Obsah (4)

§399§ 101§ 396§ 76

Tsiviilasi nr 2-05-18384 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL (tagaseljaotsus) Kohus Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Ülle Raag Kohtuistungisekretär Tea Lall Otsuse tegemise aeg ja k

§399

lg1 p1 kohaselt võib laenuandja laenulepingu üles öelda ja nõuda laenu kohest tagastamist, kui laenu tagastamine on kokku lepitud osade kaupa ja laenusaaja on viivituses enam kui kahe osa tagastamisega või ühe osa tagastamisega kauem kui kolm kuud. Kohustuse rikkumise korral võib lepingu üles öelda ka

§ 101lg1 p4 järgi.

Sellest tulenevalt esitas hageja 20.07.2005.a kostjale laenulepingu ülesütlemisavalduse nõudega tasuda laenujääk summas 135584 krooni hiljemalt 3. augustiks 2005.a Kostja selleks tähtajaks laenusummat ei tagastanud ja ei teatanud viivituse põhjustest. Hageja ei nõua kogu võlgnevuse tasumist summas 135584 krooni, vaid vähendab oma nõuet 50000 kroonini. Tuginedes

§ 396

lg1,

§ 399lg1 p1 ning Ts

MS § 60 palub hageja mõista kostjalt välja võlgnevus summas 50000 krooni ja jätta kohtukulud kostja kanda. Hageja on esitanud tõendid: laenulepingu koopia (tl 4-7), millel on kinnitus, et Iiri Järviste on kätte saanud 143000 krooni; 27.03.

1. a hageja ja kostja vahel sõlmitud kokkulepe (tl 8) selle kohta, et kostja kohustub tasuma hagejale iga kuu
2. kuupäevaks mitte vähem kui 2000 krooni, hageja poolt kostjale 20.07.2005.a saadetud teade (tl 9) selle kohta, et hageja ütleb lepingu üles ja palub tasuda laenujäägi hiljemalt 03.08.2005.a. Kohus väljastas hagiavalduse koos lisadega kohtule ja kohustas teda kirjalikult vastama
3. novembriks
4. Kostja sai hagi koos lisadega kätte 10.11.2005 (tl.12). Kostja ei ole kohtule vastust hagile esitanud. Menetluse käik: Kohus 04.01.2006.a väljastas kostjale kirja, milles selgitas TsMS §329 lg1,2, §331 lg1 sätteid ning TsMS §329 lg4 alusel andis kostjale korralduse vastata hagile ja kohtu poolt esitatud küsimustele
5. jaanuariks 2006.a. Kostja ka sellele kirjale ei vastanud. Samas 05.01.2006.a kohus väljastas hagejale kirja, milles palus vastata küsimustele, mis selgitaksid hageja poolt esitatud dokumente. Hageja vastas kirjale 26.01.2006.a (tl 19), kus muuhulgas märgib, et on saanud kostjalt 18.11.2005.a kirja, mida käsitleb hagile reageerimisena ja milles kostja toob mitte maksmise põhjuseks seda, et sissetulekud on tal naeruväärsed ning lubab kogu võra ära maksta, millega alustab novembris 2005.a.. Kohtuistungile
7. 2006 kostja ei ilmunud, kohtukutse kätte saanud 23.01.2006 (tl.17). Hageja jääb kohtuistungil esitatud hagi juurde ning lisab, et kostja on kahel korral so 25.01.2006 ja 21.02.2006 tasunud hagejale kummalgi korral 1000 krooni, seega on nõue vähenenud 2000 krooni võrra. Hageja käsitleb kostjalt 18.11.2005 saadud kirja lubadusena maksta vähemalt 2000 krooni kuus, ning hageja on sellega nõustunud. Kuid kostja on tasunud oma võlgnevust täiesti suvaliselt. Hageja nõuab osalist laenu tagastamist, nõudest ei loobu. Hageja on kontrollinud avalikest registritest kostja majanduslikku olukorda ja hagejale teadaolevalt kostjal vara ei ole, ei ole ka töökohta. Hageja eeldab, et hagi rahuldamise puhul hakkab täitur täitemenetluse käigus selgitama kostja varalist seisu. Hageja palub hagi rahuldada tagaseljaotsusega ja kuna kostja on tasunud 2000 krooni siis vähendab hagi hinda 48000 kroonile. Hageja palub kostjalt välja mõista riigilõiv. Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

§ 396

lg.1 järgi laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga.

§ 396

lg.2 järgi isik, kes võlgneb rahasumma või asendatava asja muul õiguslikul alusel, võib võlausaldajaga kokku leppida, et rahasumma või asi võlgnetakse laenuna. Käesoleval juhul on kostjal olnud hageja ees muul õiguslikul alusel tekkinud võlg. Esitatud tõendid tõendavad, et pooled on sõlminud selle võla ümbervormistamiseks laenulepingu ja kostja on hageja ees laenulepingust tulenev võlg. Kostja ei ole laenu tagastanud kokkulepitud viisil ja tähtaegadel – igakuiselt mitte vähem kui 2000 krooni (tl.8). Pooltevahelise laenulepingu p. 8.4.1. järgi on laenuandjal õigus laenuleping üles öelda, kui laenusaaja jätab teisel järjestikusel maksetähtpäeval täielikult või osaliselt tasumata … ettenähtud laenusumma või intressi.

§ 399

lg.1 p.1 järgi võib laenuandja laenulepingu üles öelda ja nõuda laenu kohest tagastamist, kui laenu tagastamine on kokku lepitud osade kaupa ja laenusaaja on viivituses enam kui kahe osa tagastamisega või ühe osa tagastamisega kauem kui kolm kuud. Hageja on kasutanud lepingust ja

§ 399lg.1 p.1 talle tulenevat õigust ja kostjale laenulepingu üles öelnud (tl.9).

Laenulepingu ülesütlemisel määras hageja kostjale tähtpäeva - 03.august 2005, milliseks ajaks tulnuks kogu laenujääk tagastada. Kostja ei ole laenu tagastanud. Hageja on vähendanud laenulepingust tulenevat nõuet kostja vastu ja nõuab 50000 krooni tagastamist. Kohtuistungiajaks on kostja tasunud võlga 2000 krooni, mistõttu hageja nõue tuleb rahuldada kohtuistungil esitatud ulatuses – summas 48000 krooni. Kuna kostja ei ole hagile vastanud ega ilmunud ka kohtuistungile, loeb kohus TsMS § 407 lg.1 ja § 413 lg.1 alusel, et hageja poolt esitatud faktilised väited on kostja poolt omaks võetud. Hageja nõue on õiguslikult põhjendatud ja hageja taotlusel rahuldab kohus hagi tagaseljaotsusega TsMS § 413 lg.1 alusel. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 ja kuni 01.01.2006.a kehtinud TsMS § 60 lg 1 alusel tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista hageja poolt hagivalduse esitamisel tasutud riigilõiv 3500 krooni (tl 10), riigituludesse tuleb kostjalt välja mõista postikulud 19,80 krooni. Kohus lähtub otsuse tegemisel

§ 76

lg 1, § 101 lg 1 p 1, § 108 lg 1,

§ 396lg.1, § 399lg1p1, Ts

MS § 413 lg 1, § 442 lg 1, lg 2, lg 4, lg 6, § 436. Kohtunik Ü.Raag