← Eesti

2-05-15490/4

Obsah (6)§ 173§ 231§ 477§ 394§ 398§ 174

Koopia Tsiviilasi nr 2-05-15490 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Ülle Raag Kohtuistungisekretär Tea Lall Otsuse tegemise aeg ja koht 25. ja

§ 173

lg.1, § 174 sätetele ja viivise nõudmisel

§ 231lg.1 sätetele.

Hageja leiab, et kostja on säästnud vara tema arvel ilma seaduse või tehinguga kindlaksmääratud aluseta ja vastutab

§ 477lg.6 alusel.

Nõue on esitatud

§ 173

, § 174, § 222 lg.1, EES § 15, AÕS § 75 lg.1ja KOS § 13 lg.1 alusel, paludes kostjalt välja mõista hageja kasuks võlgnevus 3205.20 krooni ja viivis 2199.15 krooni, välja mõista ka kohtukulu 420 krooni. Hageja on oma nõude tõendamiseks esitanud järgmised tõendid: nõudeõiguse loovutamise leping (tl.6), millega 11.07.2002 on Paldiski Linnavalitsus loovutanud hagejale oma nõudeõigused Paldiski linnas asuvate eluruumide valdajate, kes on jätnud tasumata eluruumide hooldamise-ja haldamise ning soojusenergia eest ettenähtud tasud, vastu. Lepingu p.3.

  1. sätestab, et omandajal on õigus teatada võlgnikele nõudeõiguste üleminekust omandajale. Tl.7 on kiri kostjale 16.08.2002, millega teatatakse Ixxx Lxxx*ile, et tema poolt Paldiski Kinnisvarahoolduse OÜ-le teenuste eest tasumata summa 4408.15 krooni nõudeõigus on loovutatud Paldiski Kinnisvarahalduse OÜ-le. Tl.8 on korteriomandi ostu-müügi ja asjaõiguslepingust väljavõte, millest nähtub, et 22.07.2002 on Ixxx Lxxx müünud Txxx Kxxxxxle ja Exxx-xxx Kxxxxxxx temale kuuluva korteriomandi xxxxxxxx linnas asukohaga xxxxxxxxx, registriosa nr .
  2. Tl.9 on hooldusleping Ixxx Lxxx ja OÜ Paldiski Kinnisvarahooldus vahel xxxxxxxxxxxx asuvale korterile kommunaalteenuste vahendamise kohta. P.1.1.1, 1.3.2, 1.3.3., 1.4 kohaselt kohustub hooldaja vahendama prügiveo, veevarustuse- ja kanalisatsiooni, elamu üldvalgustuse teenust, hoidma korras küttesüsteemi, sooja- ja külmaveetorustikud, tagama operatiivselt rikete likvideerimise. Lepingu p.2.
  3. järgi kohustub omanik tasuma 10 päeva jooksul pärast teate saamist hooldaja poolt tehtavate kulutuste ja teenuste eest. Lepingu p.4.
  4. sätestab viivise maksmisega viivitamise puhuks 0,5% maksmata summalt iga viivitatud päeva eest. Tl.10-11 on Paldiski Kinnisvarahalduse OÜ tõend, millest nähtub, et kuni nõuete üleminekuni Paldiski Kinnisvarahalduse OÜ-le 30.04.2001 on kostja võlgnevus alates 31.01.1999 2209 krooni ja kuni 31.07.2002 -3205.20 krooni. On lisatud viiviste arvutus-2199.15 krooni. Kokku võlgnevus 5404.35 krooni. On lisatud arved kostjale (tl.12-19); hageja meeldetuletus kostjale 24.05.2004 (tl.22), milles tehtud ettepanek võla tasumiseks ja viivise vähendamiseks; meeldetuletus kostjale (tl.23). Kostja registrijärgne elukoht on xxxxxxxxxxxxxxxxxx (tl.25, 32,33). Hageja taotleb kostja kutsumist kohtuistungile Ametlike Teadaannete kaudu (tl.36). Kostja ei ole kohtule vastanud ega ilmunud kohtuistungile, ehkki teda on hoiatatud mitteilmumise õiguslike tagajärgede eest ja tagaseljaotsusest. Hagejale on kohtukutse kätte antud 19.12.
  5. Kumbki pool ei ole kohtuistungile ilmunud ega teatanud mitteilmumise põhjustest. Kohus leiab, et asi on võimalik lahendada kohtuistungil sisuliselt TsMS § 408 p. 1 alusel, kuna kumbki pool ei ole ilmunud asja arutamiseks määratud kohtuistungile. TsMS § 452 lg 7 alusel tegi kohus 25.jaanuaril 2006 teatavaks otsuse resolutiivosa ja selgitas selle kuulutamisel edasikaebamise korda ja tähtaega TsMS § 454 lg.3 kohaselt. Pooled on sõlminud hoolduslepingu elamu Rae t . 31 hooldamiseks ja kommunaalteenuste vahendamiseks korteriomanikule. Pooltevaheline õigussuhe on kostjale kuuluva kaasomandiks oleva vara majandamiseks sõlmitud käsundusleping.

§ 394

lg.1 järgi käsunduslepingu järgi kohustub üks pool (volinik) teostama teise poole (volitaja) arvel ja nimel teatavaid juriidilisi tegusid.

§ 398

lg.2 p.2 järgi on volitaja kohustatud hüvitama volinikule tema poolt kantud kulutused, mis olid vajalikud ülesande täitmiseks. Käesoleval juhtumil on hageja sõlminud lepingud kommunaalteenuste osutamiseks kostjale ja kostjale on kommunaalteenuseid osutatud. Kostja ei ole nende eest tasunud, ehkki talle on sellekohased arved esitatud. Korteriomandiseaduse § 13 lg 1 järgi tasub korteriomanik kaasomandil lasuvad maksud jm koormatised, samuti kaasomandi majandamise kulutused. Korteriomandiseaduse § 21 lg 1 järgi on valitseja kohustatud ellu viima korteriomanike otsuseid ja rakendama valitsemiseks ja korrashoiuks vajalikke abinõusid. VõS rakendamise seaduse § 12 lg 2 kohaselt rakendatakse enne 01 juulit 2002 sõlmitud kestvuslepingutele senikehtinud seadust. 1.juulini 2002 kehtinud

§ 173

lg 1 kohaselt tuleb kohustised täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks vastavalt lepingu või seaduse sätetele. Tulenevalt

§ 174

ei ole lubatud ühepoolne keeldumine kohustiste täitmisest või lepingu tingimuste ühepoolne muutmine. Kostja ei ole täitnud endale lepinguga võetud kohustist tasuda temale osutatud teenuste ja tehtud kulutuste eest.

§ 231

lg.1 sätestab, et rahalise kohustise täitmisega viivitanud võlgnik on kohustatud maksma viivitamisaja eest viivist. Pooled on lepingus viivise maksmise kokku leppinud määras 0,5% tasumata summalt päevas ja see ei ole vastuolus

§ 231lg.1 sisuga.

Hageja on esitanud nõude kostja poolt täitmata jäetud raha maksmise kohustuse täitmiseks. Hageja nõue tuleb rahuldada. Hagi rahuldamise õiguslikuks aluseks on

§ 173, § 174, § 231 lg.1, § 394 lg.1, § 398 lg.2 p.2, AÕS § 75 lg.1, KOS § 13 lg.1.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja Täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 järgi toimub kohtukulude jaotamine ja kindlaksmääramine senikehtinud TsMS sätete alusel. Senikehtinud TsMS § 60 lg.1 alusel tuleb kohtukulud välja mõista poolele, kelle kasuks on otsus tehtud. Kohtunik Ü.Raag / allkiri / Koopia õige . Kohtunik :

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.