← Eesti

2-05-19438/3

lk 1 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Külli Mõlder Otsuse avalikult teatavaks

  1. oktoober 2006 Kuressaare tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number 2-05-19438 Hagi ese OÜ V.P. (pankrotis) hagi M.T.’i vastu raske juhtimisveaga tekitatud kahju 1313 481 krooni hüvitamise nõudes Menetlusosalised Hageja OÜ V.P. (pankrotis)( , registrikood nr. ) pankrotihaldur Oliver Ennok (Cavere Õigusbüroo OÜ Lennuki 22, Tallinn 10145) esindaja vandeadvokaat Andres Tamm, kostja M.T. ( , , isikukood ) esindaja Andres Vinkel (advokaadibüroo Hansa Law Offices Gonsiori 7, Tallinn 10117) Asja läbivaatamise kuupäev
  2. september 2006 Resolutsioon Hagi rahuldada. Välja mõista M.T.’ilt OÜ V.P. (pankrotis) kasuks 1 313 481 (üks miljon kolmsada kolmteist tuhat nelisada kaheksakümmend üks) krooni. Kohtukulud jätta kostja kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel, arvates esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavaks tegemisest. ASJAOLUD Lääne-Viru Maakohtu
  3. 2005.a. kohtuotsusega kuulutati välja hageja OÜ V. P. (pankrotis) pankrot. Hageja ainuke juhatuse liige ja ainuosanik on alates
  4. 2004.a. kostja M.T.. Kostja on ka OÜ V. L. juhatuse liige alates
  5. 2004.a. Võlausaldajate esimese üldkoosoleku otsusega
  6. 2005.a. kinnitati hageja pankrotihalduriks Oliver Ennok ja otsustati juriidilise isiku tegevus lõpetada. lk 2 Hageja majandustegevus seisnes OÜ-le V.L. teenuse osutamises. Osutatud teenus seisnes hageja tööjõu rentimises OÜ-le V.L.. Hageja raamatupidamisdokumentidest nähtuvalt hageja kellelegi rohkem teenust ei osutanud ega rohkem kelleltki teenust ei tellinud. Hageja töötajad, kellega hageja oli sõlminud töölepingud, töötasid sisuliselt teenuse tellija OÜ V.L. kasuks. Teenuse eest esitas hageja OÜ-le V.L. igakuuliselt arve. Varem olid samad töötajad OÜ V.L. töötajad, kuid isikud vormistati ümber hageja töötajateks pärast Maksu- ja Tolliameti poolset OÜ V.L. pangakontode arestimist. Hageja pankrotimenetluses on selgunud, et hageja on teenust osutanud oluliselt alla teenuse omahinna. HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED Hageja on seisukohal, et kostja on tahtlikult tekitanud hageja maksejõuetuse, osutades OÜ-le V.L., kes on pankrotiseaduse mõistes hageja lähikondne, teenust madalama hinnaga kui teenuse tegelik hind. Kostja on hageja seadusliku esindajana tahtlikult jätnud tasumata riigimaksud, tekitades sel viisil maksuvõlgnevuse summas 1 313 481 krooni. Hageja pangakonto väljavõttest nähtub, et teenuse eest OÜ-le V.L. on igakuiselt esitatud arve, mille summa moodustab OÜ-le V.L. renditud töötajate töötasude netosumma. Nimetatud summa laekumisel kanti see koheselt edasi töötajate töötasudeks. Esitatud arved ei sisaldanud töötasudelt maksta tulevaid riigimakse nagu tulumaks, sotsiaalmaks ja töötuskindlustus. Kostja ei ole hageja juhatuse liikmena hageja poolt välja makstud töötasudelt kordagi tasunud riigimakse. Eelnimetatud teenus sisaldas tegelikkuses peale töötajate väljamaksete tegemist ka kinnipeetud tulumaksu, sotsiaalmaksu ja töötuskindlustusmakseid, mille tasumise kohustus jäi hagejale. Seega on hageja tahtlikult osutanud teenust alla teenuse omahinna. Hageja osutas eelpoolnimetatud viisil teenust alates
  7. aasta septembrist kuni hageja pankrotimenetluse algatamiseni
  8. 2005.a.
  9. aastal arestis Maksu- ja Tolliamet hageja arveldusarve. Hageja jätkas teenuse osutamist, kuid kogu arveldus toimus sularahas. Teenuse osutamise tõttu tekkis hagejal maksuvõlgnevus summas 1 313 481 krooni. Teenuse osutamise oluliselt alla teenuse omahinna ja seeläbi maksuvõla tekkimise on tuvastanud ka Maksu- ja Tolliameti poolt teostatud revisjon.
  10. 2005 väljastas Maksu- ja Tolliamet hagejale revisjoni akti nr. 12-33/
  11. Ülaltoodud asjaolud vastavad raske juhtimisvea tunnustele ning kostja on kohustatud seeläbi tekitatud kahju hüvitama. Hageja nõuete kaitsmise koosoleku protokolli kohaselt on hageja pankrotimenetluses tunnustatud nõudeid summas 1 949 001 krooni. Seega on kostja poolt 1 313 481 krooni suuruse kahju tekitamine põhjustanud hageja maksejõuetuse. Hageja on seisukohal, et isegi kui kostja juhtimisviga ei põhjustanud hageja maksejõuetust, on kostja kohustatud hagejale tekitatud kahju hüvitama. Riigikohtu
  12. 2003.a. kohtuotsuses tsiviilasjas nr. 2-1-67-03 on märgitud, et kui raske juhtimisveaga ei lk 3 põhjustatud võlgniku maksejõuetust, kuid tekitati võlgnikule kahju, siis kannab juhtimisvea teinud isik ikkagi vastutust äriseadustiku järgi. Seega kui kostja poolt hagejale kahju tekitamist ei saa pidada hageja maksejõuetuse tekkimise põhjuseks, on kostja kahju tekitamise eest sellele vaatamata vastutav. Hagejale on tekitatud varalist kahju kogusummas 1 313 481 krooni. Tulenevalt äriseadustiku § 187 lg. 1 on kostja kui hageja juhatuse liige vastutav kahju tekitamise eest. On tuvastatud, et hageja on lähikondsele isikule teenust osutanud oluliselt alla teenuse omahinna, mille tulemusena on hagejal tekkinud võlgnevus. Äriühingu poolt teenuse osutamine alla teenuse omahinna ei ole majanduslikult otstarbekas. Arvestades asjaolu, et nii teenuse osutaja, hageja, ainuke juhatuse liige kui teenuse saaja OÜ V.L. ainuke juhatuse liige oli kostja, siis võib väita, et tegemist ei olnud ainuüksi majanduslikult ebaotstarbeka tegevusega, vaid tahtliku maksejõuetuse tekitamisega. Seega on kostja vastutav kahju eest. Hageja taotleb 1 313 481 krooni väljamõistmist kostjalt. Kohtukulud palub hageja jätta kostja kanda. KOSTJA VASTUVÄITED Kostja oma kirjalikus vastuses /t.l. 48/ hagi ei tunnista. Hageja on esitanud nõude, võttes eelduseks, et igasugune alla omahinna teenuse osutamine on äriühingu huvide vastane. Hageja ei ole ette võtnud midagi, selgitamaks, kas sellisel asjaolul võis olla ka majanduslik põhjendus. Selle asemel on korduvalt rõhutatud asjasse mittepuutuvalt kostja tegutsemist kahe äriühingu juhatuses. Kostja möönab, et kuigi hageja ettevõtluse algust ajendasid ka ettevõtluse arengud OÜ-s V.L. on vaieldamatu siiski ka see, et hageja pidi tegutsema hakkama pikaajaliselt nn. renditööjõu teenust pakkuva ettevõttena. Äriplaanid nägid ette OÜ V.L. müüki ettevõttena, mida teenindab hageja. Kui ei oleks välja kuulutatud OÜ V.L. pankrotti juunis 2005, siis oleks plaanid teostunud ning OÜ V.L. suutnud täita Teenuste osutamise lepingust tulenevad kohustused hageja ees. Teenuste osutamise lepingus nähti hageja ettevõtluse käivitamise huvides ette „järeleandmine“ hageja poolt- esimesel kuuel kuul oli maksukohustust teenuse eest vähendatud poole võrra. Sellega osutus võimalikuks lepingu sõlmimine üleüldse, sest lisaks hageja huvidele olid ka teenuse tellija huvid ning nende üle otsustamine ei kuulunud kostja ainupädevusse. Järgneval kuuel kuul pidi aga renditöö ostja tasuma vastavalt poole rohkem ning aasta kokkuvõttes pidi hageja ettevõtlustulem olema positiivne. Selline lahendus oleks võimaldanud tegevuse alustamise ning arvestades professionaalse tööjõu vajadust antud piirkonnas, ka selle eduka jätkumise. Et aga OÜ V.L. väikevõlausaldaja suutis oma vastutustundetu pankrotiavaldusega 2005.aasta alguses nurjata edukalt kulgenud leivatootmise müügiprotsessi, mis lõppkokkuvõttes seiskus, siis ei teostanud loomulikult ka hageja äriplaan. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et kostja M.T. hageja OÜ V.P. juhatuse liikmena on
  13. 2004.a. sõlminud teenuse osutamise lepingu /t.l. 49/(edaspidi leping) osaühinguga V.L., kelle juhatuse liikmeks oli samuti M.T. (mõlema osaühingu ainus lk 4 juhatuse liige). Lepingu kohaselt rentis kostja juhitud osaühing V. P. (hageja) osaühingule V.L. tööjõudu. Lepingu p. 2.
  14. järgi kohustus teenuse saaja tasuma teenuse saamise eest teenuse osutajale keskmiselt 400 000 krooni kuus. Seoses majanduslikult keeruka olukorraga pidi teenuse saaja esimesel kuuel kuul tasuma 50 % teenuse maksumusest, järgneval kuuel kuul 150 % teenuse maksumusest ja edasi juba 100 %. Teenuse eest esitas OÜ V.P. teenuse saajale arved summale, mis sisaldas vaid töötajate töötasu, lisamata sellelt kinni peetud maksusid. OÜ V.L. poolt hagejale üle kantud summad tasuti töötajatele töötasudeks , mida tõendab hageja konto väljatrükk /t.l.19-22/. Lääne Viru Maakohtu
  15. 2005.a. otsusega kuulutas kohus välja hageja pankroti /t.l. 8/. Nõuete kaitsmise koosolekul
  16. 2005 /t.l. 15/ tunnustati nõudeid kokku 1 949 001 krooni, sellest maksuvõlg 1 313 481 krooni. Hageja tugineb oma nõudes Pankrotiseaduse § 28 lg. 2 mille kohaselt, kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. Raskeks juhtimisveaks loetakse füüsilisest isikust võlgniku või juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuse rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Hageja on veendunud, et kostja tegevuse asjaolud vastavad raske juhtimisvea tunnustele. OÜ V.P. juhatuse liikmena kostja, osutades ajavahemikul
  17. aasta septembrist kuni
  18. 2005.a. osaühingule V.L. teenust tööjõu rentimise näol, tegi seda alla teenuse omahinna. Täpsemalt- kostja esitas osaühingule V.L. arved, milles teenuse hinnaks oli vaid töötajate nettotöötasu, lisamata sellele tasumisele kuuluvaid riigimakse (tulumaks, sotsiaalmaks, töötukindlustusmaksed). Jättes maksuvõla summas 1 313 481 krooni osaühingu V. P. kanda, tekitas kostja sellega osaühingule kahju, põhjustades osaühingu maksejõuetuse. Maksujõuetuse põhjustamist kinnitab hageja hinnangul asjaolu, et hageja pankrotimenetluses tunnustatud nõudeid on summas 1 949 001 krooni, sellest maskuvõlg 1 313 481 krooni/t.l. 16/. Kostja hageja sellise seisukohaga ei nõustunud ja leidis, et on talitanud majanduslikult otstarbekalt. Leping osaühinguga V.L. sõlmiti maksekohustust edasilükkava tingimusega seetõttu, et sooviti osaühingut V.L. müüa ilma tööjõu ülalpidamise ja töötasudelt makstavate maksude võlakohustuseta. Peale müüki oleks hageja jätkanud teenuse osutamist ja aja jooksul oleks toimunud tasaarvestamine. Sellest tulenevalt on kostja veendunud, et tegi hagejale majanduslikult otstarbeka otsuse, kindlustades sellega majandustegevuse jätkumise ka peale oü V.L. müümist. ÄS § 187 järgi peab juhatuse liige oma kohustusi täitma korraliku ettevõtja hoolsusega. Juhatuse liikmed, kes on oma kohustuste rikkumisega tekitanud kahju osaühingule, vastutavad tekitatud kahju hüvitamise eest solidaarselt. Juhatuse liige vabaneb vastutusest, kui ta tõendab, et on oma kohustusi täitnud korraliku ettevõtja hoolsusega. See tähendab, et juhatuse liige peab olema hoolas, otsuste vastuvõtmiseks piisavalt informeeritud ega tohi võtta ettevõttele põhjendamatuid riske. lk 5 Ka TsÜS § 35 järgi peavad juriidilise isiku juhtorgani liikmed oma seadusest või põhikirjast tulenevaid kohustusi täitma juhtorgani liikmelt tavaliselt oodatava hoolega ja olema juriidilisele isikule lojaalsed. Kui juhatuse liige ei tegutse hoolsusega, mida tavaline mõistlik inimene taolises ametis sarnastel tingimustel ilmutaks, siis võib teda pidada hoolsuskohustust rikkunuks, mis võib tuua kaasa vastutuse. Vaidlusküsimuseks on, kas kostja, sõlmides hageja juhatuse liikmena lepingut, tegutses majanduslikult otstarbekalt. Kostja on veendunud, et tegutses majanduslikult otstarbekalt, sest kuna teenuse osutamine osaühingule V.L. oleks jätkunud ka peale viimase müüki pankrotimenetluses, siis oli alust arvata, et edaspidi kaetakse ka maksuvõla puudujääk. Kahjuks arestis maksuamet OÜ V.L. arved ja seetõttu äriplaan ei teostunud. Kohtu hinnangul on kostja oma hoolsuskohustust rikkunud. Sõlmides enda juhitava osaühinguga V.L. lepingu, määras kostja teenuse eest tasumise korra ja esitas osutatud teenuse eest arved selliselt, et töötasudelt maha arvatud maksud jäid hageja kanda. Teades teise lepingupoole, OÜ V.L., majanduslikest raskustest on ta tahtlikult kandnud maksukoormuse hagejale, põhjustades ettevõtte maksejõuetuse. Asjaolu, et maksuvõlad põhjustasid OÜ V.P. (pankrotis) maksujõuetuse, nähtub tegelikult ka asjaolust, et 67 % võlanõuete mahust moodustab maksuvõlg 1 313 481 krooni nõuete üldsummast 1 949 001 krooni. Maksu- ja Tolliameti Ida maksukeskuse poolt läbi viidud revisjon leidis, et OÜ V.P. (pankrotis) on osaühingule V.L. osutanud teenust alla omahinna, sest lisaks töötajatele väljamaksete tegemist peaks teenuse hind sisaldama ka kinnipeetud tulumaksu, sotsiaalmaksu, töötuskindlustusmakseid. Maksu- ja Tolliameti seisukoht kajastub ka
  19. 2005.a. maksuotsuses /t.l. 23/. Teenust osutati kuni
  20. 2005.a.3, e. pankroti väljakuulutamiseni. Kuigi leping nägi ette, et kuue kuu möödudes maksab teenuse saaja 150 % teenuse hinnast, ehk siis oleks asutud tasaarvlemisele, ei lisandunud kuue kuu möödudes (detsembrist 2005) arvetele täiendavaid makseid, mis oleks võimaldanud asuda tasuma maksuvõlga. Kuna kohus on asunud seisukohale, et maksejõuetuse põhjustas kostja kui hageja juhatuse liikme hoolsuskohustuse jäme rikkumine, kuulub tekitatud kahju väljamõistmisele kostjalt, kuna kohtu hinnangul vastab kostja selline tegevus raske juhtimisvea tunnustele Pankrotiseaduse mõistes. Kuigi pankrotiotsuse teinud kohus ei tuvastanud raske juhtimisvea olemasolu maksejõuetuse põhjusena, oli selle põhjuseks asjaolu, et otsuse tegemise ajaks ei olnud kostja ajutisele haldurile üle andnud vajalikke dokumente. Kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku, e. hageja asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui lepingut sellisel kujul ei oleks sõlmitud. Kostja ei ole tõendanud, et tegutses lepingut sõlmides majanduslikult otstarbekalt, ettevõtte kasu silmas pidades. Kostja sellekohased väited on jäänud paljasõnaliseks ja tõendamata. Kohtuistungil tunnistajana üle kuulatud U.V. ei oska midagi öelda teenuse eest tasumise ega lepingu sõlmimise kohta. Küll aga kinnitas tunnistaja, et lepingu sõlmimine oli juhatuse liikme pädevuses. Samuti on tunnistaja kinnitanud, et ka lk 6 osaühingul V.L. esines, ajal kui lepingu sõlmimine tööjõu üleandmiseks osaühingule V.P. päevakorda tuli, maksude maksmisega raskusi. Kostja väide, et kui ei ole raha, siis ei ole millestki ka maksta, ei saa lugeda põhjuseks, mis annaks võimaluse käsitleda kostja tegevust hageja suhtes majanduslikult otstarbekana. Tõendamata on, et lepingu sõlmimine oli hagejale vajalik ja toimus hagejale kasulikel tingimustel. Kostjal puudus igasugune garantii sõlmitud lepingu täitmise tagamiseks, sest maksu- ja tolliamet ei olnud kostja sõnul nõus makseid ajatama ei teenuse osutaja ega teenuse saaja taotlusel. Kostja ei tõendanud ka asjaolu, et arved teenuse saajale esitati sellisel kujul(teenuse minimaalse hinna ulatuses) mitte tema, vaid kellegi teise otsustuse alusel. Seetõttu ei saa kohus pidada asjakohaseks kostja väidet, et tema ülesandeks oli otsuste vastuvõtmine ja mitte arvete väljastamine. Kostja, sõlmides sisuliselt hageja lähikondsega Pankrotiseaduse § 117 mõistes lepingu teenuse osutamiseks alla teenuse hariliku väärtuse, teadis OÜ V.L. makseraskustest ja pidi ette nägema võimaluse, et seoses OÜ V.L. maksejõuetusega jäävad seni välja makstud töötasudelt tasumata maksud hageja kanda. Kuna ka hageja majanduslik seis ei olnud hea (ainsaks majandustegevuseks vaidlusalusel perioodil oligi tööjõu rentimine osaühingule V.L.), võttis kostja ebamõistliku riski, mis viis maksuvõlgade suurenemise tasemeni, mis põhjustas hageja maksujõuetuse. TsMS § 162 järgi hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Lisaks teise poole tasutud menetluskuludele on pool, kelle kahjuks otsus tehti kohustatud maksma riigituludesse maksmata riigilõivu, mille tasumisest hageja oli vabastatud ja menetlusdokumentide kättetoimetamise, edastamise või väljastamise kulud. Kohtunik: Külli Mõlder

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.