Tsiviilasi nr 2-06-18885 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis Kohtuistungisekretär Kohtunik Ülle Raag Margit Paluoja Otsuse tegemise aeg ja koht 28. detsember 2006. a Jõ

§ 9

lg.1 järgi leping sõlmitakse pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Kostja väitel on ta tasunud 7000 krooni isiku kätte, kes talle auto üle andis- IxxxVxxxxxxx (tl.13) Samasuguseid väiteid esitavad pooled kohtuistungitel. Kostja loeb, et ta on auto eest 20000 krooni maksnud ja sellega täitnud oma kohustuse hageja ees. Hageja on enda kätte saanud 13000 krooni ja on seisukohal, et kostjal on tema ees auto hinna võlgnevus 7000 krooni. Hageja ei nõustu auto tehnilist passi kostjale üle andma ega tegema vajalikke toiminguid auto kostja nimele vormistamiseks enne kui ta on kätte saanud puuduoleva 7000 krooni. Kohus tegi kindlaks, et pooled avaldavad ühetaoliselt faktilisi asjaolusid: hagejale kuuluv sõiduauto oli IxxxVxxxxx valduses, remondiks. Hageja nõustus müüma sõiduauto kostjale 20000 krooni eest. Kostja oli sellise hinnaga nõus. Kostja sõnul nõustus Vxxxx talle auto kätte andma siis kui kostja maksab Vxxxxxxx 7000 krooni. Kostja maksis. Hagejale maksis kostja 13000 krooni. Kostja sai Vxxxxxxx auto, võtmed ja ühe osa tehnilisest passist kätte. Teine pool auto tehnilisest passist on hageja käes. Seetõttu ei saa kostja autoga sõita, seda oma nimele vormistada. Hageja annab ütlusi, millest nähtub, et ta sai aru ja on teadlik, et Vxxxx kostjalt mingit summat küsib. Hageja ei vaielnud Vxxxxx sellisele käitumisele vastu ja aktsepteeris, et Vxxxx võib kostjalt mingi raha küsida, näiteks remondiraha. Hageja nõue oli, et tema saab auto hinnana 20000 krooni. 2

§ 208

lg.1 järgi, mis sätestab: asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu.

§ 211

lg.1 järgi: müüja peab ostjale asja vastuvõtmiseks ning valdamiseks, kasutamiseks ja käsutamiseks vajalikud dokumendid (asja juurde kuuluvad dokumendid) lepingus ettenähtud vormis üle andma asja üleandmise kohas asja üleandmise ajal. Vaidluse lahendamiseks esitab kohus lepingu täitmise õigusliku olukorra: Käesoleval juhtumil on hageja kui sõiduauto müüja täitnud ühe kohustuse – andnud asja (sõiduauto) üle. Hageja kui müüja ei ole seni täitnud kohustust anda üle vajalikud dokumendid ja ei ole sellega teinud võimalikuks omandi üleminekut ostjale. Kostja on täitnud kohustuse võtta asi vastu ja kohustuse tasuda müüjale ostuhind rahas on täitnud osaliselt- 13000 krooni ulatuses. Kostja kinnitusel on ta tasunud puuduoleva 7000 krooni Vxxxxx kätte. Hageja möönab, et see võib õige olla, kuid tema ei lähe seda raha Vxxxxxxx küsima, see on kostja kohustus. Kohtu seisukoht: ostjal on kohustus tasuda müüjale. Vxxxx ei ole müügilepingu pool, seega puudus kostjal kohustus temale tasuda Nxxxxxxxx ostetava asja eest. Olukorras, kus kostja kui auto ostja oli teadlik, kes on auto omanik ja teadis ka omaniku nõutud hinda, ei saa kostja vabandada oma käitumist väitega, et ta ei teadnud, kellele tuleb maksta 20000 krooni. Kohus selgitas kostjale kohtuistungil tema huvi ja võimalust kaasata Ixx Vxxxx menetlusse ja tegi kostjale ettepaneku kutsuda xxxx Vxxxx kohtuistungile. Kostja teatas, et Vxxxx ei asu Eestis ja tema tulekuaeg võib olla mitme kuu pärast. Kostja kolmanda isiku kaasamist ei taotlenud. Seega : Kostjal on käesolevaks ajaks tasumata auto müügihinnast 7000 krooni ja hagejal on õigus selle tasumist nõuda. Kostjal on hagejale vastuväide, et ta ei ole saanud kätte auto tehnilise passi teist osa, mistõttu ei ole olnud võimalik autot oma nimele registreerida, ei ole olnud võimalik autot kasutada. Vastuses hagile märgib kostja, et ta soovib selle kohta vastuhagi esitada (tl.12). Kuni kohtuvaidluseni ei ole kostja vastuhagi esitanud. Kohus selgitas pooltele kohtuistungil TsMS § 363 lg.1 ja lg.2 sisu, mille kohaselt vastuhagi on õigus esitada kuni kohtuvaidluseni, vajadusel ka hiljem, kui õigeaegselt esitamata jätmiseks oli mõjuv põhjus. Kuni käesoleva otsuse tegemiseni ei ole kohtule kostja vastuhagi laekunud. Hageja väitel ei anna ta autodokumente kostjale üle seni kuni kogu hind on tasutud. Kohtu seisukoht : pooled ei ole avaldanud, et nad on kokku leppinud omandireservatsioonis kuni ostuhinna täieliku tasumiseni (

§ 233lg.1).

Vastupidi: poolte ütlustest nähtub, et kogu perioodi, mil sõiduauto on kostja valduses, ei ole hageja käitunud omanikuna – tema poolt ei ole tasutud kindlustusmakseid, ei ole läbitud tehnilist ülevaatust. Seega tuleb lugeda, et sõiduauto kui vallasasja omand on üle läinud ostjale koos asja üleandmisega ostja (kostja) valdusesse nii nagu sätestab AÕS § 92 lg.1, lg.2, lg.3. Pooled ei ole teisiti kokku leppinud. 3

§ 76

lg 1 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele.

§ 108

lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. Kostjal oli pooltevahelise kokkuleppe järgi kohustus tasuda ostetava sõiduauto eest hagejale 20000 krooni. Ostja kohustuse tasuda ostuhind rahas sätestab ka seadus –

§ 208lg.1.

Kostja ei ole seda kohustust täitnud ja hageja nõue tuleb rahuldada. Kostja esitab väite, et Vxxxx on juba 2003 või 2004 lubanud hagejale selle raha ära maksta ja seda teab ka Nxxxxx. xageja seda ei eita. (tl.18). Kohtu seisukoht sellise väite osas: Müügilepingust tulenev tasumisekohustus lasub kostjal. Kostjal on olnud möödunud aastate jooksul võimalus korraldada, et nõutud summa antaks üle õigele isikule ja tal on võimalik korraldada seda kohtuväliselt ka pärast kohtuotsuse tegemist käesolevas asjas. Hageja avaldab kohtumenetluse käigus, et ta on teinud suuri kulutusi korduvalt kostjale helistades ja oma raha nõudes. Hageja soovib nende kulude katteks kahjuhüvist. Tõendeid kulude tekkimise aja, põhjuste ja suuruse kohta ei ole hageja esitanud. Kohtu seisukoht: tegemist oleks kuludega (kahjuga), mida lepingupool on teinud kohustuse täitmise nõudmiseks (

§ 128lg.3).

Samas nähtub uuritud asjaoludest, et kumbki lepingupool on rikkunud temale lepingust tulenevaid kohustusi ja need täitmata jätnud. Sellises vastastikuse lepingurikkumise olukorras peab kohus põhjendatuks jätta tekkinud võimalikud lepingu täitmise kulud poolte endi kanda. MENETLUSKULUDE JAOTUS TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. § 173 lg 3 kohaselt näeb menetluskulude jaotuses kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldab hagi täies ulatuses, seega tuleb menetluskulud kanda kostjal. TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 järgi esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. Käesolevaks ajaks on hageja avaldanud ja tõendanud menetluskuludena järgmised kulud: riigilõiv 450 krooni (tl.2). Kohus lähtub otsuse tegemisel

§ 9lg.1, § 11, § 76 lg 1, § 108 lg 1, § 208 lg.1, § 211 lg.1, TsMS § 162; § 173; § 174; § 175 § 436, § 438. Kohtunik: 4