← Eesti

2-05-17674/10

2-05-17674 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Kohtukoosseis Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja Kohtunik Zakaria Nemsitsveridze Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. juuni
  2. a Jõgeva Pargi 1 Tsiviilasja number 2-05-17674 Tsiviilasi OÜ INCURE INKASSO hagi M P vastu võla 34979,89 krooni nõudes Hageja: OÜ INCURE INKASSO AGENTUUR (regkood xxx) lepinguline esindaja A H Kostja: FIE M P (isikukood xxx, äriregistrikood xxx elukoht xxx) 15.05.
  3. Jõgeva Kohtumaja Menetlusosalised ja nende esindajad Kohtuistungi toimumise aeg ja koht RESOLUTSIOON Välja mõista M P´lt OÜ INCURE INKASSO kasuks haginõude katteks 34 979 krooni 89 senti. Kohtukulud jätta poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele saab esitada menetlusosalistel õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. ASJAOLUD ja MENETLUSE KÄIK Jõgeva maakohtule 04.10.
  4. esitatud hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja ja A.Tammel AS traktori müügilepingu, traktori hinnaks lepiti kokku 34 979,89 krooni. Müüja andis kostjale traktori üle ning kostja pidi tasuma 15.01.
  5. 20000 krooni ja 15.03.
  6. 14979,89 krooni. Kostja raha ei maksnud. Lisaks jättis ta tasumata traktori hooldustööde eest. Seisuga 31.12.
  7. ulatus kostja võlg A.Tammel AS 44379,34 kroonini. Hageja tõendab seda nõuet kostja raamatupidaja allkirjastatud saldokinnitusega (tl 5). Lisaks nõuab hageja kostjalt viivist 0,025% päevas VõS-i alusel, kuna kostja ei ole traktori müüjaga otseselt kirjalikult viivise osas kokku leppinud. Hageja nõuab viivist alates 01.05.
  8. kokku 5059,25 krooni. Traktori müünud A.Tammel AS loovutas hagejale nõude kostja vastu ning sellest on teavitatud ka kostjat (tl 6). Hageja on tasunud hagiavalduse esitamisel riigilõivu 3500 krooni (tl 12). Kostja kirjalikus vastuses (tl 14) hagi eseme osas seisukohta ei avalda. Kostja teatas, et ei ole A.Tammel AS sõlminud ühtegi kirjalikku lepingut ega allkirjastanud ühtegi esitatud arvet. Eelistungil 23.11.
  9. (tl 25) täpsustas hageja esindaja hagi alust. Seletuse kohaselt traktor müüdi, kuid mitte otse kostjale, kui kõiges olu kokku lepitud, teatas kostja, et temal ei ole raha esimese sissemakse tegemiseks ja selle sissemakse tegi tema eest A.Tammel AS. Hagihind ei muutu, hageja nõuabki kostjalt selle esimese sissemaksu summat. Hageja esitas kohtule 12.12.
  10. hagiavalduse täienduse (tl 19), mille kohaselt sõlmisid A.Tammel AS ja Ühisliisingu AS 04.10.
  11. lepingu, millega viimane ostis traktori Belarus hinnaga 364451,26 krooni. Ühisliising AS ostis traktori kuna kostja soovis seda liisida. Traktori liisimiseks pidi kostja tasuma Ühisliisingule esimese sissemaksena 112979,89 krooni. Peale liisingulepingu allakirjutamist teatas kostja, et hetkel ta sissemakset tasuda ei suuda. Kuivõrd A.Tammel AS oli teinud kulutusi traktori ümberehitamiseks vastavalt kostja tellimusele, soovis ta tehingu lõpuleviimist ning tasus vastavalt kokkuleppele kostjaga ise esimese sissemakse Ühisliisingule. Hiljem pidi kosja selle summa A.Tammel AS ära maksma. Osaliselt on kostja oma kohustuse täitnud. Käesolevaks ajaks on tasumata 34979,89 krooni. A.Tammel AS on korduvalt nõudnud võla tasumist, kuid seni ei ole kostja seda teinud. Nõude õiguslikuks aluseks nimetas hageja VõS § 1030 lg
  12. Ostetud traktori hooldamiseks sõlmisid kostja ja A.Tammel AS leping, mille alusel traktorit 25.10.
  13. hooldati ning paigaldati veel lisavarustust kokku summas 8275 krooni. Teenuse eest esitati kostjale arve nr 1845 tasumise tähtajaga 19.11.
  14. Hageja nõuet kostja on tunnistanud saldokinnitusega. Hageja nõue on kokku 43254,90 krooni. Samuti nõuab hageja viivist seaduses sätestatud suuruses 7% aastas perioodil 16.03.
  15. – 30.04.04 ning peale seda kuni 04.10.05 9% aastas. Selliselt arvestatuna on viivis 8167,80 krooni. Hageja vähendab viivise nõuet ühepoolselt ning nõuab 6745,10 krooni. Hageja palus kostjalt kokku välja mõista 50 000 krooni (tl 30) ning jätta kohtukulud kostja kanda. Hageja esitas lõpliku seisukoha 23.02.
  16. kohaselt on toimikusse esitatud tõenditega tõendatud, et A.Tammel AS tasus kostja eest Ühisliising AS-le esimese sissemakse 112 979,89 krooni, mille kostja pidi tagastama hiljemalt 15.03.
  17. Osaliselt kostja oma kohustust täitis, kui jätkuvalt on tasumata 34 979,89 krooni. Samuti on tõendatud, et ostetud traktori hooldamine, mille eest kostja võlgneb hagejale 1540 krooni, seda summat on kostja omaks võtnud. Traktorile lisavarustuse paigaldamise osas ei ole hageja vajalikke tõendeid leidnud ning selles osas hageja loobub hagist. Hageja nõue on põhivõlana 36519,89 krooni. Viivist nõuab hageja seaduses sätestatud suuruses alates 16.03.
  18. kokku 8887,27 krooni. Kokku hageja nõue 45407,16 krooni. Määrusega 22.03.06 (tl 74) kohus uuendas menetluse antud asjas. Kohtuistungil 15.05.
  19. jäid pooled varasemalt esitatud seisukohtade juurde. Kompromissi pooled sõlmida ei soovinud. Hageja rahaline nõue kostja vastu moodustas 45 407,16 krooni. Kostja selgitas, et ta ei suuda tõendada dokumentidega võla tasumist, kuna paberid ei ole säilinud. Võlga umbes 10 000 krooni kostja tunnistas. Hagi aluseks olevaid asjaolusid kostja ei vaidlustanud. Kostja seletuse kohaselt maksis tema traktori eest A.Tammel´i firmale ning viimne tasus pangale edasi. Traktori sai kostja pangalt. Kostja seletuse kohaselt tasus ta A.Tammel AS-le kogu summa 112 tuhat krooni. Hageja esindaja selgituse kohaselt on kohtule esitatud sissemakseid tõendavad dokumendid üksnes 78 000 krooni peale. Nõude põhiosa moodustab summade vahe ning muus osas on tegemist seadusest tuleneva viivisenõudega. Täiendavaid tõendeid (nt tunnistajana A.Tammel AS esindaja vms) pooled esitada ei soovinud. KOHTU PÕHJENDUSED Pooltel ei ole vaidlust hagi aluseksolevate asjaolude osas. Kohtule esitatud tõenditest on näha, et 04.10.2002.a. on A.Tammel AS maksnud internetipanga vahendusel Ühisliisingu AS-ile 112 979.89 krooni M P FIE arve nr A 02145926, kap.rendilep. L 02106656 katteks(tl.35). A.Tammel AS-i ja M P`i suusõnalise kokkuleppe kohaselt kohustus viimane tema eest tasutud ettemaksu osade kaupa tagastama. Nimetatud kokkuleppe üle pooltel vaidlust pole. Poolte vahel on vaidlus selle üle, kas kostja poolt on traktori ettemaksu kohustus täidetud või mitte. Hageja väitel on kostja maksnud tagasi ettemaksu 78 000.00 krooni ja võlgneb 34 979.89 krooni. Kostja väitel on ta ettemaksu kogu summas (112 979.89 krooni) A.Tammel AS-ile ära maksnud. Kohtule on tõenditena esitatud A.Tammel AS-i poolt välja antud arved M P`ile traktor BEL892 ettemaksu eest tasumiseks alljärgnevalt: 1) 04.09.2002.a. arve nr 28 Seeria E02 summas 30 000.00 krooni (tl.52); 2) 23.09.2002.a. arve nr 29 Seeria E02 summas 20 000.00 krooni (tl.53); 3) 04.10.2002.a. arve nr 30 Seeria E02 summas 28 000.00 krooni (tl.54). Tõenditena on esitatud A.Tammel AS-i kassa sissetuleku orderid, mis kinnitavad M P`i poolt rahade üleandmist A.Tammel AS-ile sularahas alljärgnevalt: 1) 04.09.2002.a. kassa sissetuleku order nr 101, alus: arve E 28 tasumine, summas 30 000.00 krooni (tl.70); 2) 23.09.2002.a. kassa sissetuleku order nr 109, alus: ettemaks E-02/29, summas 20 000.00 krooni (tl.69); 3) 04.10.2002.a. kassa sissetuleku order nr 118, alus: ettemaks E-02/30, summas 25 000.00 krooni (tl.68); 4) 04.10.2002.a. kassa sissetuleku order nr 119, alus ettemaks E-02/30, summas 3000.00 krooni (tl.69). Eeltoodud kassa sissetuleku orderid tõendavad, et kostja on A.Tammel AS-ile tasunud traktori ettemaksu eest kokku 78 000.00 krooni. Kassa sissetuleku orderitel on aluseks märgitud ettemaks traktori eest ja ka A.Tammel AS-i poolt välja antud arve number. Väljastatud arvete kohaselt tasumisele kuuluv summa ja kassa sissetuleku orderite kohaselt M P poolt tasutud summad on vastavuses. Samuti klapivad kassa sissetuleku orderitel maksmise aluseks märgitud arve numbrid. Kostja väitel tõendab lisaks kassa sissetuleku orderitele tema poolt raha üleandmist ka A.Tammel ASi arve nr 30 (tl.54) summas 28 000 krooni. Tõendite hindamisel leiab kohus, et A.Tammel AS-i poolt välja antud arveid nr 28, 29 ja 30 (tl. 52, 53, 54) tuleb käsitleda kui dokumente, mille alusel tuleb raha üleandmise kohustus täita. Kassa sissetuleku orderid (tl.70,68, 69) aga kinnitavad raha üleandmist M P poolt A.Tammel AS-ile esitatud arvete alusel. Raamatupidamise seaduse § 6 lg 1 kohaselt on majandustehing seaduse tähenduses tehing, mille tagajärjel muutub raamatupidamiskohuslase vara, kohustused või omakapitali kooseis. Raamatupidamise seaduse § 7 lg 1 näeb ette, et raamatupidamise algdokument on majandustehingu toimumist kinnitav tõend. A.Tammel AS-i arveid (tl.52,53,54) ei saa käsitleda kui raamatupidamise algdokumente, mis kinnitaksid majandustehingu s.o. raha üleandmise toimumist. Seega on alusetu kostja väide nagu tõendaks arve nr 30 (tl.54) tema poolt raha üleandmist A.Tammel AS-ile. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kostja ei ole usutavalt tõendanud kogu võla tasumist A.Tammel AS-le VõS § 95 kohaselt, kuna kosja ei ole esitanud kohtule võla täitmise kviitungit. Kostja seletusest tuleneb, et A.TAMMEL AS tasus kostja eest kolmandale isikule traktori esmase sissemakse ning kostja pidi selle sissemakse summa hüvitama. Seega tegutses A.Tammel AS kostjalt saadud suulise käsundi alusel vastavalt VõS §
  20. Kostja kohustus tasuda käsundisaajale kulud tuleneb VõS § 628 lg 2 ja lg
  21. Hageja põhinõue kuulub täielikult rahuldamisele. Viivise nõude jätab kohus rahuldamata. Pooled ei ole kokku leppinud viivise kohaldamises. Seaduses tuleneva viivise (VõS 113 lg 1) rakendamist ei pea k ohus antud juhul mõistlikuks. Hageja on nõude kostja vastu omandanud ning hageja ei ole kostja tegevuse tõttu otseselt kahju saanud. Kostja ei ole viivise nõuet tunnistanud. Kuna pooled on jätnud võla tuvastamise tervikuna kohtu otsustada, ei saa lugeda kostja rahalise kohustusega täitmist viivitatuks enne otsuse jõustumist. Samuti esineb asjaolu vastavalt VõS § 113 lg 4, kuna kostja seletuse kohaselt ei saanud ta ostetud traktorit kätte õigeaegselt. Seda asjaolu ei ole hageja vaidlustanud. Kohtukulud jätab kohus poolte endi kanda TsMS § 163 lg 1 alusel. Kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.