← Eesti

2-05-19195/1

TARTU MAAKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Avalikult teatavakstegemine

  1. juuni 2006 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumajas Tsiviilasi Hagi ese nr 2-05-19195 OÜ Munatalu (pankrotis) versus A.K. tagasivõitmise nõue pankrotimenetluses Asja lahendamine kirjalikus menetluses Kohtukoosseis Hageja Hageja esindaja kohtunik Toomas Lillsaar OÜ Munatalu (pankrotis;) pankrotihaldur Kalev Mägi (aadress Lauteri tn 7-12 Tallinnas) Kostja Kostja esindaja A.K. advokaat Toomas Alp RESOLUTSIOON Aluseks võtnud kohtus tuvastatud asjaolud ja kohaldatud seadused ning juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-st 434, tegi kohus otsustused. Otsustus hagis
  2. Rahuldada OÜ Munatalu (pankrotis) hagi A.K. vastu ning tunnistada kehtetuks rahalise kohustuse täitmine OÜ Munatalu (pankrotis) poolt A.K.le 135 000 krooni ulatuses ja välja mõista A.K.lt 135 000 (ükssada kolmkümmend viis tuhat) krooni OÜ Munatalu (pankrotis) kasuks. Muud otsustused
  3. Seoses menetluskuludega: 2.1 jaotada menetluskulud ning jätta need kostja kanda; 2.2 välja mõista A.K.lt riigilõiv 7 250 (seitse tuhat kakssada viiskümmend) krooni riigi (Rahandusministeeriumi arvelduskonto 10220034796011 SEB Ühispangas või 221023778606 Hansapangas; tasumisel viitenumber 2900072699) kasuks. Selgitused otsusele edasikaebe korras ja tähtajas ning menetluskuludes
  4. Selgitada: 3.1 TsMS § 179 lg 6 kohaselt võib Kohtute Raamatupidamiskeskus riigi kasuks menetluskulude väljamõistmise osas saata lahendi sundtäitmisele, kui kohustatud isik ei ole lahendit täitnud jõustumisest alates 15 päeva jooksul; 3.2 TsMS § 630 kohaselt kohtumenetluse poolel on kohtuotsuse peale õigus edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse esitamisega; 3.3 TsMS § 631 kohaselt on apellatsioonikaebuse esitamise tähtaeg 30 päeva, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest; 3.4 apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
  5. Hageja põhjendused 1.
  6. Hageja nõue OÜ Munatalu (pankrotis) on esitanud kohtusse pankrotimenetluses tagasivõtmise hagi A.K. vastu 135 000 krooni väljamõistmiseks. Hagis on hageja tuginenud pankrotiseaduse (PankrS) § 113 lg l p-le
  7. 1.
  8. Hageja väited, esitatud asjaolud ja tõendid Hageja on viidanud asjaolule, et Tallinna Linnakohtu
  9. septembri 2004 otsusega on võlgniku juhatuse liikme A.K. taotlusel välja kuulutatud võlgniku OÜ Munatalu pankrot; pankrotihalduriks on nimetatud Kalev Mägi. OÜ Munatalu (pankrotis) ja kostja A.K. vahel oli sõlmitud
  10. juunil 2003 laenuleping, mille kohaselt kostja andis hagejale laenu 829 500 krooni. Laenu kustutamise tähtajaks on märgitud lepingus 2013 aasta
  11. juuli ning laenusumma kuulus tagastamisele võrdsetes osades üheksa aasta jooksul tagastamise algusega juuli
  12. Seega tuleks lepingujärgselt aastas tagastada laenu summas 92 166.66 krooni. OÜ Munatalu (pankrotis) raamatupidamisdokumentidest nähtub, nagu oleks kostja tasutud hageja kassasse ajavahemikul 27 veebruar 2004 kuni
  13. juuni 2004 kokku summas 1 017 400 krooni, mis nähtub 15-st kassa sissetuleku orderist. Nende laenusummade tagastamine ei kajastu aga kostja allkirjastatud
  14. mai 2004 raamatupidamisbilansis. OÜ Munatalu (pankrotis) raamatupidamisdokumentidest nähtub, et
  15. juunil 2004 (22 päeva enne pankrotiavalduse esitamist kohtule) on hageja kassa väljamineku orderiga nr 240173 kostjale, kes on hageja osanik ja juhatuse liige, tagastanud
  16. a saadud laenu summas 100 000 krooni ja
  17. septembril
  18. a (pankrotimenetluse ajal) kassa väljamineku orderiga nr 24262 saadud laenu summas 35 000 krooni. Kostja allkirjastatud OÜ Munatalu
  19. mai 2004 raamatupidamisbilansi järgi olid hagejal sel perioodil lühiajalisi kohustusi kokku summas 4 534 736 krooni ja omakapital negatiivne summas miinus 1 083 515 krooni. Seega oli hageja enne laenu tagastamist juba sisuliselt maksejõuetu. Hageja maksejõuetust kinnitab ka audiitori järeldusotsus omanikele, milles audiitor on viidanud, et seisuga
  20. detsember 2003 lühiajalised kohustused ületavad käibevara 3,6 korda ning esineb raskusi tarnijate arvete tasumisel. Samuti audiitor viidanud asjaolule, et ettevõtte tegevuse jätkuvus on ohustatud. Kehtiva PankS § 113 lg l p 3 kohaselt tunnistab kohus kehtetuks rahalise kohustuse täitmise võlausaldajale kui kohustus täideti kahe aasta jooksul enne pankrotimenetluse algatamist võlgniku lähikondsele ja kui ei tõendata, et võlgnik oli sel ajal maksejõuline ega muutunud maksejõuetuks võla tasumise tõttu. PankS § 113 lg 2 kohaselt võlgniku lähikondse puhul eeldatakse, et ta võlgniku maksejõuetust teadis. PankrS § 117 lg 2 kohaselt on võlgniku lähikondseteks juriidilise isiku juhtorgani liige, juriidilise isiku osanik.
  21. Kostja põhjendused 2.
  22. Kostja seisukoht nõudes Kostja on hageja nõude vaidlustanud. 2.
  23. Kostja väited, esitatud asjaolud ja tõendid Kostja poole väitel ei ole pankrotihaldur olnud võimeline pankrotistunud OÜ Munatalu majandama. Kostja on ka väitnud, et vaidlustatud võla tasumise tõttu OÜ Munatalu ei pankrotistunud. Kostja on viidanud ka asjaolule, et eksperthinnangu kohaselt oli OÜ Munatalu kanalakompleksi väärtus oli
  24. novembri 2003 seisuga 1 100 000 krooni ja koguvara maksumus ca 4 000 000 krooni ning
  25. a juunis ei esinenud OÜ-l Munatalu pankrotisituatsiooni.
  26. Kohtu põhjendused 2 3.
  27. Menetluse käik Poolte nõusolekul võib kohus lahendada asja seda kohtuistungil arutamata. Sel juhul määrab kohus võimalikult kiiresti tähtaja, mille jooksul on võimalik esitada avaldusi ja dokumente, samuti otsuse avalikult teatavakstegemise aja ja teatab neist menetlusosalistele TsMS § 403 lg 1). Pooled on nõustunud asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus on määrusega andnud pooltele võimaluse esitada kirjalikus menetluses avaldusi ja dokumente ning teinud pooltele teatavaks otsuse avalikult teatavakstegemise aja. 3.
  28. Seisukoht hagis Kohtu tuvastatud asjaoludest lähtuvalt on põhjendatud hagi täielik rahuldamine. 3.
  29. Tuvastatud asjaolud, järeldused ja õiguslik analüüs PankS § 118 lg l kohaselt esitab tagasivõitmise nõude võlgniku nimel haldur. OÜ Munatalu pankrot on välja kuulutatud
  30. septembril 2004 ja pankrotihalduriks nimetatud Kalev Mägi, kes OÜ Munatalu nimel on esitanud tagasivõitmise hagi 135 000 krooni A.K. vastu. Kostja väide pankrotihalduri suutmatusest OÜ Munatalu majandada on palasõnaline väide ega ole ka asjakohane, kuna ei ole otseselt seotud vaidluse esemega. A.K. ei ole vaidlustanud 135 000 krooni saamist
  31. juunil ja
  32. septembril 2004 OÜ-lt Munatalu (pankrotis). A.K. ei ole vaidlustanud ka asjaolu, et ta oli OÜ Munatalu osanik ja juhatuse liige. Seega PankrS § 117 lg 2 kohaselt oli A.K. OÜ Munatalu lähikondseks. Tuvastatuks tuleb lugeda ka asjaolu, et 135 000 kroonist 100 000 krooni sai A.K. kuu aega enne OÜ Munatalu pankrotimenetlus algatamist ja 35 000 krooni pankotimenetluse ajal, s. o mõned päevad enne OÜ Munatalu pankroti väljakuulutamist
  33. septembril
  34. Hageja on põhjendatult hagi õigusliku alusena tuginenud PankS § 113 lg l p-le 3, mille kohaselt tunnistab kohus kehtetuks rahalise kohustuse täitmise võlausaldajale kui kohustus täideti kahe aasta jooksul enne pankrotimenetluse algatamist võlgniku lähikondsele ja kui ei tõendata, et võlgnik oli sel ajal maksejõuline ega muutunud maksejõuetuks võla tasumise tõttu. Kohtul tuleb õigusliku küsimusena lahendada, kas OÜ Munatalu oli 135 000 krooni üleandmisel A.K.le maksejõuline ega muutunud maksejõuetuks võla tasumise tõttu. Kohus on seisukohal, et usaldusväärselt on tõendatud OÜ Munatalu maksejõuetus
  35. aastal. See asjaolu nähtub OÜ Munatalu
  36. mai 2004 raamatupidamisbilansist, mille kohaselt oli OÜ-l Munatalu lühiajalisi kohustusi kokku summas 4 534 736 krooni ja omakapital negatiivne summas miinus 1 083 515 krooni. OÜ Munatalu maksejõuetust kinnitab ka audiitori järeldusotsus, millest nähtub, et seisuga
  37. detsember 2003 OÜ Munatalu lühiajalised kohustused ületasid käibevara 3,6 korda ning esines raskusi tarnijate arvete tasumisel ning audiitor on viidanud asjaolule, et ettevõtte tegevuse jätkuvus on ohustatud. Kostja vastuväidet pankrotisituatsiooni puudumisele loeb kohus tegelikele faktilistele asjaoludele mittevastavaks. Hagis on pankrotihalduri käsitlus asjakohane selles, et hageja tasunud kostjale võla 135 000 krooni ajal, mil ta ise oli maksevõimetu. Võlgniku niigi suurt käibevahendite puudust arvestades oli antud laenu tasumine antud ajamomendil ja enne tähtaega ning lepingus ettenähtust suuremas summas majanduslikult temale äärmiselt kahjulik, tuues kaasa teiste võlgnevuste, milliste tähtaeg oli saabunud, tasumata jätmise ja hageja kohustuste kasvamise tähtaja rikkumisest tulenevate intresside ja viiviste võrra. Kui võlgnik täidab kohustuse olukorras, kus ta ei suuda enam kõiki oma kohustusi täita, esmajoones endaga seotud isikutele, siis kahjustab ta oma valikuga eeldatavalt teadlikult teiste võlausaldajate huve. Sellise teadliku valiku eeldamine on põhjenduseks, et lähikondlastega tehtud tehinguid saab tagasi võita ja neile tasutud võlgasid tagasi nõuda. PankS § 113 lg 2 kohaselt võlgniku lähikondse puhul eeldatakse, et ta võlgniku maksejõuetust teadis. Kohus osutab siinkohal veel asjaolule, et OÜ Munatalu pankrotiavalduse esitas võlgnik juhatuse liikme A.K. isikus
  38. juulil 2004 ning juba mõne päeva pärast
  39. juuni 2004 kassa väljamineku orderist nähtub OÜ-lt Munatalu 100 000 krooni tasumine A.K.le. Hagi on põhjendatud ja tuleb PankS § 113 lg l p 3 alusel rahuldada. 3.
  40. Menetluskulude jaotus
  41. jaanuarist 2006 kehtib uus TsMS. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 (menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine) kohaselt 3 enne uue TsMS seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud TsMS-s sätestatut. Seega menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise otsustused tulevad teha kohtuotsuses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seoses hagi rahuldamisega tuleb menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt jätta kostja kanda. Hagi esitamisel kehtinud riigilõivuseaduse § 16 lg l p 10 kohaselt oli pankrotihaldur pankrotimenetluses vara tagasivõitmise hagides riigilõivu tasumisest vabastatud Seoses hagi rahuldamisega tuleb kostjalt välja mõista riigilõiv 7 250 krooni riigi kasuks. Kohtute Raamatupidamiskeskus justiitsministeeriumi valitsemisala asutusena võib riigi kasuks menetluskulude väljamõistmise osas saata lahendi sundtäitmisele, kui kohustatud isik ei ole lahendit täitnud jõustumisest alates 15 päeva jooksul (TsMS § 179 lg 6). Toomas Lillsaar Kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.