ostetud 19.03.03 + k/m; arvutiprogramm raadioprogrammi jaoks -hind 70 674 ostetud 05.09.03, mis jäidki R.R. kätte ja mida ta pole OÜ X Agentuurile üle andnud. Ilmselt seetõttu R.R. avaldaski, et kinkelepingu objektil ei lasu mingeid võlaõiguslikke koormatisi 01.07.2004.aasta seisuga. Kostjad paluvad jätta hagi rahuldamata. Kohtu põhjendused TsMS § 438 lg 1 kohaselt otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. VÕS § 396 lg 1 kohaselt laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. Lg 2 kohaselt kui isik, kes võlgneb rahasumma või asendatava asja muul õiguslikul alusel, võib võlausaldajaga kokku leppida, et rahasumma või asi võlgnetakse laenuna. Kohus tuvastas järgmised asjaolud: OÜ X ( esindaja R.R. ) ja OÜ X Agentuur ( esindaja T.V. ) on sõlminud 21.06.2004 laenulepingu lisa nr 1, mille järgi laenusaaja kohustub laenusumma täies ulatuses tagastama hiljemalt 21.10.
  5. Lepingu lisal on lisatud tekst: Mina G.L. käendan antud lepingu täitmist. Registriandmete väljatrüki järgi on OÜ X juhatuse liige R.R., alates 12.05.2005 aga likvideerija. Registriandmete väljatrüki järgi on OÜ X Agentuur juhatuse liige kuni 07.07.2004 R.R.. T.V. on juhatuse liige alates 07.07.
  6. T.V. on esitanud 25.11.2004 tehingute tühistamise avalduse TsüS § 129 lg1, § 130 lg 3, § 31 alusel. Hageja vastuse järgi ei olnud T.V. lepingute sõlmimise ajal tõepoolest kostja juhatuse liige. Küll oli kostja juhatuse liige R.R., kelle volitusel T.V. kõik nimetatud lepingud allkirjastas. Lepingute allkirjastamine juba iseenesest tõendab volituste olemasolu, kuna sama R.R. on kõik nimetatud lepingud allkirjastanud hageja esindajana. Seega on lepingud hageja arvates kehtivad. Kostja vastuse järgi ei ole hagejalt laekunud kostja pangaarvetele laenu summasid. Küll on laekunud summad eraisik R.R. arvelt. Kahel juhul on märgitud selgituseks OÜ X laen. 3 OÜ X Agentuur konto väljavõtte järgi on laekunud 26.02.2003 12100 krooni ( selgitus OÜ X laen ), 11.03.2003 80000 krooni ( selgitus OÜ X laen ). Pangatehingute väljavõtte järgi on 30.01.2003 kandnud OÜ X Agentuur arvele raha R.R. 60000 krooni. Hageja arvates ei oma asjas tähtsust, kes hageja ja kostja vahel sõlmitud laenulepingute alusel rahasummad laenusaajale üle andis. Laenuandja eest on laenusummad kostjale üle andnud kolmas isik R.R.. T.V.i seletuse järgi sel ajal töötas ta produtsendina X Agentuuris. Tema ettevõttele ei laenanud raha, Raimo tuli paberitega sinna. Raha oli juba üle kantud. Raimol pidi olema mingi jama maksuametiga. Ütles, et asi läheb muidu agentuuriga jamaks. Raamatupidamisega tegeles Revisor. Rahaliste asjadega tegeles R.R.. Miks oli Raimol vaja teha ülekandeid ühelt oma firmalt teisele, selle kohta ei oska midagi öelda. Raimo käskis alla kirjutada ja tema tegi seda. Täpsemalt asjast ei tea. Kohus leiab, et kohtuistungil on tuvastatud, et OÜ X ( juhatuse liige R.R., osanikud R.R. ja M.R. ) esindaja juhatuse liige R.R. on sõlminud laenulepingud OÜ-ga X Agentuur (juhatuse liige R.R. kuni 07.07.2004, osanik R.R. kuni 01.07.2004 ) ja raha on laenajale OÜ-le X Agentuuri üle kandnud eraisik R.R.. OÜ X Agentuuri esindajana on laenulepingutele alla kirjutanud T.V., kes ei ole kantud OÜ registrikannetesse. T.V. seletuse järgi töötas ta OÜ-s produtsendina ja rahadega tema ei tegelenud. Ka lepingute lisa on 21.06.2004 sõlmitud OÜ X ( juhatuse liige R.R. ) ja OÜ X Agentuur ( esindajana T.V. ) vahel. Hageja esindaja kinnitas kohtuistungil, et hageja OÜ X ei ole laenu ülekannet kostjale teinud, vaid seda tegi hageja nimel eraisikuna R.R.. OÜ X Agentuur konto väljavõtte järgi on laekunud R.R. arveldusarvelt 26.02.2003 12100 krooni ( selgitus OÜ X laen ), 11.03.2003 80000 krooni ( selgitus OÜ X laen ). Pangatehingute väljavõtte järgi on 30.01.2003 kandnud OÜ X Agentuur arvele raha R.R. 60000 krooni ( mille eest või miks ülekanne tehtud, ei ole mingit selgitust). Hageja esindaja kinnitas kohtuistungil, et hageja on kõik tõendid esitanud ja pea vajalikuks rohkem tõendeid esitada. Kohus leiab, et kohtuistungil ei ole usaldusväärselt tõendatud, kas ja kuidas OÜ X raamatupidamisdokumentides on kajastatud laenu andmine kostjale. Kohus leiab, et ainuüksi laenulepingud ja nende lisa ei kajasta, et ka tegelikult selline laenamine toimus. Kuidas ja mille alusel on raamatupidamises laenu andmine kajastatud, selle kohta ei ole hageja pidanud vajalikuks kohtule tõendeid esitada. Hageja esindaja arvates piisab sellest, et kostjale kandis raha üle eraisik R.R.. Hageja esindaja kinnitas kohtuistungil, et hageja OÜ X ei ole laenu ülekannet kostjale teinud. Registri väljavõttega on tõendatud, et OÜ X Agentuur esindajana lepingud sõlminud T.V. ei olnud lepingute sõlmimise ajal juhatuse liige. Kuigi menetlusosaliste seletus ei ole tõend, leiab kohus, et tõendina saab lugeda T.V.i selgitust lepingute sõlmimise asjaolude kohta. T.V.i selgituse järgi tegi talle ettepaneku olla esindaja R.R. ja ta oli nõus, et tema kirjutab lepingutele alla esindajana. Mingit huvi tal endal neid laenulepinguid sõlmida ei olnud ja ta ei tea, miks oli Raimol vaja teha ülekandeid ühelt oma firmalt teisele. Raimol pidi olema mingi jama maksuametiga. Raimo käskis alla kirjutada ja tema tegi seda. Et selliste tehingute tegemine oli R.R. huvi, tõendab asjaolu, et ta oli mõlema OÜ omanik ja kõik tehingud tegi juhatuse liikme ja füüsilise isikuna. T.V.il puudus tahe laenulepingut sõlmida. 4 Kohus leiab, et antud hagi nõue ei ole usaldusväärselt ja piisavalt tõendatud. Ei ole usaldusväärselt tõendatud laenulepingute täimine hageja poolt. Ainult eraisik R.R. poolt tehtud makseülekannetel märgitud „ OÜ X laen“ ei ole piisavaks tõendiks, et hageja on laenulepingu täitnud. Kohtuistungil hageja esindaja vastas kohtule, et hageja on kõik tõendid esitanud ja pea vajalikuks rohkem tõendeid esitada. TsMS § 230 lg 1 kohaselt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Lg 2 kohaselt tõendeid esitavad asjaosalised. Kostjad on vastuväidetena esitanud ka asjaolud, et nad on teinud 15.11.2004 laenulepingute tühistamise avaldused ja vaidlevad hagi nõudele vastu ka tuginedes lepingu kehtetusele selle tühisuse tõttu. Kostja OÜ X Agentuur on esitanud vastuväidetes selgituse, et kui R.R. kinkis T.V.le OÜ X Agentuur, siis ta kinnitas, et OÜ-l ei lasu mingeid võlaõiguslikke koormatisi. OÜ X Agentuur arvele kandis raha eraisik R.R.. OÜ omanike vahetusel jäid OÜ varadest R.R. kätte tammelaminaadist töökohad, arvuti ja arvuti programm raadioprogrammi jaoks kokku 113292 krooni + käibemaks. Kohus leiab, et kuna hagi ei ole nõue ei ole usaldusväärselt ja piisavalt tõendatud, ei ole vajalik neid kostjate vastuväiteid põhjalikumalt analüüsida. Samal põhjusel ei ole vajalik analüüsida ka käenduslepingu kehtivust kostja G.L. suhtes. Menetluskulude arvestus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaselt enne seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Kuni 01.01.2006 kehtinud TsMS § 60 lg 1 kohaselt kohus mõistab poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Tsiviilasjas on kohtukuludena hageja tasutud riigilõiv 8000 krooni, mis tuleb jätta hageja kanda. Kostjad on esitanud õigusabi kulude nõude, mis on OÜ-l X Agentuur 5163 krooni ja G.L.l 5163 krooni, mis tuleb välja mõista hagejalt ja ning postikulu 84 krooni tuleb kostjalt välja mõista riigituludesse. Silvi Maiste kohtunik 5 6

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.