Poolte vahel on ostu-müügi leping, mis on sõlmitud olulistes lepingutingimustes kokkuleppimise ja kauba (telefoni) üleandmisega. Sellega saabus ostjale ostuhinna tasumise kohustus. Pooled on kokku leppinud ostuhinna tasumises osade kapa, s.o. järelmaksuga. Pooled on sõlmitud lepingus (lepingu p.2.1, 2.2, p.2.3) kokku leppinud, et ostetud kaubale kehtivad garantiitingimused ja vara omandiõigus läheb ostjale üle viimase osamakse tasumisel (lepingu p.1). Lepingus ei ole otsesõnu sõnastatud, millal läheb ostjale üle asja juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko, kuid lepingu p.2.1, 2.2, p.2.3 sõnastusega on ostjale pandud kohustused, mis moodustavad asja juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko sisu ja tähenduse. Seega: asja juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko on kostjale üle läinud koos telefoni üleandmisega temale.
§ 217 lg.2 p.6 järgi tarbijalemüügi puhul ei vasta asi lepingutingimustele, kui asi ei ole seda liiki asjadele tavaliselt omase kvaliteediga, mida ostja võis mõistlikult eeldada, lähtudes asja olemusest ja arvestades asja müüja vi muu vahendaja poolt asja teatud omaduste suhtes avalikult tehtud avaldusi, eelkõige asja reklaamimisel või etikettidel.
lg.1, lg.3) ja müüja (hageja) on võtnud endale vastutuse juhuks, kui asi lepingutingimustele ei vasta(
Kostjal on väide, et pärast teistkordset garantiiremonti telefon ikkagi ei töötanud. Selline olukord on eelduseks, et ostjal on õigus lepingust taganeda, kuna müüja on müügilepingut oluliselt rikkunud (
Müüja väitel ei ole tegemist mittetöökorras telefoniga, vaid ebapiisava leviga- levi pügalaid tavaliselt üks, äärmisel juhul kaks pügalat (tl.49, 28).
lg.1 sätestab: kui ostja on asja oma valdusse võtnud, kuid kavatseb lepingust taganeda või nõuab asja asendamist või kasutab muud õigust, mille tulemusena asi tuleb tagastada, peab ta tarvitusele võtma mõistlikud abinõud asja säilitamiseks ja kaitsmiseks.
lg.5 paneb lepingupoolele kohustuse hoolitseda selle eest, et lepingust taganemise korral oleks üleantu tagastamine võimalik.
lg.1 sätestab: lepingupool võib lepingust taganeda, kui teine lepingupool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud.
lg.1 järgi lepingupool taganeb lepingust taganemisavalduse tegemisega teisele lepingupoolele ja taganemisest tulenevad kohustused peavad lepingupooled täitma üheaegselt (
Võlasuhe lõpeb lepingust taganemisega (
p.5) Käesoleval juhtumil ei ole kostja asja (telefoni) säilitanud ega kaitsnud, vaid selle hävitanud. Pooltevahelise lepingu p.7.2 näeb ette kirjalike avalduste esitamise kohustuse. Seega ei ole kostja kui ostja teinud lepingust taganemiseks nõutavat avaldust ega säilitanud asja, mis taganemise puhul tagastamisele kuuluks. Seetõttu ei ole võimalik ka kontrollida lepingust taganemise tegelikke põhjusi, s.t. seda, kas müüja on lepingut oluliselt rikkunud. Kostja sõnul teatas ta EMT Põltsamaa kaupluses soovist telefon tagasi anda pärast teistkordset garantiiremonti Tõenditest nähtub, et see toimus märtsis 2004. Kostja ei ole teinud arvestatavat taganemisavaldust ega asja tagasi andnud rohkem kui kahe aasta jooksul (hagi on esitatud juulis 2007). Käesolevaks ajaks on mõistlik aeg taganemisavalduse esitamiseks (
Pooltevaheline võlasuhe-telefoni müügisuhe-ei ole lõppenud ja kostjal tuleb täita ostumüügi lepingust tulenev kohustus telefoni eest tasuda. Teenuste eest tasumise kohustus tuleneb
Võlaõigusseaduse § 76 lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele;
lg 1 järgi kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist;
lg 1 p 1, 6 järgi võib võlausaldaja võlgniku kohustuste rikkumise korral nõuda võlgnikult tema kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral ka viivist. Kostja on ostnud hagejalt mobiiltelefoni, kohustudes telefoni eest tasuma järelmaksuga 12 kuu jooksul. Kostja ei ole telefoni hinda tasunud. Sellist müügisuhet reguleerib
Poolte vahel on ka müügileping, millega hageja on müünud kostjale õiguse kasutada oma mobiiltelefonivõrku ja selle kaudu pakutavaid telekommunikatsiooniteenuseid. Selline suhe reguleeritakse
Kostja ei ole omapoolseid kohustusi täitnud ja pole hagejale tasunud. Hageja poolt esitatud nõue tuleb rahuldada. MENETLUSKULUDE JAOTUS TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. § 173 lg 3 kohaselt näeb menetluskulude jaotuses kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab
MS § 162; § 173; § 174; § 175; § 179; § 407; § 442; § 444; § 436. Kohtunik: / allkiri/ Koopia õige . Kohtunik :
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.