2-05-15029/1

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise koht Viljandi Kohtumaja Kohtuasja number 2 - 05 - 15029 Otsuse kuupäev 05.juuni 2006 Kohtunik Silvi Maiste Tõlk Elsa Korjus Kohtuasi Hageja OÜ Avoterm hagi A.Š.i vastu võla 4213.40 krooni nõudes OÜ Avoterm ( asukoht Viljandi mnt 5 maakond ) Kostja A.Š. Asja arutamise kuupäev 16.mai 2006 Istungist osavõtnud isikud hageja esindaja vandeadvokaat Mart Sikut kostja A.Š. Karksi-Nuia Viljandi Resolutsioon Jätta rahuldamata OÜ Avoterm hagi A.Š.i vastu võla 4213.40 krooni nõudes. Välja mõista OÜ-lt Avoterm kohtukulud ( postikulud ) 147 ( ükssada nelikümmend seitse ) krooni riigituludesse. Kohtukulud kanda Rahandusministeeriumi kontole nr 10220034800017 SEB EÜP, viitenumber

1. OÜ Avoterm kohtukulud ( tasutud riigilõiv ja õigusabi kulud ) jätta tema enda kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Hagi asjaolud ja kostja vastuväited 1 Hagiavalduse järgi kostjale kuulub Abja-Paluojas korter xx 2003/2004 kütteperioodil esitas hageja kostjale tarbitud soojuseenergia eest kuus arvet kogusummas 4213.40 krooni, millest kostja ei ole tasunud ühtegi arvet. Hageja esitas 04.05.2005 kostjale pretensiooni võla nõudes. Kostja pole pretensioonile vastanud. Nõude aluseks on VÕS § 208 lg 1, 3, § 100, §
2. Hageja palub kostjalt välja mõista tasumata soojusenergia eest 4213.40 krooni. Hageja oma seisukohtades kostja vastusele selgitab, et hageja toodab ja edastab tsentraalküttevõrgus soojusenergiat mitte eraldi iga tarbijani majasisese jaotusvõrgu kaudu ( tarbijapaigaldis), vaid soojussõlme peakraani taga asetseva soojusmõõtjani ( liitumuspunkt). Hagejal on kohustus toota võrku soojusenergiat, korteriomanike võimalus on seda tarbida või mitte tarbida vastavalt omavahelisele kokkuleppele. Hageja võttis soojusenergia müügil aluseks maja soojusmõõtja üldnäidu ja jagas selle vastavalt Ehitisregistri andmebaasis olevate reaalosadega. Kostjale kuuluva reaalosa suurus on 780/
3. Soojusenergia jaotamise kommunikatsioonidest lähtuvalt ei ole hagejal soojustootjana võimalust varustada soojusenergiaga korterelamu kortereid eraldi ning objektina saab käsitleda hoonet terviksüsteemina. Hageja ei pea teadma, millised on iga üksikkorteri ehitustehnilised võimalused soojusenergiat tarbida. Kostja load keskküttesüsteemist eraldumiseks ei ole hagejale siduvad. Hageja ei saa jälgida ning see pole ka tema kohustus, millistesse küttekehadesse hoones tervikuna soojusenergia jõuab. Kui kostjal on eraldi kokkulepe kaasomanikega, et ta mingil põhjusel ei tarbi tsentraalset küttesooja, siis oleks tulnud kaasomanikel ka ühiselt sellest hagejat teavitada. Sellisel juhul oleks kogu tarbitud soojusenergia mõõdikunäitude järgi jagatud korterivaldajate vahel teistel alustel. See on kaasomanike kokkuleppe küsimus, milles hageja ei osale. Asjaolu, et kostja on varem pöördunud korterinaabrite poole avaldustega oma korter küttesüteemist välja lülitada, ei ole hagejale siduv. Avaldused ei tõenda tegelikku olukorda. Hagejale ei ole antud ehitusluba või tööde teostamise akti, korterivaldajate ühisavaldust soojusenergia jaotamiseks mõnel muul alusel. Arvestades asjaolu, et korteriomanikud ei ole asutanud korteriühistut, pole valitud valitsejat, saavad sellesisulisi asju lahendada kõik korteriomanikud ( 100 % ) ühiselt. Kui kostja leiab, et tema kui korteriomandi kaasomaniku õigusi on soojusenergia tarbimisel rikutud, on tal õigus esitada nõudeid teiste kaasomanike vastu. Kostja oma vastuses kohtule hagi ei tunnista. Alates 1995.a. maist lülitas ta oma korteri üldküttesüsteemist välja. Abja Elamu andis talle loa väljalülitamiseks. Sellest saadik pole temalt kütteraha nõutud. 2003.aastast läks kütmine OÜ Avotermile. Vaatamata sellele, et ta saatis OÜ Avotermile dokumentide koopiad, nad arvestasid talle küttevõlga ja andsid kohtusse. Kohtuistungil hageja esindaja seletab, et nõue on 4213.40 krooni soojusenergia eest. Korter on vallasvara, hageja annab majale soojusenergiat kuni soojusmõõtjani majas. Majas ei ole ühistut ega korteriomandit. Hageja ei saa tarnida soojusenergiat igasse korterisse eraldi. Maja üks kaasomanik on kostja. Kaasomanikud ei ole andnud hagejale nõusolekut mitte arvestada soojusenergiat kostja korterile. See eeldab kaasomanike nõusolekut. Selle kohta on olemas RK lahendid. Eraldumine küttesüsteemist on lubamatu ja riivab kaasomanike huve. Et kostja ei küta, välja lõiganud küttesüsteemist oma korteri, see tema enda riisiko. Läbi seinte naaberkorteritest tulenevat sooja ta tarbib. Varem lubatud nõusolekud, et ei nõuta kostjalt tasu soojusenergia eest, ei ole asjakohased, kuna on tegemist teise soojaenergia tootjaga. Kokkulepped eelmise partneriga soojaandjaga ei ole hagejale siduvad. Hageja esindaja esitab kohtukulude arve ja palub rahuldada, kuigi suurem kui 5 %. 1999.a. ei ole nõusolekut antud, et välja lülitada, vaid et ei suurendatud teiste maksu kütte eest ja et elanike poolt pretensioone ei ole. Nõusolekut küttesüsteemist väljalülitamiseks sellega antud ei ole. Hageja ei taha aktsepteerida neid allkirju kaugkütte seadusest lähtuvalt. Hageja annab sooja teatud kohani s.o. konkreetse majani. Teisiti öeldes hageja on andnud majale teatud koguse energiat, mille maksumus on jagatud 24 elaniku reaalosadele. Muid lepinguid ei ole hagejaga sõlmitud, hageja lähtub seadusest ja tal ei ole õigus esitada arveid suuremas osas, kui tuleneb konkreetse tegelikust korteri reaalosast. Kostjal on võimalik kokku leppida elanikega, et summa saaks talle nende poolt kompenseeritud. Põhimõtteliselt on võimalik elanike kokkulepe või leping Avotermiga, et kostjale ei arvestata soojusenergia eest maksu, aga praegu seda kokkulepet ei ole. 2 Need varasemad kokkulepped ei ole juriidiliselt korrektselt vormistatud, kuivõrd kõnealuse küsimuse lahendamine nõuaks kõigi kaasomanike üldkoosoleku otsust ja mis oleks omandiga kaasas käiv. See omaks õiguslikku tähendust, et tuleks kaasa uutele omanikele korteri võõrandamisel. Nendest 23-st, kes allkirjad on 1999.a. andud, osa praegu seal majas enam ei ela. Uute omanikega aga kokkulepet ei ole. Puudub ülevaade, kas praegused kaasomanikud on nõus, et kostja on süsteemist välja lülitatud. Selline leping on sõlmimata kõigi korteriomanike vahel, et jagataks kõigi küttemaht 23- le korterile. Keskel asuv korter saab suure osa soojuse teiste korterite arvelt tema ümber, see riivab kaasomanike huve. Kostja seletab kohtuistungil, et 1.maist 1995 pöördus ta majaelanike poole, et nad annaks nõusoleku korteri väljalülitamiseks küttesüsteemist. Siis oli Abja Elamu. Viljandi kohtusse anti hagi tema vastu, siis ta otsustas teist korda pöörduda elanike poole, et kinnitada, et nad on nõus väljalülitamisega. See oli 20.04.
4. Siis nad andsid nõusoleku, need kinnitatud linnavalitsuses. Siis Abja Elamu loobus hagist. Siis oli Abja Elamu juhataja Meidla. Nende dokumentide alusel temalt tasu kütte eest ei võetud. Siis kui Avotermile läks 2003.a. ta ei teadnud, et asutused muutusid. Jaanuaris 2004 tuli talle esimene arve, oli sel ajal haiglas operatsioonil, helistas Avotermi. Temaga rääkis Kask, küsis, mis dokumendid, saatke meile. Ta saatis postiga Avotermi. Mingi aja pärast saadeti talle teine arve. Ta ütles postiljonile, et kirjutagu ümbrikule, et adressaat ei võta vastu. Ta läks Meidla juurde ja ütles, et ta helistaks ja ütleks, et tal on selline dokument. Meidla helistas tema juuresolekul Avotermi. Ka teisi arveid ta ei võtnud vastu. Ta ei olnud nõus sellega, ütles Kasele, et tal on nõusolek. Sügisel tuli Kask, kutsuti kokku majaelanike koosolek. Kaks andis majaelanikele need nõusolekud, kus majaelanike allkirjad all. Kirjutas peale, et ei teadnud, et tema korter välja lülitatud. Et vaja teha ümberarvestus, praegu jagatud soojus 24 korteri kohta, aga peab 23 korteri peale jagama. Koosoleku ajal tuli Rahnel, Peeter ja Kask ütles, et miks te ei usalda õpetajat. Kõik elanikud tunnevad teda, viimasel ajal hakkasid elanikud majas vahetuma, sellepärast uued elanikud teda enam ei tundnud. Peale seda Kask seletas elanikele, et nemad justkui maksaksid tema eest. Aga soojaarvesti on üks maja peale. Üks elanikest siis ütles, et nad peavad tema eest maksma. Ta ütles neile, et te ei saa aru, kui tema korterisse ei tule sooja, siis nad järelikult tema eest ei maksnud. Üks hooaeg arvestati tema peale, enne ei võetud, pärast seda ei võetud ja nüüd ka ei võeta. Sellepärast ta ei maksnudki, et teadis, et tal on dokumendid korras. Sellepärast 11 aasta jooksul elab rahulikult ja ei maksa. Uued elanikud võib olla ei teadnud, aga dokumendid on vormistatud enne neid ja nad võib olla ei teadnud. Ei tunnista seda võlga. On pensionär ja 73 aastane, tal ei ole nii palju raha, et seda maksta. Torud on isoleeritud korteris, torud on läbi lõigatud ja kinni pandud. Isoleeritud on torud, mis lähevad köögist läbi 1.korruselt 3.-ndale korrusele. 2 toru on köögis ja ühes toas. Kütab elektriga. Temale maja elanikud ei ole pretensioone esitanud. Kohtu põhjendused Abja Vallavalitsuse õiendi nr 19-04/61 22.06.2005 järgi Abja vald on kinnitanud Abja-Paluoja linnas määratud kaugkütte piirkonna soojustootjaks OÜ Avoterm alates septembrist
5. Kostja esitas kohtule nõusoleku, milles ta annab korterinaabritele teada, et 1.maist 1995 lasi ta oma korteris 2 tuba küttesüsteemist välja võtta. Tube küttis elektriga. Ta soovib nüüd kogu korteri süsteemist välja lülitada ( ilma, et kahjustaks teiste korterite edasist kütmist). Ta lasi paigaldada radiaatoritele umbsulgurid, mis välistavad tema korteri kütmise. Edaspidi kütab kogu korterit elektriga. Sulgurid ja kogu süsteem on kontrollitud hr.A.Kõiva poolt. Küttesüsteemist väljalülitamiseks on vajalik naabrite nõusolek. Alla on kirjutanud 23 korteri naabrit. 20.04.1999 on palunud kostja Nuia tee maja nr 3 korterivaldajatel kinnitada oma allkirjadega, et peale nõusolekut tema korteri keskküttesüsteemist väljalülitamiseks ei suurendatud nende maksu kütte eest ja et neil ei ole A.Šišajevi vastu pretensioone. Alla on kirjutanud 23 korteri korterivaldajat. Nuia tee 3 elanike allkirjad on tõestatud Abja Vallavalitsuse vallasekretäri T.R.Saare poolt 20.04.
6. 3 Abja Elamu AS teatise nr 5 09.06.1999 järgi A.Š. on oma korteri omavoliliselt tsentraalsest keskküttesüsteemist välja lülitanud ja sellega rikkunud elamu üldist küttesüsteemi režiimi ja ei ole tasunud soojusenergia eest. A.Š. kohustub tasuma AS-le Abja Elamu 3000 krooni 09.juuniks
7. AS Abja Elamu nõustub tasumise korral korteri väljalülitamisega küttesüsteemist ja soojusenergia eest raha ei arvesta. A.Š. on tasunud 09.96.1999 AS-le Abja Elamu 3000 krooni ( kviitung nr 378). Abja Vallavalitsuse teatise nr 8-1.2/199 15.05.2006 järgi vallavalitsusele teadaolevalt ei ole Abja Elamu AS ja A.Š.i vahel sõlmitud leping, mis on fikseeritud Abja Elamu AS teatises nr 5 ja mis oli aluseks Viljandi Maakohtu määrusele tsiviilasi nr 2-277/99 10.juunil 1999 tühistatud ega ümber vaadatud seoses katlamaja ja soojustrasside rendilepinguga 23.09.
8. Kohus on tuvastanud järgmised olulised asjaolud: 1) Abja Vallavalitsuse ja Avoterm OÜ vahel on sõlmitud katlamaja ja soojustrasside rendileping, mille järgi on rentnik kohustub müüma lepingu kehtivuse ajal soojuseenergiat kastani tänava katlamaja kaugküttepiirkonna tarbijatele 23.09.2003; 2) hageja esitab arved elamu Nuia tee igale korteriomanikule eraldi, s.h. kostjale 3) kostja ja Abja Elamu AS vahel on olnud kokkulepe, et AS Abja Elamu nõustub korteri väljalülitamisega küttesüsteemist ja soojusenergia eest raha ei arvesta, Abja Vallavalitsuse teatel ei ole seda tühistatud ega ümber vaadatud seoses katlamaja ja soojustrasside rendilepinguga 23.09.2003 4) kostjal on olnud korteri küttesüsteemist väljalülitamiseks teiste majaelanike nõusolek ( kinnitatud vallasekretäri poolt 20.04.1999 ). Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja on kohustatud tasuma soojusenergia eest. Hageja seisukoha järgi hageja toodab ja edastab tsentraalküttevõrgus soojusenergiat mitte eraldi iga tarbijani majasisese jaotusvõrgu kaudu ( tarbijapaigaldis), vaid soojussõlme peakraani taga asetseva soojusmõõtjani ( liitumuspunkt). Hagejal on kohustus toota võrku soojusenergiat, korteriomanike võimalus on seda tarbida või mitte tarbida vastavalt omavahelisele kokkuleppele. Hageja võttis soojusenergia müügil aluseks maja soojusmõõtja üldnäidu ja jagas selle vastavalt Ehitisregistri andmebaasis olevate reaalosadega. Soojusenergia jaotamise kommunikatsioonidest lähtuvalt ei ole hagejal soojustootjana võimalust varustada soojusenergiaga korterelamu kortereid eraldi ning objektina saab käsitleda hoonet terviksüsteemina. Hageja ei pea teadma, millised on iga üksikkorteri ehitustehnilised võimalused soojusenergiat tarbida. Kostja load keskküttesüsteemist eraldumiseks ei ole hagejale siduvad. Hageja ei saa jälgida ning see pole ka tema kohustus, millistesse küttekehadesse hoones tervikuna soojusenergia jõuab. Kui kostjal on eraldi kokkulepe kaasomanikega, et ta mingil põhjusel ei tarbi tsentraalset küttesooja, siis oleks tulnud kaasomanikel ka ühiselt sellest hagejat teavitada. Sellisel juhul oleks kogu tarbitud soojusenergia mõõdikunäitude järgi jagatud korterivaldajate vahel teistel alustel. See on kaasomanike kokkuleppe küsimus, milles hageja ei osale. Asjaolu, et kostja on varem pöördunud korterinaabrite poole avaldustega oma korter küttesüteemist välja lülitada, ei ole hagejale siduv. Läbi seinte naaberkorteritest tulenevat sooja ta tarbib. Põhimõtteliselt on võimalik elanike kokkulepe või leping Avotermiga, et kostjale ei arvestata soojusenergia eest maksu, aga praegu seda kokkulepet ei ole. Nendest 23-st, kes allkirjad on 1999.a. andud, osa praegu seal majas enam ei ela. Uute omanikega aga kokkulepet ei ole. Puudub ülevaade, kas praegused kaasomanikud on nõus, et kostja on süsteemist välja lülitatud. Keskel asuv korter saab suure osa soojuse teiste korterite arvelt tema ümber, see riivab kaasomanike huve. Kostja seisukoha järgi, kui oli Abja Elamu, siis ta pöördus majaelanike poole, et kinnitada, et nad on nõus väljalülitamisega. See oli 20.04.
9. Siis nad andsid nõusoleku, need kinnitatud linnavalitsuses. Abja Elamu oli väljalülitamisega nõus. Nende dokumentide alusel temalt tasu kütte 4 eest ei võetud. Ei tunnista seda võlga. Ta ei kausta keskkütet, kütab elektriga. Torud on läbi lõigatud ja kinni pandud. Isoleeritud on torud, mis lähevad köögist läbi 1.korruselt 3.-ndale korrusele. 2 toru on köögis ja ühes toas. Temale maja elanikud ei ole pretensioone esitanud. Võrguettevõtja peab KKütS § 14 lg 4 järgi korraldama võrgust tarbitava soojuse koguste mõõtmise ja pidama sellekohast arvestust, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Võrguettevõtja peab KKütS § 15 lg 1 järgi tagama ka tema võrku sisenevate ja võrgust väljuvate soojakoguste kindlaksmääramise. Seega piirduvad võrguettevõtja kohustused vaid kogu tarbijapaigaldise kaudu edastatud soojuse arvestamisega. Kuidas soojus korterite vahel jaotub ja millistel põhimõtetel toimuvad arveldused, ei ole kaugkütteseaduses reguleeritud ning seega sõltub see võrguettevõtja ja korteriomanike (valdajate) vahelistest ning korteriomanike (-valdajate) omavahelistest kokkulepetest. Kuigi KOS § 13 lg 1 ja AÕS § 75 lg 1 järgi eeldatakse kaasomandi majandamiskulude katmist vastavalt mõtteliste osade suurusele, kehtib selline regulatsioon vaid kaasomanike endi vahelises suhtes. Kohtule on esitatud tõenditena katlamaja ja soojustrasside trendileping 23.09.2003, mis on sõlmitud Abja Vallavalitsuse ja Avoterm OÜ vahel. Lepingu sisuks on Kastani t 1 katlamaja soojusvõrguga ühendatud tarbijate soojusenergiaga varustamine. Leping ei käsitle soojusenergiaga varustaja ja korteriomanike vahelisi õigusi ja kohustusi. Hagejal ei ole sõlmitud lepinguid Nuia tee 3 maja korteriomanikega, ta esitab neile arved Ehitisregistri andmebaasis olevate reaalosade järgi. Pooltel ei ole vaidlust asjaolu osas, et perioodil, millise eest soojakulu eest tasumist nõutakse, olid kostja korteris radiaatorid maja üldisest küttesüsteemist kõrvaldatud ning kostja korterit läbisid vaid ühise küttesüsteemi püstaktorud. Hageja leiab, et see on kostja enda riisiko. Läbi seinte naaberkorteritest tulenevat sooja ta tarbib. Hageja nimetab oma nõuete aluseks on VÕS § 208 lg 1, lg 3, § 100, § 102 ja kaugkütteseaduse. Kohus leiab, et kostja on kohustatud kandma korteriomanike kaasomandisse kuuluvate ruumide (trepikojad jms) kütmiskulud võrdeliselt talle kuuluva kaasomandiosa suurusega. Nimetatud seaduste sätetest ei tulene, et kostja peab tasuma ka tema korteri kui reaalosa soojavarustuseks vajaliku soojusenergia eest võrdsetel alustel teiste korteriomanikega vaatamata sellele, et korterist on radiaatorid eemaldatud. Korteri kui reaalosa kütmiseks tehtavate kulutuste hüvitamiskohustus sõltumata tegelikult tarbitavast soojakogusest ei tulene ka AÕS §-dest 72 ja 75, sest need sätted reguleerivad samuti kaasomanike poolt ühisele asjale, mitte reaalosale, tehtavate kulutuste hüvitamist. Korteri varustamine soojaga on vaadeldav teenusena TKS § 3 p 1 mõistes. Vastavalt TKS § 7 p 7 on müüja või teenuse osutaja kauba müümisel või teenuse osutamisel või nende pakkumisel tarbijale muu hulgas kohustatud tagama arveldamise õigsuse ja mõõtmise täpsuse. Nimetatud sättest tuleneb, et soojavarustusteenust osutav isik on kohustatud tagama tarbijale osutatava teenuse hulga mõõtmise ning tarbija on kohustatud tasuma soojavarustuse eest vastavalt tegelikult tarbitud soojahulgale. Asjaolu, kas radiaatorite eemaldamiseks kostjale kuuluvas korteris oli olemas teiste korteriomanike nõusolek või mitte, ei oma käesoleval juhul õiguslikku tähtsust, sest seadusest ei tulene tarbija kohustust tasuda teenuse või selle osa eest, mida ta tegelikult ei tarbinud. Radiaatorite eemaldamise õigusvastasuse fakt võiks omada tähtsust kahju hüvitamise või kaasomandi rikkumise kõrvaldamise nõuetes, milliseid ei ole aga käesolevas tsiviilasjas esitatud. Arvestades asjaolu, et kostja korteris ei olnud vaidlusalusel perioodil radiaatorid küttesüsteemi lülitatud, on ilmselge, et kostja ei ole tegelikult tarbinud soojusenergiat nii suures ulatuses, kui on tuletatav talle hageja poolt esitatud arvetest. Hageja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, milline oli vaidlusalusel perioodil kostja korteri kütmiseks kulunud tegelik sooja hulk ja maksumus. Kohus leiab, et ei ole välja selgitatud, kui palju kostja faktiliselt on tarbinud soojusenergiat seoses korteri püstaktorudest eralduva soojuse ja kõrval asuvate korterite kütmisega. Hageja seisukoha järgi keskel asuv korter saab suure osa soojuse teiste korterite arvelt tema ümber. Kohus leiab, et kohtuistungil ei ole tõendatud, et see soojusehulk on võrdne teistele korteritele antava soojushulgaga. 5 Hageja seisukoha järgi kostja poolt arvete mittetasumine riivab teiste korteriomanike huve. Kohus leiab, et kohtuistungil on tõendatud, et 1999.a. on ülejäänud 23 korteri omanikud nõus olnud asjaoluga, et kostja ei küta korterit keskküttesüsteemi kaudu ja ta ei ole pidanud selle kokkuleppe alusel maksma soojusenergia eest. Hageja taotles 24.10.2005 kohtult aega täiendavate asjaolude selgitamiseks ja seisukohtade esitamiseks seoses kostja vastusega, mis puudutab korteriomandi kaasomanike nõusolekut, et kostja ei ole kohustatud soojusenergia eest tasuma. Hageja lubas väljastada kiiremas korras kõigile korteriomandi kaasomanikele päringud, kas nad on nõus tasuma täiendavalt soojusenergia eest, milline on kogu majale edastatud ( müüdud) vastavalt mõõdikunäitudele. Hageja mingeid tõendeid selle kohta ei esitanud. Hageja esindaja seletas kohtuistungil, et tal puudub ülevaade, kas praegused kaasomanikud on nõus, et kostja on süsteemist välja lülitatud. Kohus möönab, et on võimalik, et kui jagada tarbitud maja soojusenergia 23 korteri peale, siis mingil määral tasuvad nende korterite omanikud ka 24.-nda korteri küttekulusid. Kohus leiab, et arvestades asjaolu, et kostja on saanud korteris sooja korterit läbivate püstaktorude kaudu ja teistest korteritest seinte kaudu ja köetud on ka üldkasutatavaid ruume, oleks mõistlik kostjal hüvitada mingi osa maja küttekuludest. Kohus leiab, et antud juhul on kostjale arvestatud soojusenergia osa suurem, kui ta tegelikult on tarbinud. Kohus leiab, et selle soojusenergia kasutamise hulk peab olema tõendatud. Kohus leiab, et kuna sellist arvestust kohtule esitatud ei ole, ei ole kohtul võimalik hinnata, millises osas kostja on tarbinud soojusenergiat, tuleb jätta hagi täies ulatuses rahuldamata. Menetluskulude arvestus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaselt enne seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Kuni 01.01.2006 kehtinud TsMS § 60 lg 1 kohaselt kohus mõistab poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. § 61 lg 1 kohaselt poolele, kelle kasuks otsus tehti, mõistab kohus teiselt poolelt välja vajalikud ja põhjendatud kulud tema esindaja poolt osutatud õigusabi eest. Tsiviilasjas on kohtukuludena hageja tasutud riigilõiv 420 krooni, mis tuleb jätta hageja kanda. Hageja kanda tuleb jätta ka tema õigusabi kulud. Silvi Maiste kohtunik 6