TARTU MAAKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Avalikult teatavakstegemine 07.veebruar 2006 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumajas Tsiviilasi Hagi ese nr 2-05-16780 T.M. versus A.Ü. 70000 krooni saamiseks Asja lahendamine kirjalikus menetluses Kohtukoosseis kohtunik Kalev Kuningas Hageja Hageja esindaja T.M. M.P. Kostja A.Ü. RESOLUTSIOON Aluseks võtnud kohtus tuvastatud asjaolud ja kohaldatud seadused ning juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-st 434, tegi kohus otsustused.
- Rahuldada hagi täielikult ja välja mõista A.Ü.ilt 70 000 krooni T.M.i kasuks
- Seoses menetluskuludega välja mõista A.Ü.ilt riigilõiv 4500 krooni T.M.i kasuks ja postikulu 210 krooni riigituludesse.
- Selgitada, et TsMS § 415 lg 2 kohaselt on kosjal tagaseljaotsuse peale õigus esitada kaja Tartu Maakohtule Viljandi kohtumaja kaudu tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul.
- Selgitada, et TsMS § 420 lg 1 kohaselt on hagejal tagaseljaotsuse peale õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule otsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul; kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest; kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
- Asjaolud Kohus on kutsunud kostja 07.veebruaril 2006 kohtuistungile, hoiatades, et kohtusse seadusliku takistuseta mitteilmumise võimalikuks tagajärjeks on muuhulgas tagaseljaotsuse tegemine. Kostja kohtuistungile ei ilmunud. Nähtuvalt kohtukutse väljastusteatest on kostja kohtukutse kätte saanud. Asjas on toimunud eelmenetlus, mille käigus ilmnesid asjaolud tagaseljaotsuse tegemiseks.
- Kohtu põhjendused Hageja poolt esitatud asjaoludest lähtuvalt on põhjendatud hagi rahuldamine. Vastavalt TsMS § 413 lg-le 1 kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Seoses sellega, et kostja ei ole kohtuistungile ilmunud, tuleb TsMS § 413 kohaselt teha asjas tagaseljaotsus. Vastavalt Võlaõigusseaduse (VÕS)§ 398 lg-le 1 kui laenu tagastamise aega ei ole kokku lepitud, võib laenuandja nõuda laenu tagastamist pärast laenulepingu ülesütlemist. Nii laenuandja kui laenusaaja võivad tähtajatu laenulepingu üles öelda, teatades sellest ette vähemalt kaks kuud. Vastavalt VÕS §-le 113 lg-le 1 rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär, kui käesoleva seaduse §-s 94, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Hageja on esitanud asjaoludena: 13.05.1999.a. andis T.M. ( edaspidi hagiavalduses Hageja ) A.Ü. (edaspidi hagiavalduses Kostja) laenu 60.000.- krooni. Kostja andis hagejale laenu üleandmise kinnitamiseks samal päeval tõendi. Juhindudes VÕS § 113 ja § 94 on hagejal õigus nõuda kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohustuse täitmiseni viivist, kuni 30.04.2005 7% aastas ja alates 01.05.2005 9% aastas. Hageja on arvestanud viivist laenu tagastamisega viivitamisest tulenevalt perioodil 31.03.200308.09.2005.a. 11.458,80 krooni. Hageja piirdub hagi esitamisel 10.000.- krooni suuruse viivisenõudega. Hagi tuleb rahuldada osundatud sätete alusel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kalev Kuningas Kohtunik