2-05-14083/1

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise koht Viljandi Kohtumaja Kohtuasja number 2 - 05 - 14083 Otsuse kuupäev 29.mai 2006 Kohtunik Silvi Maiste Istungisekretär Riina Eelmäe Kohtuasi J.P. hagi Eesti Sordiseeme AS vastu võla 52560 krooni nõudes Hageja J.P. esindaja vandeadvokaat Margo Normann Kostja Eesti Sordiseeme AS (asukoht Viadukti 42 Tallinn ) esindaja advokaat Allan Ratso Asja arutamise kuupäev 09.mai 2006 Istungist osavõtnud isikud hageja esindaja vandeadvokaat Margo Normann kostja esindaja advokaat Allan Ratso Resolutsioon Jätta rahuldamata J.P. hagi Eesti Sordiseeme AS vastu võla 52560 krooni nõudes. Välja mõista J.P.lt kohtukulud ( postikulud ) 105 ( ükssada viis) krooni riigituludesse. Kohtukulud kanda Rahandusministeeriumi kontole nr 10220034800017 SEB EÜP, viitenumber

1. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Hagi asjaolud ja kostja vastuväited Hagiavalduse järgi sõlmisid pooled 18.aprillil 1994 lepingu nr 204 800 kg söögikaalika ja 500 kg valge peakapsa sordiseemne kasvatamiseks ja müümiseks 01.1.1995.a. Lepingu p 2.
2. kohaselt kohustus kostja tasuma üleantud sordiseemnete eest varumisperioodil kehtivas kokkuostu hinnas hiljemalt 5 päeva jooksul pärast seemnete kvaliteedi dokumendi saamist. Kostja 15.07.1996 kirja nr 613 kohaselt oli AS Eesti Sordiseeme 1996.aastal tasunud hagejale 1995.a. kasvatatud saagi eest 64 416 krooni, tasumata oli 52 560 krooni. See summa on tasumata käesoleva ajani. Hageja palub TsK § 162, § 173, § 174, § 242 alusel välja mõista kostjalt 52560 krooni. Kostja oma vastuses kohtule hagi ei tunnista. Hageja ei ole oma hagi tõendanud. Hageja ei ole tõendanud, et ta on lepingut täitnud ja seemned üle andnud. 15.07.1996 õiend ei ole käsitletav kinnitusena võlgnevuse olemasolu kohta. Õiend ei ole nõude aluseks olev dokument, see on antud esitamiseks laenu taotlemisel. Kostja 17.08.2005 raamatupidamisliku õiendi kohaselt ei ole kostja bilansis ja raamatupidamise dokumentides kajastatud ühtegi võlgnevust hagejale. Hilisemas vastuses kohtule kostja esitab vastuväited, et hageja esitatud tõendid ei tõenda seemnete üleandmist kostjale ja nende eest hageja poolt tasumata jätmist. Hageja rikkus lepingu nr 204 kohustust jättes andmata tähtaegselt 1.detsembriks 1995 üle andma müüdava seemne. Hageja andis kapsaseemne üle peale 19.01.1996 ja kaalikaseemne peale 30.04.
3. Kostja nõustus vastu tulles hagejale võtma seemned realiseerimiseks tingimusel, et kauba eest tasumine toimub peale kauba realiseerimist ja realiseerimata kaup tagastatakse hagejale. Kostja tasus hagejale 1996.a. tegelikult realiseeritud kauba eest 64416 krooni ja tagastas hagejale vastavalt kokkuleppele realiseerimata kaalika seemne 18.08.
4. Tagastatava kauba maksumus moodustas orienteeruvalt 52560 krooni. 15.07.1996 väljastas kostja hagejale pangale esitamiseks õiendi realiseeritud ja tasutud kauba kohta ning realiseerimiseks võetud, kuid realiseerimata kauba kohta, mille orienteeruv realiseerimismaksumus võis olla 52560 krooni. Nimetatud tõendiga ei ole võimalik tõendada kauba üleandmist kostjale ega kostja võlgnevust hageja ees. Kohtuistungil hageja esindaja seletab, et hageja jääb oma nõude juurde. See on nõue, mida kostja on tunnistanud 15.07.
5. Kostja on tunnistanud lepingulisi suhteid hagejaga ja ka on tunnistanud võlga hageja ees. Hagi aegumine saab alguse lepingu rikkumisest, mitte lepingu sõlmimisest. Kostja on kauba saanud ja ei vaidlustanud võlasummat. Kostja teatas, et kaup on tagastatud, kuid pole tõendit selle kohta. Hageja pole kaupa tagasi saanud. Kaup oli võetud müügiks, tegemist oli müügilepinguga. Kostja ei ole tõendanud, et on kauba tagastanud. Kui kostja väidab, et on kauba tagastanud, siis on tegemist kohtu eksitamisega. Bilansis olek ei mõjuta kostja õigusi. Kostja on kinnitanud, et pooled olid lepingulistes suhetes. Hageja oli kauba müünud ja ta ei soovinud seda tagasi võtta. TsÜS § 61 lg 4 järgi tahteavaldust tuleb arvestada. Pangale antud dokument väljendab tahet ja pool ei saa enam tahtevastatusele tugineda. Leping on sõlmitud 18.04.
6. Seeme anti üle siis, kui proovid võeti, siis 27.02.
7. Kviitungites on nimetud liigitunnus ja see, et kotid on plommitud. Kostja ei ole teistele kaalikat kasvatanud, siis on oli ainuke monopol Sordiseemne AS. Kviitungitest nähtub, et 30 aprill 1996 anti kotid üle. Seemne üleandmist tõendab saateleht, mida pole kohtule esitatud, kuna kostja tunnistas võlgnevust. Hageja ei pea vajalikuks seda kohtule esitada. Kostja on tunnistanud võlga ja muid tõendeid pole vaja esitada. Seemne üleandmist tõendab veel kviitung kottide plommimise kohta. Kogust tõendab analüüsi teates partii kaal 1100 kg. Analüüsi teates pole näha, kellele on see partii üle antud. Kostja vastuses on näha, et on ta tunnistanud võlga. Seemne võttis vastu AS Eesti Sordiseemne varumispunkt. Tasumata on kaalika eest. Kapsaseemne läks ka kostjale. Kogusumma on kaalika eest. Kapsa eest on tasu kätte saadud. Kohtulikes vaidlustes hageja esindaja jäi esitatud hagi juurde. Kostja võlgneb 52650 krooni. Kostja on andnud tõendi Maapangale selle kohta, et võlgneb hagejale. Võlasuhet on tunnistatud. Hageja on üle andnud 1100 kg seemet ja talle on tasutud 31040 krooni ja tasumata on 52560 krooni. Kostja on seda nõuet tunnistanud ja ei ole ühtegi asjakohast tõendit kostja poolt. Võlatunnistust saab anda ka pangale ja puudub alus väita, et sooviti kaasa aidata kelmusega laenu saamiseks. Komisjonilepingut pole esitatud. Hageja on esitanud kohtule kõik dokumendid. Hageja ei pidanud vajalikuks hoida alles liigseid dokumente. Advokaadi seletus ei ole tõend ja seda ei saa arvestada. Maapangale antud tõend tõendab, et kostja on hagejale võlgu. Kohtuistungil kostja esindaja seletab, et kostja hagi ei tunnista. Poolte vahel oli sõlmitud leping. Lepingu täitmise tähtaeg oli 01.12.
8. Hageja ei täitnud lepingut tähtaegselt ja seetõttu keeldus kostja vastu võtmast seemet. Lepiti kokku, et sordiseeme võtab seemne komisjonimüüki. Kui saab müüdud, siis saab hageja raha, kui mitte, siis seeme tagastatakse. Kuna ei õnnestunud seemneid müüa, siis tagastati hagejale seemned. Kaalika seemet võeti vastu 400 kg ja see kogus on ka tagastatud hagejale. Need seemned võeti realiseerimiseks. Üleandmisakti pole vormistatud. Tollel ajal oli praktika realiseerimise peal ja peale realiseerimist tasuti. Müügile võtmiseks ei vormistatud dokumenti. Hageja tõi seemned pool aastat hiljem, kui leping ette nägi. Ka õigeaegsel lepingutäitmisel oleks tasutud seemne eest peale müüki. Iga seeme pidi olema analüüsitud. Analüüsida võis rohkem seemet ja seda ei pidanud alati sordiseemne kaudu müüma. Hageja soovis panga jaoks õiendit ja kostja ka väljastas õiendi. Hagejal võis olla saada raha. Hageja ei ole tähtajaks seemet lepingu järgi üle andnud, kostja ei pidanud lepingut ka lõpetama. Leping on lõppenud, kuna hageja ei ole oma toodangut pakkunud kostjale. Hagejale selgitati, et ta on lepingut rikkunud, seda ei saa enam nii hilja müüa ja seetõttu läheb seeme komisjonimüüki. Lepingus oli tähtajad. Vastavalt TsK § 173 hageja pidi täitma lepingu nõuetekohasel viisil ja tähtaegadel. Sordiseemnel ei olnud võimalik maikuus seemneid realiseerida. Ei saa kinnitada ega ümber lükata, kas kaup oli ebakvaliteetne või mitte või kas hageja esitas analüüsitulemusi, sest seda ei vormistatud ja sellest on möödunud 10 aastat. Kohtulikes vaidlustes kostja esindaja leiab, et hagi ei kuulu rahuldamisele, puuduvad tõendid, et hageja oleks tähtaegselt lepingut täitnud. Kaup anti üle peale 30.
9. 1996 ja seda ei olnud võimalik realiseerida. Ühtegi tõendit pole selle kohta, et sordiseeme oleks kauba vastu võtnud. Pole selge, kui palju ja mida üle anti. Lepingus on kirjas, et 800 kg, hageja väidab, et 1100 kg anti üle, kostja väidab, et müügile võeti 400 kg ja see ka tagastati. Pole tõendit selle kohta, kui palju on tasutud seemne eest. Kohtulikes vaidlustes hageja väitis, et tasutud 31040 krooni, ei ole aga tõendatud, mille eest on selline summa tasutud. Õiend on antud pangale, selle kohta, et sellel hetkel oli tasumata millegi eest. Kuid ei selgu, mille eest on tasumata, kapsa või kaalika seemne eest või millegi muu eest. Ei ole tõendit, et see tol korral tasumata summa ei ole tänaseks tasutud. Kui asi oleks olnud sissenõutav, siis ei oleks seda jäetud 10 aastat hiljemaks. Hageja on kauba tagasi saanud ja kostjal mingit maksekohustust pole. Kohtu põhjendused Poolte vahel on sõlmitud leping nr 204 18.04.1994, mille järgi hageja kohustub üle andma 1.dets.1995 söögikaalika seemet 800 kg ja valge peakapsa seemet 500 kg. Hageja kohustub tasuma hiljemalt 5 päeva jooksul pärast seemnete kvaliteedi dokumendi saamist riikliku seemneinspektsiooni laboratooriumilt varumisperioodil kehtivas kokkuostu hinnas. Hageja on esitanud kohtule tõendina AS Eesti Sordiseeme õiendi nr 613 15.07.1996 mis on antud esitamiseks laenu taotlemisel. Õiendi järgi on hageja ja kostja vahel sõlmitud leping, mille alusel J.P. kasvatab ja müüb ning AS Eesti Sordiseeme ostab köögiviljaseemet. 1996.aastal on AS Eesti Sordiseeme tasunud 1995.a. kasvatatud saagi eest 64416 krooni ja tasumata on 52560 krooni. 1996-1997 seemnekasvatuse maht vastavalt lepingutele nr 204 17.03.1995 ja nr 205 08.04.1996 on 185 000 krooni. AS Eesti Sordiseeme õiendi nr 1-3/41 17.09.2005 järgi ei ole AS Eesti Sordiseeme bilansis ja raamatupidamise dokumentides kajastatud ühtegi J.P. nõuet. Hageja esindaja esitas kohtule hagi tõendamiseks kostja kirja 14.08.1998, analüüsiteate nr 1650588, kviitungid nr 23 ja
10. AS Eesti Sordiseeme kirja nr 374 14.08.1998 järgi AS Eesti Sordiseeme tagastab J.P.le kaalika seemne 400 kg koos tunnustamisdokumentidega müügi võimaluse puudumise tõttu. Seeme tagastatakse laost nr 2 AS Eesti Sordiseemne transpordiga 18.08.
11. Palutakse kodus olla Viljandis seemne vastuvõtuks. Analüüsiteate nr 16-50588 järgi on kaalika proovid võetud 27.02.1996 ja teate kuupäev on 11.03.
12. Analüüsiteade kehtib kuni 30.06.
13. Kviitung nr 23 30.04.1006 järgi on J.P. tasunud Viljandi Seemnelaborile kaalikaseemne analüüsi ja kottide plommimise eest, kviitung nr 13 19.01.1006 järgi on J.P. tasunud Viljandi Seemnelaborile kapsaseemne analüüsi ja kottide plommimise eest. Kostja vaidles hagile vastu, kuna hagi on tõendamata. Hageja ei ole esitanud oma nõude aluseks olevaid dokumente. Hageja ei ole tõendanud, et ta on lepingut täitnud ja seemned üle andnud. Kohus leiab, et kohtule esitatud tõenditega ei ole usaldusväärselt tõendatud, et kostja on hagejale võlgu 52560 krooni. Kohus leiab, et kohtuistungil on usaldusväärselt tõendatud, et poolte vahel oli sõlmitud leping nr 204 seemne kasvatamise ja müügi kohta, aga hageja ei täitnud lepingut ja ei andnud seemet üle kostjale lepingus kokku lepitud tähtajaks 1.detsembriks
14. Hagi järgi võlgneb kostja talle seemne müügi eest just nimetatud lepingu alusel. Kohus leiab, et kohtule ei ole esitatud ühtegi usaldusväärset tõendit, millal ja kui palju hageja kostjale seemet müüs või üle andis. Hageja esindaja väitis kohtuistungil, et kostja esindaja advokaadi seletus kohtuistungil ei ole tõend ja seda ei saa kohus arvestada. Kohus hindab tõenditena kohtule esitatud kirjalikke tõendeid. Hageja on esitanud kohtule tõenditena analüüsiteate ja Seemnelabori kviitungid. Analüüsiteate järgi on esitatud analüüsimiseks 1995.a. saagiaasta 1100 kg kaalika seemet. Proov võetud 27.02.1996 ja analüüsi kuupäev on 11.03.
15. Kviitungite järgi on hageja tasunud 19.01.1996 Seemnelaborile kapsaseemne analüüsi ja kottide plommimise eest ja 30.04.1996 kaalikaseemne plommimise eest. Kohus leiab, et need tõendid ei tõenda, et hageja müüs seemne kostjale ja millal siis seemne tegelik müük toimus. Tõendites ei ole ühtegi viidet seotusele AS- ga Eesti Sordiseeme. Hageja esindaja seletuse järgi kviitungitest nähtub, et 30.aprillil 1996 anti kotid üle hagejale. Kohus leiab, et erinevused on ka kogustes. Lepingu järgi pidi müüma hageja kostjale 800 kg kaalikaseemet, analüüsimiseks esitas 1100 kg seemet. Hageja on esitanud veel tõendina AS Eesti Sordiseeme kirja nr 374 14.08.1998, milles teatatakse kostjale kaalikaseemne 400 kg tagastamise kohta müügi võimaluse kohta. Seeme tagastatakse 18.08.
16. Hageja esindaja seletuse järgi ei ole hageja seemet tagasi saanud. Kohus leiab, et ka hageja esindaja seletus ei ole tõendina arvestatav. Kohus leiab, et ei ole esitatud ühtegi usaldusväärset tõendit, mis tõendaks, et tagastatav seeme on just see seeme, mis on müüdud lepingu nr 204 alusel. Hageja esitas kohtule tõendina AS Eesti Sordiseeme õiendi 15.07.1996, mis on antud pangale esitamiseks laenu saamisel. Nimetatud õiendi järgi oli seisuga 15.07.1996 hagejale kostja poolt tasumata 52560 krooni. Õiendi järgi on sõlmitud veel ka poolte vahel leping nr 205 08.04.
17. Hageja esindaja seletuse järgi just see on tõend, kus kostja on tunnistanud, et tal on hagejale tasumata 1995.a. saagi eest. Hageja esindaja väidab, et kostja on kauba saanud ja ei vaidlustanud võlasummat. Kohus leiab, et hageja ei ole esitanud kohtule ühtegi tõendit, millal ta andis kostjale 1995.a. kasvatatud seemne üle ja millal kostja selle temalt vastu võttis. Hageja esindaja seletas kohtuistungil, et seemne üleandmist tõendab saateleht, mida pole kohtule esitatud, kuna kostja tunnistas võlgnevust. Hageja ei pea vajalikuks seda kohtule esitada. Hageja on esitanud kohtule kõik dokumendid. Hageja ei pidanud vajalikuks hoida alles liigseid dokumente. Kostja on tunnistanud võlga pangale antud tõendiga ja muid tõendeid pole vaja hagejal esitada. Hageja esindaja arvates seemne üleandmist tõendab veel kviitung kottide plommimise kohta. Kogust tõendab analüüsi teates partii kaal 1100 kg. Analüüsi teates pole näha, kellele on see partii üle antud. Kostja vastuses on näha, et on ta tunnistanud võlga. Tasumata on kaalika eest. Kapsaseemne läks ka kostjale. Kogusumma on kaalika eest. Kapsa eest on tasu kätte saadud. Kohus leiab, et õiendis ei ole välja toodud, millise seemne eest on tasumata 52560 krooni. Kohus leiab, et selle õiendi alusel ei ole usaldusväärselt tõendatud, et tasumata on kaalikaseemne eest ja millise koguse eest see summa tasumata on. Õiendist ei selgu, mille eest on tasumata, kapsa või kaalika seemne eest või millegi muu eest. Kohus leiab, et 15.
18. 1996.a. antud tõend tasumata summa kohta ei tõenda usaldusväärselt, et see summa on tasumata ja võlgu veel 2005.a., mil hagi kohtusse esitati või 2006.a., kui asja arutati kohtuistungil. Õiend on antud pangale, selle kohta, et sellel hetkel oli tasumata millegi eest. Kohus leiab, et hagi on tõendamata. Hageja on esitanud kohtule tõendid, mis tõendavad küll seemne analüüsimist, kottide plommimist, aga ei tõenda selle seemne üleandmist kostjale. Samas seletas kohtuistungil hageja esindaja, et seemne üleandmist tõendab saateleht, mida pole kohtule esitatud, kuna kostja tunnistas võlgnevust ja hageja ei pea vajalikuks seda kohtule esitada. Kohus leiab, et tõend seemne üleandmise kohta kostjale ja kostja poolt vastuvõtmise kohta oleks vajalik tõend hagi tõendamiseks. Kohus ei arvesta tõendina hageja esindaja seletust kohtuistungil, et hagejale ei ole seemet tagastatud. Kohus, hinnanud kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt otsustab oma siseveendumuse kohaselt, et hagi ei ole tõendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Menetluskulude arvestus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaselt enne seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Kuni 01.01.2006 kehtinud TsMS § 60 lg 1 kohaselt kohus mõistab poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. § 61 lg 1 kohaselt poolele, kelle kasuks otsus tehti, mõistab kohus teiselt poolelt välja vajalikud ja põhjendatud kulud tema esindaja poolt osutatud õigusabi eest. Tsiviilasjas on kohtukuludena hageja tasutud riigilõiv 3750 krooni, mis tuleb kanda. Kohtukulud ( postikulud ) tuleb välja mõista hagejalt. Silvi Maiste kohtunik jätta hageja