Tsiviilasi nr 2-05-18925 TARTU MAAKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viljandi Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 28.aprill 2006 Viljandi linn Kohtukoosseis kohtunik Kalev Kuningas Tsiviila

1 on tööleping töötaja ja tööandja kokkulepe, mille kohaselt töötaja kohustub tegema tööd, alludes tööandja juhtimisele ja kontrollile. Seega on töötaja tööandjaga alluvusvahekorras, mis eeldab, et tööandja kindlustab kokkulepitud tööga ning annab selleks vajalikke korraldusi, töötaja aga teeb kokkulepitud tööd, täidab tööandja seaduslikke korraldusi ja hoidub tegudest, mis takistavad teistel töötajatel kohustuste täitmist. Eeltoodud põhimõtted on väljendatud TLS §-des 48-

1. Kohtu põhjendused Kohtu poolt tuvastatud asjaoludest lähtuvalt on põhjendatud hagi osaline rahuldamine. Pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle. Hageja tegi omakäeliselt parandusi töögraafikusse. Samuti on mittevaieldav asjaolu see, et 26.septembril 2005 käisid kostja töötajad hageja kodus ja tutvustasid talle käskkirju nr 064 ja
2. Kohus leiab, et hageja ei ole tõendanud, et
3. augustil 2005 kooskõlastas ta graafiku muutmise kostja teenindusjuhi Mati Saluga. Hageja kirjalikult kohtule esitatud selgitused ei ole piisavad. Septembrikuu töögraafikul (ajakaval), (tl 22) hageja poolt Mati Mätlikule viitamine ei ole piisav, et lugeda tuvastatuks asjaolu, mille kohaselt hageja tegutses kostja esindaja poolt volitatuna. Kohus nõustub kostja esindaja seisukohtadega, mille kohaselt 28.08.
4. kustutas hageja graafikust turvatöötaja Mare Salmi nime ja kirjutas selle asemel enda nime. Hageja poolt tehtud muudatuse kohaselt oleks hageja asunud tööle 03.septembril 2005, kuigi tema korralise puhkuse viimane päev oli 14.september
5. Töögraafik taastati tööandja poolt kinnitatud kujul. Vastavalt kostja sisesuhteid reguleerivale korrale “Turvatöötajate erikohustused objektil Estonian Match” (tl 79-82) on turvatöötajate vahetuse töö juhtimine ja korraldamine s.h. töögraafikute kinnitamine ja muutmine teenindusjuht kohustus ja õigus. Tööandja hindas põhjendatult hageja tegu süüliselt toimepandud teoks, millega hageja omavoliliselt asus ümber korraldama valveobjekti Estonian Match kinnitatud valvegraafikut ja muutis sisuliselt ühepoolselt kinnitatud puhkusegraafikut. Nimetatud süüteo eest määrati hagejale põhjendatult distsiplinaarkaristus noomitus 19.septembri 2005 käskkirjaga nr.
6. Käskkiri tehti hagejale teatavaks tunnistajate juuresolekul (tl 43). Kohus nõustub kostja esindaja seisukohtadega, mille kohaselt hageja pidas enda poolt koostatud (tl 36) ja hagiavaldusele lisatud graafikut tööandja poolt kinnitatud töögraafikuks. Hageja on teadlik, et turvatöötaja kohustuseks ei ole koostada töögraafikuid samuti seda, et turvatöötajal puudub õigus kinnitada või muuta töögraafikut. (tl 83-84). Juhul, kui hageja ka koostas enne puhkusele minekut mingi graafiku, siis selline graafik ei olnud kuidagi siduv teenindusjuhile ning see ei vastanud tööandja juures kehtiva ISO kvaliteedisüsteemiga kehtestatud vorminõuetele. Estonian Matchi graafikus hagejat tööle määratud ei olnud (tl 35). Seega pole õige hageja väide, et hageja pidi peale puhkust graafikujärgselt asuma tööle valveobjektile Estonian Match. Vastavalt töölepingule (p.2.4) oli hageja töötamise asukohaks AS Falck Lääne- Eesti regioon, mitte 8 konkreetne valveobjekt. Eraldi korralduse või käskkirja väljaandmist turvatöötaja ümberpaigutamiseks ühelt objektilt teisele objektile tööandja vormistama ei pidanud, kuna ümberpaigutamine ei ole teisele tööle üleviimine ning turvatöötaja töö sisu ei muutu. Teenindusjuhi Mati Salu poolt 22.augustil 2005.a. kinnitatud septembrikuu töögraafiku kohaselt oli hageja määratud tööle 19.septembril 2005.a uuele valveobjektile AS Ekseko Viljandi, vahetuse algusega kell 16.
7. (tl 87). 09.septembril 2005 a. tutvustas kostja esindaja Tõnu Tamm hagejale, kes töötas puhkuse ajal Viljandi Spari kaupluse kassas, AS Ekseko töögraafikut. Nimetatud asjaolu on tõendatud tunnistajate Matti Porki ja Taavi Leppiku ütlustega. Hageja keeldumine töögraafiku allkirjastamisest fikseeriti tunnistajate allkirjadega (tl 38). Töötajate distsiplinaarvastutuse seaduse § 2 p 1 kohaselt on distsiplinaarsüüteoks töölepingu seaduse §-des 48 ja 50 nimetatud kohustuse süüline täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine. Töölepinguseaduse § 48 lg 1 p1 kohaselt on töötaja kohustatud täitma töölepingu tingimusi. Kohus nõustub kostja esindaja seisukohtadega, mille kohaselt oli hageja teadlik, et ta peab peale puhkust tööle asuma valveobjektile AS Ekseko Viljandi. Eeltoodut kinnitab hageja oma seletuses kohtule, kus ta väidab, et nii 09.septembril kui ka 12.septembril selgitas ta esinduse juhile, kuidas peab esinduse juht toimima, kui tahetakse hagejat ümber paigutada teisele objektile. Kohus leiab, et puudub alus rahuldada hageja nõue, mille kohaselt palub hageja tühistada kostja
8. septembri 2005.a. käskkiri nr 064 hagejale distsiplinaarkaristusena noomituse määramise kohta. Kohus leiab, et osaliselt tuleb rahuldada hageja nõue, mille kohaselt palub hageja tühistada kostja
9. septembri 2005.a. käskkiri nr 065 hagejaga distsiplinaarkaristusena töölepingu lõpetamise kohta.

§ 103

lg-le 1 tööandjal on õigus lõpetada TLS § 86 punktis 6 ettenähtud alusel tööleping, kui süütegu häiris tööd ja töötajal on distsiplinaarkaristus, mis ei ole kustunud.

§ 103

lg-le 2 tööandja võib töölepingu lõpetada ka töötaja esmakordse jämeda töökohustuste rikkumise eest. Kohus nõustub kostja esindaja seisukohtadega, mille kohaselt kuigi hageja oli teadlik, et ta pidi asuma peale puhkust 19.septembril 2005.a. kell 16.00 Ekseko objektile, ilmus hageja graafikuväliselt kell 7.45 Estonian Matchi objektile. Hoolimata valveobjekti turvatöötaja Riho Rosenbergi keelust, sisenes hageja valveruumi ja hakkas valvet üle võtma, kuigi kohal oli graafikus märgitud turvatöötaja Mare Salm, kelle vahetus pidi algama. Hageja lükkas Riho Rosenbergi ukseavalt eemale, istus turvaruumis asuvale toolile ja asus täitma vahetuse aruannet. Samal ajal valveobjektile saabuvate isikute kontrollimine oli olulisel määral häiritud, Riho Rosenbergi helistamise järel saabusid objektile ka teenindusjuht ja esinduse juhataja. Tööandja korraldusele koheselt objektilt lahkuda hageja ei allunud. Nimetatud asjaolud on tõendatud tunnistajate Riho Rosenbergi ja Mare Salmi ütlustega. Kostja esindaja määras 19.septembril

1. hagejale distsiplinaarkaristuse käskkirjaga nr.065 töölepingu lõpetamise tööandja algatusel TLS § 86 p 6 alusel. Nähtuvalt eelnimetatud käskkirja formuleeringust hindas kostja esindaja nii hageja eelnevat käitumist (käskkiri nr. 064), kui ka süüteo raskust, pidades taunimisväärseks hageja allumatust tööandja korraldustele, töö häirimist ja segamist. Käskkiri tehti hagejale teatavaks 26.septembril peale seda, kui ta oli keeldunud allkirja andmast käskkirjale nr.064, millega oli talle määratud noomitus. Hageja keeldus käskkirjale nr. 065 alla kirjutamast. Käskkiri tehti hagejale teatavaks tunnistajate juuresolekul (tl 44). 9 Kohus nõustub hageja esindaja seisukohaga, mille kohasel käskkirja nr.065 vormistamisel ei omanud hageja distsiplinaarkaristust. Mõlemad hageja poolt toimepandud süüteod eelnesid vastavate käskkirjade vormistamisele. Vastavalt töötajate distsiplinaarvastutuse seaduse (TDVS) § 12 lg-le 1 distsiplinaarkaristus on määratud päevast, mil töötaja andis allkirja dokumendile, millega tööandja vormistas karistuse. Kui töötaja ei märkinud sellele dokumendile allkirja andmise kuupäeva, siis loetakse karistus määratuks dokumendi koostamise päevast. Vastavalt TDVS § 12 lg-le 2 karistuse allkirja vastu teatavaks võtmisest keeldumise kohta võib tööandja karistatava töötaja juuresolekul võtta tunnistajate allkirjad dokumendile, millega ta vormistas karistuse. Niisugusel juhul on karistus määratud tunnistajate allkirjade andmise päevast. Töötajate distsiplinaarvastutuse seaduse § 8 lg 1 kohaselt ei tohi süüteo eest määratav distsiplinaarkaristus olla ilmses vastuolus süüteo raskuse, selle toimepanemise asjaolude ja töötaja eelneva käitumisega. Kohus leiab samas, et hagejaga töölepingu lõpetamine ei ole ilmses vastuolus tema süüteo raskuse ja selle toimepanemise asjaolude ja hageja varajasema käitumisega. Hageja töö iseloom turvatöötajana eeldab keskmisest kõrgemat võimet järgida kaastöötajatega ladusa koostöö põhimõtteid. Kui hageja sisenes turvaruumi
2. septembril 2005, siis juba kaastöötaja füüsiliselt eemale lükkamisega pani hageja toime teo, mida saab vaadelda kui jämedat töökohustuste rikkumist. Hageja teisi isikuid eirav käitumine kestis mitmeid minuteid turvaruumis ja selle vahetus läheduses. Hageja ei olnud õigustatud otsustama, kas tema on isik, kes võtab valve üle. Hageja käitumine oli jätkuvalt suunatud alluvussuhete revideerimisele olukorras, kus tuli tagada objekti turvalisus. Hageja käitumine tipnes kostja esindajate suuliselt antud seaduslike korralduste mittetäitmisega. Hageja varasema käitumise osana tuleb vaadelda tema soovimatust mitte alluda kostja esindajate seaduslikele korraldustele, hagejale töögraafiku tutvustamiseks pidi kostja esindaja kaasama tunnistajaid. Kostja esindaja väitis, et hageja tuli 19.septembril 2005 Estonian Matchi objektile ja häiris tööd järgmiselt: 1) takistas kontrolli teostamist pääslas; 2) ei olnud võimalik jälgida monitori, sest hageja istus valvetöötaja kohal; 3) tõukas eemale valvetöötaja Rosenbergi; 4) võttis omavoliliselt vahetusaruande ja täitis selle ära; 5) hageja ei allunud tööandja esindajate korraldustele lahkuda objektilt. Nimetatud asjaolud on tõendatud tunnistajate Riho Rosenbergi ja Mare Salmi usaldusväärsete ütlustega. Hageja esindaja nõustus asjaoludega, mille kohaselt hageja istus valvetöötaja kohale ja täitis vahetusaruande. Kohus leiab, et kostja on piisaval määral enda poolt esitatud asjaolude olemasolu tõendanud. TLS §-des 48 ja 50 nimetatud töökohustuste süüliselt täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine on TDVS § 2 p 1 järgi töötaja distsiplinaarsüütegu. Töötajate distsiplinaarvastutuse seadusega antud distsiplinaarvõimu kasutades on tööandjal õigus TLS § 103 lg-st 1 tulenevalt lõpetada tööleping § 86 p-s 6 ettenähtud alusel, kui süütegu häiris tööd ja töötajal on kustumata distsiplinaarkaristus või TLS § 103 lg 2 kohaselt ka töötaja esmakordse jämeda töökohustuste rikkumise eest. Seega on töötaja iga süütegu, kui see häiris tööd ja töötajal on kustumata distsiplinaarkaristus, jäme töökohustuste rikkumine. Töökohustuste esmakordne jäme rikkumine või distsiplinaarkaristust omava töötaja tööd häiriv süütegu on käsitletav seaduse olulise rikkumisena. 10 Kohus nõustub kostja esindaja seisukohaga, mille kohaselt on üldjuhul nõutav, et töötajat oleks enne töölepingu lõpetamist distsiplinaarkorras karistatud ja et see karistus oleks jõus. Seadus võimaldab ka esmakordse jämeda töökohustuste rikkumise eest töölepingu lõpetada. ITLS § 28 lg 1 kohaselt on ebaseaduslik töölepingu lõpetamine asjaolude puudumisel, mille esinemine seaduse järgi töölepingu lõpetamise aluseks või kui seaduses näidatud töölepingu lõpetamise alust on kohaldatud selleks kehtestatud protseduurireegleid oluliselt rikkudes. Kohus leiab, et tööleping hagejaga lõpetati seaduslikult ja põhjendatult. Hagejale määratud karistus ei ole vastuolus süüteo toimepanemise raskuse, toimepanemise asjaolude ja hageja eelneva käitumisega. Kuivõrd kostja esindaja oli õigustatud hagejaga töölepingut lõpetama ka esmakordse jämeda töökohustuste rikkumise eest, ja selline õigus oli kostja esindajal sõltumata asjaolust, et hagejat ei olnud nõutavas korras enne töölepingu lõpetamist distsiplinaarkorras karistatud, siis tuleb töölepingu lõpetamine hagejaga lugeda seaduslikuks.

§ 144

lg-le 1 vaidluse korral töölepingu lõpetamise üle TLS § 86 punktides 6-8 ettenähtud alustel on töövaidlusorganil õigus hinnata töötaja süüteo asjaolusid ja töölepingu lõpetamise otstarbekust ning töötaja tööle ennistada. Kuigi hagejaga töölepingu lõpetamine oli iseenesest seaduslik, saab kohus siiski, tulenevalt TLS § 144 lg-st 1, hinnata töölepingu lõpetamise otstarbekust. TLS § 144 kohaldamise eelduseks on töölepingu lõpetamise õiguspärasus. Töötaja tööle ennistamisel TLS § 144 kohaselt kasutab kohus talle seadusega antud volitust hinnata asjaolude kohaselt, kas töölepingu lõpetamine töötajaga oli otstarbekas. Seetõttu ei saa TLS § 144 alusel töötaja tööle ennistamine samal ajal tähendada tööandja distsiplinaarkaristuse määramise õigusvastasust. Kuigi hageja pani toime

1. septembril 2005 kostja sisesuhete raames jämeda töökohustuste rikkumise, pole siiski tuvastatud hageja käitumise võimalike negatiivsete tagajärge olulisus kostja välissuhetes. Pole tuvastatav, kui suurel määral sai riivatud klientide usaldus kostja suhtes. Nimetatud asjaolust tulenevalt peab kohus otstarbekusest lähtudes põhjendatuks rahuldada hageja nõue tema tööle ennistamiseks. Hageja nõue, mille kohaselt palub hageja tühistada kostja
2. septembri 2005.a. käskkiri nr 065 hagejaga distsiplinaarkaristusena töölepingu lõpetamise kohta, kuulub rahuldamisele osas, mis puudutab nimetatud käskkirjas märgitud asjaolu – töötajal on samal ajal kehtiv distsiplinaarkaristus (käskkiri nr 064, 19.09.2005) - tühistamist.

§ 144

lg-le 2 tuleb jätta hageja nõue mõista kostjalt hageja kasuks välja keskmine palk töölt sunnitult puudutud aja eest rahuldamata. Kohtukulude arvestus Asjas on menetluskuluks asja läbivaatamise kulu (postikulu) 63 krooni. Hagejapoolne kohtukulu - tasu õigusabi eest 6500 krooni on piisavas vastavuses õigusvaidluse keerukuse astmega. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kui poolte osad kohtukuludes on võrdsed, jäävad kohtuvälised kulud kummagi poole enda kanda. 11 Kuivõrd kohus rahuldab hagi osaliselt, siis käesolevas asjas kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades. Kalev Kuningas Kohtunik 12