Kohtukulude jaotus: Menetluskulud jätta Uxxxx Kxxxxxx kanda. Mõista välja Uxxxx Kxxxxxx`ilt:
Kajas peab sisalduma asjaolu, mis takistas kaja esitajal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (
Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Kohus määras asja arutamiseks kohtuistungi. Kostjat kutsuti kohtusse
lg 1 p 1 kohaselt avalikult, avaldades kohtukutsed väljaandes Ametlikud Teadaanded kahel korral vastavalt 17.11.2006.a. ja 24.11.2006.a. Kohus loeb
Kostja kohtusse ei ilmunud. Hageja taotleb hagi rahuldamist ilma kostja osavõtuta tagaseljaotsusega. Kohus leiab, et asi on võimalik lahendada tagaseljaotsusega vastavalt
, kuna kostja ei ilmunud asja arutamiseks määratud kohtuistungile.
lg 1 alusel võib tagaseljaotsusest jätta välja kirjeldava osa ning põhjendavas osas märgitakse üksnes otsuse õiguslik põhjendus.
lg 1 kohaselt rahuldatakse hagi tagaseljaotsusega hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Võlaõigusseaduse § 76 lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele; VÕS § 101 lg 1 p 1 järgi võib võlausaldaja võlgniku kohustuste rikkumise korral nõuda võlgnikult tema kohustuse täitmist. Kostja on ostnud hagejalt mobiiltelefoni, kohustudes telefoni eest tasuma järelmaksuga 12 kuu jooksul. Kostja ei ole telefoni hinda tasunud. Sellist müügisuhet reguleerib VÕS § 208 lg.1. Poolte vahel on ka müügileping, millega hageja on müünud kostjale õiguse kasutada oma mobiiltelefonivõrku ja selle kaudu pakutavaid telekommunikatsiooniteenuseid. Selline suhe reguleeritakse VÕS § 208 lg.3 alusel. Kostja ei ole omapoolseid kohustusi täitnud ja pole hagejale tasunud. Hageja poolt esitatud nõue tuleb rahuldada. Vastavalt
§-le 468 lg 1 p 2 kuulub tagaseljaotsus viivitamatult täitmisele. MENETLUSKULUDE JAOTUS
lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. § 173 lg 3 kohaselt näeb menetluskulude jaotuses kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.
lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.
lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kuna hageja menetluskulud on hagiavalduses ja selle lisades juba esitatud ning kostjal on olnud nendega võimalik tutvuda, siis menetlusökonoomia eesmärgil kohus ei rakenda
Seetõttu ja
lg.3 alusel teeb kohus otsustuse üksnes avaldaja (hageja) menetluskulude kohta ja esitab selle käesolevas kohtuotsuses.
lg 1 kohaselt tuleb kohtul hinnata menetlusosalise lepingulise esindaja kulude (õigusabikulude) suuruse kindlaksmääramisel kulude põhjendatust ja vajalikkust. Kohus leiab, et õigusabikulude hageja poolt taotletud ulatuses välja mõistmine ei ole põhjendatud. Kohtuasjade tinglikul liigitamisel keerukusastme järgi asetuks käesoleva kohtuasi minimaalse keerukuse tasemele. Tähtsusetu ei ole ka asjaolu, et tegemist on nn. massnõuetega, s.t. ühetaoliste nõuetega paljude kostjate vastu. Asja materjalist ei nähtu ka muid asjaolusid, mis tinginuks õigusabikulude vajaduse nii suures (86 % nõudesummast) ulatuses. Selline olukord ei õigusta õigusabikulude väljamõistmist taotletud ulatuses. Antud juhul loeb kohus põhjendatud ja vajalikuks õigusabikulud 250 krooni ulatuses. Kohus leiab, et nimetatud menetluskulud tuleb kanda kostjal
lg 1, § 175 lg 1 ning § 179 lg 1, 2 alusel.
lg 3 alusel võib menetlusosaline kümne päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest nõuda menetluskulude kohta tehtud otsuse täiendamist, kui kohus ei võtnud seisukohta kõigi esitatud kulude suhtes. Kohus lähtub otsuse tegemisel VÕS § 76 lg 1, § 101 lg 1 p 1, § 108 lg 1,
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.