lg.1 järgi pärimise aluseks on seadus (seadusjärgne pärimine) või pärandaja viimne tahe, mis on avaldatud testamendis (pärimine testamendi järgi) või pärimislepingus ( pärimine pärimislepingu järgi).
lg.1 sätestab: päritakse seaduse järgi, kui pärandaja ei ole järele jätnud kehtivat testamenti või pärimislepingut. Kohtule ei ole esitatud ühtki väidet, asjaolu ega kirjalikku dokumenti, mis kinnitaks Lxxxx Oxxxxxxpoolt testamendi tegemist. Seega: esitatud asjaolud ja uuritud tõendid tõendavad, et käesoleval juhtumil on tegemist Lxxxx Oxxxxx vara pärimisega seaduse alusel.
lg.1 järgi esimese järjekorra seadusjärgsed pärijad on pärandaja alanejad sugulased. Käesoleval juhtumil on Lxxxx Oxxxxx alanejad sugulased- tema lapsed IxxxRxxxxLxxxxxxx ja VxxxxHxxxx kinnitanud nii pärandi vastuvõtmise avalduses kui ka kohtumenetluses, et lisaks neile oli Lxxxx Oxxxxxx ka poeg Jxxx Oxxxxx ja rohkem lapsi ei ole ega pole kunagi olnud. Sama kinnitab tunnistaja Jxxx Oxxxxx kohtuistungil. Seega on seadusjärgsed pärijad-pärandaja tütred- väljendanud oma soovi kohaselt tahet ema pärand vastu võtta ja poeg Jxxx Oxxxxx ei ole seda soovi avaldanud. Asjas toimub pärimine seaduse alusel ja muid seadusjärgse pärimise seisukohalt olulisi asjaolusid ei ole pooled kohtule avaldanud. Tunnistajad, kes teavad anda ütlusi selle kohta, kuidas hageja aitas ja kostja ei aidanud ema pikema aja vältel, samuti kostja käitumise kohta (tl.29) või Lxxxx Oxxxxx viimase tahte kohta vara jagamisel (hagiavalduse tekstis tl.2), ei ole asjakohased. TsMS § 251 lg.1 järgi tunnistajana võib üle kuulata iga inimese, kellele võivad olla teada asjas tähtsust omavad asjaolud, kui ülekuulatav ei ole selles asjas menetlusosaline või menetlusosalise esindaja. Pärimise puhul seaduse järgi ei oma asjas tähtsust, kuidas toimus pärandaja aitamine või mida on pärandaja suuliselt avaldanud oma suhete kohta või vara kohta. Seetõttu ei oma tunnistajate sellekohased ütlused asjas tähtsust. Kohus arutas kohtuistungil 23.märtsil vastavalt TsMS § 351 ja § 401 menetlusosalistega menetluse seisu, asjaolusid ja suhteid ja selgitas seadusjärgse pärimise puhul olulist. Kohus selgitas menetlusosalistele, et seadusjärgse pärimise puhul ei ole aluseks pärandaja viimne tahe. Pärandaja viimne tahe on pärimise aluseks juhul, kui see on vormistatud testamendisnotariaalses või koduses (
Seetõttu ei ole asjakohane käsitleda asjaolusid, mis võiksid asjas tähtsust omada testamendijärgsel pärimisel. Hageja kinnitab hagiavalduses, et tema ema oli kuni surmapäevani vanainimesele kohaselt normaalne ega pidanud vajalikuks notarit kohale kutsuda. Ka kohtumenetluses kinnitab hageja, et veel enne surmagi ema seisund paranes, sama kinnitavad ka tunnistaja Jxxx Oxxxxx ütlused. Seega olnuks pärandajal soovi korral võimalus oma viimne tahe seadusekohaselt avaldada ja testamendis väljendada. Seega ei saa esineda ka pärimiskõlbmatuse võimalikke aluseid. TsMS § 5 lg.1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. § 5 lg.2 järgi pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et testament puudus ja et pärimine toimub seaduse alusel. Nii hageja kui ka kostja on käitunud Lxxxx Oxxxxx pärandi vastuvõtmiseks
, § 118 ja § 118 kohaselt ja nad mõlemad pärivad võrdse osa Lxxxx Oxxxxx pärandvarast. Asjaolud, millistel pärandaja on omandanud pärandi hulka kuuluva vara, ei oma seadusjärgse pärimise puhul tähtsust. Hagi tuleb jätta rahuldamata. Kostja esindaja esitab kohtuistungil tõendid tema poolt kantud menetluskulude kohta- tasu õigusabile 11800 krooni. Hageja avaldab, et ta ei nõustu kostja menetluskulusid tasuma. TsMS § 162 lg.1 järgi hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. § 162 lg.2 järgi pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. TsMS § 144 p.1 järgi kuuluvad kohtuväliste kulude hulka menetlusosaliste esindajate kulud. Seega tuleb menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg.1 kohaselt kindlaks määrata kohtuotsuses ja hagejal tuleb kanda kostja menetluskulud. Kuna hagi jääb rahuldamata, jäävad ka hageja enda kohtukulud - tasutud riigilõiv 5750 krooni (tl.10,16)-hageja enda kanda. Kostja advokaadi kulud määrab kohus rahaliselt kindlaks ja mõistab välja TsMS § 174, § 175 lg.1, § 177 kohaselt määrusega. Kohtunik Ü.Raag / allkiri / Koopia õige . Kohtunik : 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.