lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud.
lg 1 näeb ette, et hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kohus leiab, et hagist loobumise saab vastu võtta ja asja menetlus tuleb lõpetada. Pooled on vaidluseseme suhtes saavutanud kokkuleppe ja puudub nõue, mida menetleda. Ehkki pooled ei ole soovinud kokkuleppe kinnitamist kohtu poolt, on nad teatanud oma vastastikustes nõuetes sisulisest kokkuleppimisest. Sisuline tulemus, millele pooled on jõudnud, on mõistlik ja põhjendatud. Antud juhul ei esine hagist loobumise mittevastuvõtmiseks põhjendatud asjaolusid. Hageja avaldusest nähtub, et ta on teadlik menetluse lõpetamise tagajärgedest. Kohtule esitatud kostja kinnituskiri tõendab, et ka kostja on mõistnud saabuvat tagajärge seadusekohaselt. Sama kinnitab kostja esindaja seisukoht kohtule saadetud e-kirjas.
näeb ette, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohtu menetluses on ka Mxxx Kxxxxx hagi Exxx Hxxx vastu eluruumi üüri tõstmise vaidlustamiseks, asi nr . 2-06-24618, milles kohus teeb määruse. Menetluskulude jaotus
lg 1 kohaselt esitab kohus menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse.
lg 4 järgi võib kohus asja menetluse lõpetamisel menetluse lõpetamise määruses ette näha ka menetluskulude rahalise suuruse.
Pooled on teatanud, et kumbki pool kannab oma menetluskulud ise. Seetõttu ja lähtudes analoogiast
Hageja on teinud menetluskulusid, mis on võimalik temale osaliselt tagastada vastavate seadusesätete alusel. 2
lg 4 näeb ette, et kui hageja hagist loobub, mõistab kohus kostja taotlusel menetluse lõpetamise määrusega kostja menetluskulud välja hagejalt. Antud juhul on kohtule esitatud kostja volitatud esindaja A.Kxxxxxx kinnituskiri, mille kohaselt kannab kostja Exxx Hxxxx enda menetluskulud ise. Kostja pole taotlenud menetluskulude väljamõistmist hagejalt, samuti pole kostja esitanud menetluskulude nimekirja ega vastavaid tõendeid. Hagi esitamisel tasus hageja riigilõivu summas 140 krooni. Riigilõivu on tasutud Mxxx Kxxxxx kontolt nr 10022047568007 Rahandusministeeriumi kontole nr 10220034796011, viitenumber 2900072699 26.07.2006 - 140 krooni. Hageja esindaja on esitanud kohtule taotluse tasutud riigilõivu tagastamiseks seoses hagist loobumisega.
lg 2 p 2 näeb ette, et kui hageja loobub hagist, tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust. Nimetatud sätte alusel määrab kohus, et hagejale tuleb tagastada pool menetluses tasutud riigilõivust s.o. 70 krooni. 05.10.2006 kohtumäärusega rahuldas kohus hageja taotluse temale riigiõigusabi andmiseks. Kohus määras riigi õigusabi korras hageja esindajaks vandeadvokaat Uno Paimetsa, kes on esitanud taotluse tema kulude hüvitamiseks. Kohus teeb riigipoolse õigusabi kulude kindlaksmääramiseks ja väljamaksmiseks eraldi kohtumääruse. Kohtunik: 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.