2-05-15511/3

Tsiviilasi nr 2-05-15511 Koopia Koopia KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Ülle Raag Kohtuistungisekretär Tea Lall Otsuse tegemise aeg ja koht

1. veebruar
2. a Jõgeva Pargi 1 Tsiviilasja number 2-05-15511 Tsiviilasi Kxxx Nxxxxxxx hagi Axxx Nxxxxxxxxvastu abielulahutuse, lapsele elatise väljamõistmise ja vara jagamise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: Kxxx Nxxxxx (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx) Kostja: Axxx Nxxxxxx(isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxx) Kohtuistungi toimumise aeg
3. detsember
4. a ja 08.veebruar 2006 RESOLUTSIOON Kxxx Nxxxxxxx hagi Axxx Nxxxxxxx vastu rahuldada. 1.Lahutada Kxxx Nxxxxxxx, isiukood xxxxxxxxxxx, ja Axxx Nxxxxxxx, isikukood xxxxxxxxxxxx abielu, mis on sõlmitud 21.02.1987.a. Tartu Perekonnaseisuametis, kanne nr. 140 abieluaktide raamatus. 2.abielust sündinud tütar Kxxx Nxxxxx jätta Kxxx Nxxxxxx kasvatada. 3.Mõista välja elatis Axxx Nxxxxxxxx, isikukood xxxxxxxxxxx, tütar Kxxx Nxxxxx, isikukood xxxxxxxxxxx, ülalpidamiseks summas 2000 ( kaks tuhat) krooni kuus alates 01.01.2006 kuni lapse täisealiseks saamiseni, s.o. xxxxxxxxxx. 4.Mõista välja elatis Axxx Nxxxxxxxx tütar Kxxx Nxxxxxx ülalpidamise eest perioodil 25.juuli 2005 kuni 31.12.2005 summas 4750 (neli tuhat seitsesada viiskümmend krooni) krooni.
5. Mõista välja elatis Axxx Nxxxxxxxx poeg Axxxx Nxxxxxx, isikukood xxxxxxxxxxx, ülalpidamiseks perioodil 25.07.2005 kuni 11.08.2005 summas 1199.9011 krooni. Elatis mõista välja Kxxx Nxxxxxx, isikukood xxxxxxxxxxx, kasuks. Elatis tuleb kanda iga kuu hageja pangaarvele nr .
6. 6.Võtta vastu Kxxx Nxxxxxx loobumine hagist abikaasade ühisvara jagamise nõudes. Lõpetada menetlus abikaasade ühisvara jagamise asjas. 7.Kohustada Axxx Nxxxxxxx andma Kxxx Nxxxxxxxx üle xxxxxxxxxxxxxxxx asuva Kxxx Nxxxxxxxxxkuuluva garaažiboksi võti 3 (kolme) kuu jooksul peale kohtuotsuse jõustumist. Garaažiboks peab võtme üleandmise ajaks olema tühjaks tehtud. Kohtuotsus on tehtud avalikult teatavaks kuulutamisega kohtukantselei kaudu
7. veebruaril
8. Kohtuotsus on viivitamata täidetav Kxxx Nxxxxxx ülalpidamiseks välja mõistetud 2 kuu elatisesumma osas, s.o. 4000 krooni ulatuses. Kohtukulude jaotus Mõista välja Axxx Nxxxxxxxx riigi tuludesse 1400 krooni riigilõivu katteks ja 80.10 krooni kohtukulude katteks. Riigilõiv tuleb kanda Rahandusministeeriumi arvele nr . 10220034796011 SEB Eesti Ühispangas, viitenumber 2900072699, kohtukulu tuleb kanda Rahandusministeeriumi arvele nr . 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas, viitenumber
9. Mõista välja Axxx Nxxxxxxxx 150 krooni Kxxi Nxxxxxx kasuks tasutud riigilõivu katteks. Tagastada Kxxx Nxxxxxxxx tema poolt ühisvara jagamise hagilt tasutud riigilõivust pool, s.o. 650 (kuussada viiskümmend) krooni. Tagastatav riigilõivu osa tuleb kanda Kxxx Nxxxxxx, isikukood xxxxxxxxxxxx, kontole nr. 1106019046 Hansapangas. Riigilõivu tagastamise osas saata kohtuotsus täitmiseks Kohtute Raamatupidamiskeskusele. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kohtuistungist 28.12.2005 võtsid osa hageja Kxxi Nxxxxx ja kostja Axxx Nxxxxx. Hageja taotleb poolte vahel 21.02.1987 sõlmitud abielu lahutamist. Pooled ei ela koos juba mitu kuud. Kostja võtab kirjalikus vastuses õigeks nõude abielu lahutada (tl.30) ja jääb selle juurde ka kohtuistungil. Neil asjaoludel on kohus PkS § 29 lg.2 alusel seisukohal, et abielu jätkamine on võimatu ja Kxxx Nxxxxxx ja Axxx Nxxxxxx abielu tuleb lahutada. Kuna otsus abielu lahutamise kohta põhineb kostja õigeksvõtul, jätab kohus selles osas TsMs § 444 lg.1 alusel otsusest välja kirjeldava osa ja põhjendavas osas märgib üksnes õigusliku põhjenduse. Abielust on sündinud lapsed Axxxr Nxxxxx, sünd . xxxxxxxxxx ja Kxxx Nxxxxx, sünd . xxxxxxxxxx. Hageja taotleb vähemalt 2000 krooni väljamõistmist elatiseks ühele lapsele kuus. Kahe lapse ülalpidamiseks kulub minimaalselt 5000 krooni kuus Hageja on esitanud ühisvara jagamise nõude ja loetlenud hagiavalduses ühisvarasse kuuluvad esemed koos hindadega. Hageja on teinud ettepanekud ühisvarasse kuuluvate esemete jagamiseks hageja ja kostja vahel. Ühisvara jagamise hagilt on hageja maksnud riigilõivu 1300 krooni ja taotles enda vabastamist riigilõivu tasumisest pooles ulatuses, s.o. 1300 krooni ulatuses. Kohus vabastas hageja riigilõivu tasumisest ühisvara jagamise hagilt 1300 krooni ulatuses (tl.2-3). Kostja kirjalikus vastuses kohtule (tl.30) ei ole nõus elatise väljamõistmisega kohtu poolt, kuna ta maksab elatisraha lastele iga kuu vabatahtlikult. Lisaks sellele maksab ta iga kuu autoliisingut ja kindlustusmakseid auto eest, mida kasutab hageja koos lastega. Kostja kirjalikus vastuses eitab ühisvara jagamise vajadust, kuna poolte vahel on juba sõlmitud abieluvaraleping. Kostja on seisukohal, et kohtukulud peab maksma hageja, kuna hagi on esitatud põhjuseta. Kostja on lisanud oma väidete tõenduseks oma kontoväljavõtted (tl.35-44) ja abieluvaralepingu (tl.32-34). Kohtuistungil (tl.51-54) jääb hageja oma nõuete juurde. Kostja on vist tõesti laste pangaarvetele raha kandnud, kuid see on neile taskurahaks, tütar on selle omapäi ära raisanud ja elamiskuludeks ei ole sealt midagi jäänud. Augustikuus, mis on kõige raskem kuu enne kooliminekut, ei laekunud midagi. Hageja soovib tagantjärele saada maksmata elatise hagiavalduse esitamisest. Viie kuu eest pidanuks kostja maksma kahe lapse peale 20000 krooni, on maksnud 9300, seega 10700 krooni on maksmata. Hageja soovib eraldi märkida, et kostja käes on xxxxxxxx asuva garaaži võti ja kostja kasutab seda, garaaž on hageja oma. Hageja soovib garaaživõtme kostjalt kätte saada ja et hagejale kuuluv mootorratas gaaraži jäetaks. Hageja nõustub sellega, et vara jagunemine toimub vastavalt abieluvaralepingule ja seda ei ole enam vaja kohtus jagada. Kostja jääb oma kirjaliku vastuse juurde. Garaaživõtmed ei ole tema käes ja ta ei saa neid seetõttu hagejale üle anda. Garaaživõtmed on Txxt Txxxx käes ja kostja ei ole garaažis käinud 4-5 aastat. Kostja asju garaažis ei ole. Kergem oleks garaažilukk ära vahetada kui Txxxxxt võtit taga ajada. Mootorratas ei ole ühisvara ja see on hoopis xxxxxxx vallas. Kostja selgitab, et juba jaanuaris 2005 andis ta lastele raha, kuid mitte läbi panga. Kostja on käinud koos lastega riideid ja muid asju ostmas-enne kooli näiteks, tegi suuri kulutusi. Kui poeg taotles autojuhilube, maksis kostja nende taotlemise kinni. Kostja on maksnud laste telefoniarved, riiete ostmiseks on raha kandnud. Kostja arvates on ta igati laste eest hoolitsenud ja nüüd on imelik, et hageja nõuab kohtu kaudu. Kui kohus mõistab lastele elatise välja, siis nõuab kostja hagejalt tagasi auto, mille liisingut ja kindlustusmakseid kostja maksab. Kostja on seisukohal, et 2000 krooni kuus lapsele on normaalne elatiseks maksta. Kostja ei vaidlusta sellise summa maksmist. Kohtuistungil 08.02.2006 jääb hageja selle juurde, et ta soovib tagantjärele tütrele elatiseks 4750 krooni alates hagi esitamisest. See summa on arvutatud arvestades neid summasi, mis kostja on tütrele kandnud ja kulutusi teinud. Poja elatiseks soovib hageja saada 3000 krooni, kuna hagi on esitatud juulikuus ja augustikuus sai poeg
10. Hageja palub elatisesummad kanda tema pangaarvele. Hageja loobub ühisvara jagamise nõudest. Veel palub hageja, et kuna garaaž on abieluvaralepingu p. 3.1.4 alusel tema oma, tuleb kostjal kolme kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest garaaž tühjaks teha ja võti hagejale üle anda. Kohtu seisukohad: Abielu lahutamise osas on kohtu seisukoht väljendatud eespool. Pooltel ei ole vaidlust ka selles osas, et tütar Kxxx Nxxxxx tuleb jätta hageja kasvatada. Poeg Axxxr Nxxxxx on saanud xxxxxxxxxx täisealiseks. Kohus lahendab elatise nõude Perekonnaseaduse § 60 järgi, mille kohaselt vanem on kohustatud ülal pidama oma alaealist last. Perekonnaseaduse § 61 lg.1 järgi kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel temalt välja elatise lapsele; § 61 lg.2 järgi elatis lapsele mõistetakse välja igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest; § 61 lg.3 järgi vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta, § 61 lg.4 järgi igakuine elatis lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. PkS § 60 lg.2 järgi: kui laps õpib põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses ja jätkab neis õppimist täisealiseks saamisel, on vanem kohustatud teda õppimise ajal ülal pidama. § 63 lg.1 järgi: elatise § 60 nimetatud täisealisele isikule mõistab kohus vanemalt välja selle isiku nõudel, lähtudes §-s 61 sätestatust. Perekonnaseaduse § 70 järgi mõistetakse elatis välja alates elatisehagi esitamisest. Pooled on ühetaolisel seisukohal: kostja peab osalema alaealise tütre ja poja ülalpidamises ja selleks makstav igakuine summa võiks olla 2000 krooni lapse kohta. Poolte vahel on vaidlus selle üle, kas kostja on möödaläinud perioodi jooksul laste ülalpidamises osalenud ja kui on, siis millises ulatuses. Kohus, uurinud kostja poolt esitatud kontoväljavõtteid (tl.35-44) ja poolte seletusi, on seisukohal, et tuleb lugeda, et kostja on laste ülalpidamises osalenud. Kontoväljavõtetest nähtub, et poeg Axxxxxxx on kostja juulis 2005 teinud rahakandeid 1000 krooni ulatuses. Axxxx sai xxxxxxxxxx 18-aastaseks. Seega saaks ema Kxxx Nxxxxxx hagiavalduse alusel poeg Axxxxx ülalpidamiseks elatise välja mõista kuni xxxxxxxxxxxxxxxxx. Elatisehagi on kohtule saabunud 25.07.
11. Elatis tuleks välja mõista 7 juulikuu päeva eest ja 11 augustikuu päeva eest. Lähtudes vaidlustamata elatisesummast 2000 krooni kuus, on Axxxxx ülalpidamiseks väljamõistetav elatisesumma perioodi 25.07.2005-11.08.2005 eest 1199.90 krooni. Lähtudes kohtule esitatud kontoväljavõtetest ja poolte seletustest tuleb kostja lugeda osalenuks ka tütar Kxxx ülalpidamises. Samas on olnud tütre ülalpidamises osalemine ebajärjekindel. Kohus nõustub hagejaga selles, et eriti lapse ülalpidamiskohustust kandvale vanemale peab olema tagatud kindlustunne, et on võimalik arvestada kommunaalmakseteks vajalike summade saamisega, koolis vajalike ootamatute kulutustega jms. Samas ei ole õigustatud hageja positsioon, et 15-aastane tütar kulutab kontrollimatult tema arvele kantavaid arvestatavaid summasid. Selliste kontrollimatuste ärahoidmiseks tuleb elatisesummadeks makstav raha kanda lapse ülalpidamise eest vastutava vanema, hageja pangaarvele. Kostja ei ole seda seni teinud, mistõttu puudub võimalus tõendada, millistel eesmärkidel on kostja teinud väljaminekuid lastele- kas seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse katteks või kokkuleppel lastega neile taskurahaks. Kohus loeb põhjendatuks hageja poolt tehtud arvutused, et lähtudes taotletud elatisesummast – 2000 krooni kuus- tuleb kostjal maksta tütar Kxxx elatise katteks alates hagiavalduse esitamisest 4750 krooni ja selles ulatuses tuleb hageja nõue rahuldada. Alates 01.jaanuarist 2006 mõistab kohus elatise kostjalt välja igakuuliselt. Kuni 31.detsembrini 2005 kehtinud TsMS § 60 lg.1 ja § 64 lg.1 alusel tuli elatisehagilt välja mõistetav riigilõiv välja mõista kostjalt riigi tuludesse. Hagimenetluse kulude kandmise panemise poolele, kelle kahjuks otsus tehti, sätestab ka kehtiv TsMS § 162 lg.
12. Riigilõiv TsMS § 129 lg.2 järgi on käesolevalt elatisehagilt 1400 krooni. See tuleb kostjalt välja mõista. Hageja on tasunud riigilõivu ühisvara jagamise hagilt 1300 krooni. Kuna hageja loobus ühisvara jagamise hagist, tuleb talle tagastada pool tasutud riigilõivust, s.o. 650 krooni TsMS § 150 lg.2 p.2 alusel. Kuna kohus teeb asjas otsuse, määrab kohus riigilõivu tagastamise hagejale kohtuotsusega (TsMS § 150 lg.3). Arvestades, et abielu lahutamine hagimenetluses (ja mitte perekonnaseisuasutuses) on käesolevas asjas põhjendatud PkS § 29 lg.1, § 28 lg.4 järgi, tuleb abielulahutuse riigilõiv panna poolte kanda võrdselt. Hageja loobumine abikaasade ühisvara jagamise hagist ei kahjusta avalikku huvi, on kooskõlas poolte seisukohtadega. Poolte abieluline ühisvara on jagatud abieluvaralepinguga, mis on sõlmitud 13.07.2000.a. Jõgeva notar Kaja Tenissoni juures (tl.32-34) ja hõlmab nii olemasoleva kui ka soetatava vara. Seetõttu on Kxxx ja Axxx Nxxxxxx varaga seonduvad vaidlused nüüd ja edaspidi lahendatavad selle abieluvaralepingu alusel. Hagist loobumine tuleb vastu võtta TsMS § 429 lg.1, lg.2 alusel ja selles osas menetlus lõpetada. Kohtuistungil poolte seletustest ilmneb, et hageja käes ei ole garaažiboksi võtit, hageja ei ole olnud seni seotud garaaži kasutamisega ega võtme liikumisega, sellega on olnud eotud kostja. Kuna garaaž on abieluvaralepingu p. 3.1.4 ja ostu-müügi lepingu (tl.50) järgi Kxxx Nxxxxxx omand, on õigustatud hageja nõue tagada talle juurdepääs garaaži. Kuna käesolev kohtuotsus on määratud lõpetama poolte abielus olemisest tulenevaid suhteid, on õigustatud garaaživõtme ja garaaži üleandmise nõudmine kostjalt hagejale ja sellekohase tähtaja märkimine otsuses TsMS § 445 lg.1 alusel. Kohtuotsuse viivitamatu täitmise tunnistamine elatisenõude osas tuleneb TsMS § 468 lg.
13. Kohtunik Ü.Raag / allkiri/ Koopia õige . kohtunik :