K § 477 lg.1, lg.6, TsK § 222 lg.1. Kostja ei täitnud oma kohustusi nõuetekohaselt ja rikkus seda tahtlikult, millega tekkis hagejal sunnitud kulutus seoses sõiduga Eestisse kostja poolse rikkumise lõpetamiseks ja oma vara säilimise huvides. Hageja leiab, et siin on tegemist
lg.4 juhtumiga – kui kohustatud isik rikkus oma kohustusi tahtlikult, on nõuete aegumistähtaeg kümme aastat. Seoses sellega ei kuulu nõude suhtes aegumine kohaldamisele. Hageja soovib oma nõuet tõendada tunnistajate ütlustega ja kirjalike tõenditega. Hageja palub kostjalt välja mõista 26796 krooni, jätta kohtukulud kostja kanda ja mõista kostjalt välja hageja kohtukulud. Kostja kirjalikus vastuses (tl.16-17) hagi ei tunnista. Ta ei ole sõlminud hagejaga ühtki kirjalikku ega suulist lepingut ega lepet, sentigi hoiutasu Lxxxxxxxx saanud ei ole. Kostja ei ole rikkunud tema autoga sõites liikluseeskirja ega kasutanud autot isiklikul otstarbel. Kostja väitel ei ole ta ühtki Lxxxxxx nimetatud eset omastanud ega kahju tekitanud. Nõue on aegunud 3 aastaga
Kostja on seisukohal, et hageja on teda ja tema pereliikmeid aastate jooksul tülitades, alusetult süüdistades, mõnitades ja solvates tekitanud talle suure kahju. Kohus väljastas kostja vastuse hagejale, määras kohtuistungi, kutsudes hageja, tema esindaja ja kostja. Kohtuistung määratud 21.11.2005 17.jaanuarile. 29.12.2005 teatas hageja kohtule, et tema esindaja volitused on tühistatud ja ta taotleb kohtuistungi edasilükkamist 2006.aasta suvele. (tl.29). Volituste tühistamisest teatas ka esindaja. Nähtub, et esindaja volitused on tühistatud 31.08.2005 (tl.39). Kohtuistungile 17.01.2006 ilmus kostja. Kohus küsitles kostjat hagis esitatud asjaolude teemal. Kohus ei pidanud võimalikuks asja arutamist lõpetada, kuna hageja on avaldanud soovi endale teine esindaja võtta. Kohus tegi 01.02.2006 määruse asjas kirjaliku menetluse määramise kohta. Kostja esitas kohtule avalduse, milles taotleb TsMS § 449 lg.3 alusel aegumise kohaldamist Mxxx Lxxxxxx hagis. 2 TsMS § 449 lg.3 järgi kohus võib teha vaheotsuse ka taotluse kohta aegumise kohaldamise taotluse suhtes, mis on edasikaebamise tähenduses sarnane lõppotsusega. Aegumise kohaldamata jätmisel teeb kohus selle kohta vaheotsuse ja jätkab menetlust. Kui kohus leiab, et nõue on aegunud, teeb ta lõppotsuse ja asja edasi ei menetle.
Kohus on seisukohal, et asjas on pooled esitanud asjaolusid ja väiteid piisavalt selleks, et võtta seisukoht nõude aegumise asjas. Nõude aegumise küsimuse lahendamiseks tuleb kõigepealt määratleda nõude liik, seejärel leida sellele nõudeliigile kohalduvad aegumistähtajad ja viimaks uurida, kas nõue on esitatud aegumistähtaja jooksul. Hageja on hagiavalduses kirjutanud:
lg.4 sätestab, et kui kohustatud isik rikkus oma kohustusi tahtlikult, on nõuete aegumistähtaeg kümme aastat.
lg.4 sõnastus on järgmine: käesoleva paragrahvi lõigetes 1-3 nimetatud nõuete aegumistähtaeg on kümme aastat, kui kohustatud isik rikkus oma kohustusi tahtlikult. § 146 pealkiri on: tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg. § 146 lg.1 sätestab: tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat. § 146 lg.2, lg.3 sätestavad aegumistähtaja ehitise puudusega seotud nõudele. Seega käsitleb
Hageja nõude sisuks on soov saada hüvitist omavolilise autokasutamise eest 11856 krooni ja soov saada hüvitist hageja poolt kostja süül kantud sõidukulude katteks 13860+1080 krooni. Need ei ole tehingust tulenevad nõuded, vaid kahju tekitamisest tulenevad nõuded. Hageja ise on viidanud ka kostja alusetule rikastumisele (säästmisele). Seega tuleb lähtuda kahju tekitamisest tuleneva nõude aegumistähtajast.
lg.1 järgi kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat ajast, mil õigustatud isik kahjust ja kahju hüvitama kohustatud isikust teada sai või pidi teada saama. Hageja on hagis esitanud asjaolud, et ta sai oma auto kätte – ja seega sai teada ka temale tekkinud kahjust- 23.08.2000.a. Sõidukulud xxxxxxxx Eestisse ja tagasi kandis hageja 21.08.2000 ja 08.09.2000.a. Neid asjaolusid kinnitab ka kostja oma kirjalikus vastuses ja seletuses kohtuistungil. Seega ei ole vaidlust selle üle, millal hageja sai teada temale tekkinud kahjust ja kahju hüvitama kohustatud isikust – see toimus augustis-septembris 2000.a. Sellest tulenevalt on hageja nõuete aegumistähtaeg kolm aastat arvutatuna alates 2000.a. septembrikuust Tsiviilseadustiku üldosa seadus jõustus 1.juulil
-i järgi on aegumistähtaeg kolm aastat, enne 1.juulit 2002 kehtinud seaduse kohaselt oli aegumistähtaeg kümme aastat ( varemkehtinud
Järelikult tuleb aegumise arvestamisel võtta aluseks
Selliselt arvestatud tähtaeg lõppes 1.juulil 2005.a. Hagiavaldus on saabunud kohtusse 10.augustil 2005.a.., s.t. pärast aegumistähtaja möödumist. Mxxi Vxxxxx taotleb aegumise kohaldamist. Kohus leiab, et nõue on aegunud.
lg.1 sätestab: õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist (nõue) aegub seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaeg) jooksul. Pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest. Käesoleval juhtumil on möödunud see tähtaeg, mille jooksul oli hagejal õigus nõuda kostjalt kahju hüvitamist hagis kirjeldatud asjaoludel.
lg.1 annab kostjale õiguse keelduda oma kohustuse täitmisest tuginedes aegumise põhjendusele. Asjas saab teha kostja taotlusel aegumise kohta vaheotsuse, mis on käsitletav lõppotsusena TsMS § 449 lg.3 järgi. Sellest tulenevalt kohus asja edasi ei menetle. Kohus 01.02.2006 määras viia asjas läbi kirjalik menetlus ja teha kohtuotsus avalikult teatavaks kohtukantselei kaudu 10.mail 2006. Kuna kostja on taotlenud asjas vaheotsuse tegemist aegumise küsimuses, on menetluslik olukord muutunud. Kohus teeb vaheotsuse ja arvestades vaheotsuse võimalikku jõustumisaega, muutuks ka varemmääratud kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemine (TsMS § 404 lg.2). Selles osas võtab kohus seisukoha hiljem vastavalt menetlusliku olukorra kujunemisele. Kuna asja edasist menetlemist ei toimu, käsitleb kohus selles lahendis ka menetluskulude jaotust. TsMS § 162 lg.1 sätestab: hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Käesoleval juhtumil on nõue aegunud ja jääb rahuldamata. Seetõttu jäävad menetluskulud hageja kanda. Kohus on teinud menetluskulusid asja läbivaatamiskulude näol (dokumentide kättetoimetamise kulud) 79.20 krooni, mis tuleb hagejalt TsMS § 162 lg.1, § 146 lg.1 p.3 alusel välja mõista. Kostja ei ole kohtukulude nimekirja esitanud. Kohtunik Ü.Raag / allkiri / Koopia õige . Kohtunik : 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.