Obsah (7)

§ 174§ 630§ 631§ 369§ 438§ 173§ 162

TARTU MAAKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Avalikult teatavakstegemine 19. märts 2007 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumajas Tsiviilasi Hagi ese nr 2-06-18431 M.T. versus T.T. ühisvara jagamiseks ja

) §-st 434, tegi kohus otsustused. Otsustused hagis

1. M.T.e hagis T.T.e vastu ühisvarana korteriomandi jagamiseks ja eluruumina korteri vabastamiseks: 1.1 rahuldada hagi ühisvara jagamise nõudes ning ühisvara jagamisel jätta korteriomand Xxxxxxx x-xx Xxxxxxxxx alevik Xxxxxxxxx vallas Viljandi maakond (kinnistusregistriosa nr xxxxx) M.T.e omandisse ja välja mõista M.T.elt hüvitis 22 500 (kakskümmend kaks tuhat viissada) krooni T.T.e kasuks; 1.2 rahuldada hagi korteri vabastamise nõudes ning kohustada T.T.el vabastama või üle andma M.T.ele eluruumina korter Xxxxxxx x-xx Xxxxxxxxx alevikus 5 (viie) päeva jooksul arvates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest ning korteri vabastamisest või üleandmisest keeldumisel määrata kohtuotsuse täitmise viisiks T.T.e sundkorras väljatõstmine Xxxxxxx xxx Xxxxxxxxx alevikus asuvast korterist. Muud otsustused
2. Seoses menetluskuludega ja otsuse kättetoimetamisega: 2.1 jaotada menetluskulud ning jätta need kostja kanda; 2.2 toimetada kohtuotsuse koopia menetlusosalistele kätte. Selgitused otsusele edasikaebe korras ja tähtajas ning menetluskuludes
3. Selgitada: 3.1

§ 174

kohaselt võib menetlusosaline nõuda avalduse esitamisega Tartu Maakohtule Viljandi kohtumaja kaudu menetluskulude rahalist kindlaksmääramist kohtuotsuses sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kohtuotsuse jõustumisest; avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid; 3.2

§ 630

kohaselt kohtumenetluse poolel on kohtuotsuse peale õigus edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse esitamisega; 3.3

§ 631

kohaselt on apellatsioonikaebuse esitamise tähtaeg 30 päeva, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest; 3.4 apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

1. Hageja põhjendused 1.
2. Hageja nõuded M.T. on esitanud
3. juulil 2006 kohtusse hagi T.T.e vastu ühisvara korteriomandi jagamiseks ja eluruumi vabastamiseks. Hageja on taotlenud jagada poolte ühisvara selliselt, et jätta M.T.e ainuomandisse korteriomand (asukoht Xxxxxxx x-xx Xxxxxxxxx alevik Viljandi maakond; kinnistusregistriosa nr 24815) väärtusega 45 000 krooni ja hageja kohustub maksma kostjale rahaline hüvitist 22 500 krooni ning kohustada T.T.el korteri valdus üle andma M.T.ele 5 (viie) kalendripäeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates; korteri vabastamisest või üle andmisest keeldumise korral tõsta T.T. välja Xxxxxxx x-xx Xxxxxxxxx alevikus asuvast eluruumist välja koos temale kuuluva varaga teist eluruumi vastu andmata. Hagis on hageja tuginenud perekonnaseaduse (PKS) § 19 lgtele 1 ja 4, asjaõigusseaduse (AÕS) §-le 80 ja

§-le

1. 1.
2. Hageja väited, esitatud asjaolud ja tõendid Hageja on viidanud asjaoludele, et pooled abiellusid xxx ning abielu on lahutatud xxx kohtuotsusega. Abielu lahutamisel jäi ühisvara jagamata. Kuna kostja ei ole nõustunud kohtuväliselt ühisvara jagama, siis on hageja pöördunud selleks kohtu poole. Hageja ja kostja ühisvara moodustub korteriomandist asukohaga Xxxxxxx x-xx Xxxxxxxxx alevikus. Korteriomandi väärtuseks on 45 0000 krooni. Korter on hageja ja tema alaealiste laste elukohaks. Kostja asus viimati korterisse elama peale vanglast vabanemist
3. juunil
4. Hageja väitel on kostja olnud vägivaldne hageja suhtes ja kuritarvitanud alkoholi, mis ei võimalda pooltel ühes korteris elada. Seda nii laste heaolu kui ka hageja turvalisuse tõttu. Lähtudes sellest on hageja on palunud kohtul jagada korteriomand ühisvarana selliselt, et see jääks hagejale ning korteriomandi väärtuselt 45 000 krooni mõistaks kohus hagejalt kostja kasuks välja hüvitise 22 500 krooni. Hageja on osundanud

§-le 369, mille kohaselt tulevase nõude täitmise hagi võib esitada juhul, kui on alust eeldada, et võlgnik kohustust õigel ajal ei täida. Sel alusel saab muuhulgas esitada hagi ka kinnistu või ruumi vabastamiseks tulevikus, kui nõude täitmine on seotud kindla tähtpäevaga. Kuna kostja on andnud teada, et ta ei vabasta korterit mitte mingil juhul, siis on hagejal alust eeldada, et kostja ei vabasta korterit peale ühisvara jagamist ja nimetatud korteriomandi jäämist M.T.e ainuomandisse. Hageja ei ole pidanud võimalikuks kostja poolt jätkuvalt vaidlustatud korteriomandi valdamist kostja laste ja hageja enda heaolu ja turvalisuse tõttu. Selles lähtuvalt on hageja palunud kohtul ühisvara jagamise nõude rahuldamisel kohustada T.T.el korteriomandi otsene valdus üle anda M.T.ele 5 kalendripäeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates, kuna kostjal puudub seaduslik alus hageja korteri valdamiseks. Vaidlustatud korteri vabastamise või üleandmise keelumisel on hageja taotlenud kostja väljatõstmist Xxxxxxx x-xx Xxxxxxxxx alevikus asuvast korterist koos temale kuuluva varaga teist eluruumi vastu andmata.

1. Kostja põhjendused 2.
2. Kostja seisukohad nõudes Kohtulikus menetluses kostja pool vaidlustas hageja nõuet ühisvara jagamiseks ja korteri vabastamist. 2.
3. Kostja väited ja esitatud asjaolud Kostja kohtuistungil avaldas, et vaidlustatav korter on saadud kostja emalt EVP-de eest. Kohtuistungil kostja nõustus, et vaidlustatud korteri väärtuseks on 45 000 krooni. Kostja kohtusistungil väitis, et kuigi ta käib Soomes tööl on tal Eestis olles vaja elukohta, milleks on 2 vaidlustatav korter. Kostja väitel pole tal kusagil muus kohas võimalik elada ega nõustunud korteriomandi jätmisega hagejale.
4. Kohtu põhjendused 3.
5. Menetluse käik Asjas on toimunud eelmenetlus ja kohtuistung, mille järel pidas kohus võimalikuks asja sisuliselt lahendada. 3.
6. Seisukohad hagis Kohtu tuvastatud asjaoludest lähtuvalt on põhjendatud ühisvara jagamise nõude rahuldamine. Ka kostja poolt korteriomandi vabastamise nõudes pidas kohus põhjendatuks nõude rahuldamist. 3.
7. Tuvastatud asjaolud, järeldused ja õiguslik analüüs Kohtule esitatud materjalidest nähtuvalt pooled abiellusid zzz. Poolte abielust on sündinud zzz poeg X zzz poeg Y ja zzz tütar Z. Poolte abielu lahutati zzz Viljandi Maakohtu otsusega koos T.T.elt elatise väljamõistmisega M.T.e kasuks 700 krooni kuus lapse kohta kuni poegade X ja Y ning tütre Z täisealisuseni. PKS § 18 lg 1 ja 5 kohaselt abikaasade ühisvara võidakse jagada abielu kestel, abielu lahutamisel või pärast seda ning vaidluse korral jagab kohus ühisvara ühe või mõlema abikaasa nõudel. Kuna kostja ei ole jõudnud kokkuleppele ühisvara jagamiseks kohtuväliselt on hageja pöördunud kohtusse ühisvara jagamiseks. Vaidlustatavaks ühisvaraks on korteriomand asukohaga Xxxxxxx x-xx Xxxxxxxxx alevik Xxxxxxxxx vallas Viljandi maakond (kinnistusregistriosa nr xxxxx), mille väärtust on pooled hinnanud 45 000 krooni. Kohtul tuli lahendada õigusliku küsimusena poolte abielu kestel soetatud ühisvarana Xxxxxxx x-xx Xxxxxxxxx alevikus asuv korteriomandi jagamine. Hageja on taotlenud jätta korteriomand talle ja nõustunud maksma kostjale hüvitist korteriomandi pooles väärtuses 22 500 krooni. Kohus peab sellist ühisomandi jaotust asjakohaseks ja õiglaseks. Hageja juures ja ülalpidamisel on kolm alaealist last ning kostja ei ole laste ülapidamisest vabatahtlikult osa võtnud. See nähtub kohtuotsusest, millega kostjalt on laste ülalpidamiseks hageja kasuks elatis välja mõistetud. Samuti on kostja kasutanud vaidlustatud korteris hageja vastu korduvalt vägivalda. Kostja vägivalla kasutamine nähtub kriminaalasjadest, milles kostjale on esitatud süüdistused selles, et ta on kasutanud füüsilist vägivalda hageja suhtes. Nendes süüdistuses on kostja kriminaalkorras karistatud vangistusega. Kostja jätkuv vägivaldsus nähtub uuest kostja vastu algatatud kriminaalasjast selles, et kostja
8. veebruaril 2007 tungis oma elukohas kallale hagejale ja alaealisele lapsele, pekstes neid rusikatega. Hageja ja tema juures elavate alaealistele lastele turvalise elukoha vajadus on esmasteks asjaoludeks, mis tingivadki korteri jätmise hagejale ja kostja kasuks hüvitise väljamõistmise. Kostja vägivaldus ei võimalda kosja elamist hagejaga ühes ja samas elukohas. Kosjalt kohtu kaudu hageja juures elavate laste ülapidamiseks elatise väljamõistmisest nähtub kostja ükskõiksus ja huvi puudumine seadusest tuleneva kohustuse täitmine osavõtuks laste ülalpidamisest ja kasvatamisest. Ühisvara jagamise seaduslikuks aluseks on PKS § 19 lg 1 ja 4, mille kohaselt abikaasade ühisvara jagamisel loetakse nende osad võrdseks, kui ühisvara jagamisel osutub ühele abikaasale jääva vara väärtus suuremaks tema osast ühisvaras, mõistab kohus temalt teisele abikaasale rahalise hüvituse. Kohtul tuli lahendada ka teine õiguslik küsimus tulenevalt hageja nõudest kostjal korteri vabastamiseks. Kohus on seisukohal, et hageja sellekohane nõue on seaduslik ja tuleneb

§-st 369 ja AÕS §-st 80.

§ 369

kohaselt tulevase nõude täitmise hagi võib esitada juhul, kui on alust eeldada, et võlgnik kohustust õigel ajal ei täida ning sel alusel saab muu hulgas esitada hagi ka kinnistu või ruumi vabastamiseks tulevikus. AÕS § 80 kohaselt omanikul on nõudeõigus igaühe vastu, kes õigusliku aluseta tema asja valdab, kusjuures omaniku nõue on suunatud omandiõiguse tunnustamisele ja asja väljanõudmisele ebaseaduslikust valdusest oma valdusse. PKS § 17 kohaselt on pooltel ühisvara valdamiseks, kasutamiseks ja käsutamiseks. Ühisvaraks olnud korteriomandi jätmisega hageja omandisse kaotab kostja õiguse korteriomandi valdamiseks, kasutamiseks ja käsutamiseks. Sellest tulenevalt on põhjendatud ka hageja kui ainuomaniku nõue eluruumi vabastamiseks peale otsuse jõustumist. 3 Kohtu eeldus kostja poolt korteriomandi mittevabastamiseks tuleneb kostja kohtuistungil antud ütlustest selles, et ta ei ole nõus korterist lahkuma. Hageja on hagiavalduses taotlenud, et kostja vabastaks korteriomandi 5 päeva jooksul peale kohtuotsuse jõustumist. Kohtuotsuse jõustumise tähtaeg on üks kuu. Kohus on seisukohal, et kosjal on võimalik selle aja jooksul üürida või muretseda uus eluruum. Kostja ütlustest nähtuvalt omab ta Soome Vabariigis töökohta. Sellest kohus järeldab, et kostja majanduslik olukord võimaldab tal uus eluruum muretseda või see üürida. Seda tagab ka hüvitiseks väljamõistetud 22 500 krooni. Arvestada tuleb ka vabatahtliku üleandmise tähtaega kohtuotsuse täitemenetluse staadiumis. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 180 lg 1 kohaselt kui võlgnik peab välja andma, üle andma või vabastama kinnisasja, sealhulgas korteriomandi või osa sellest, eluruumi või muu ruumi, annab kohtutäitur võlgnikule kuni kolmekuulise tähtaja täitedokumendi vabatahtlikuks täitmiseks. Eeltoodust tulenevalt tuleb pidada ka hageja nõuet mõistlikuks selles, et kohustada kostjat vabastama tema poolt eluruumina kasutatav vaidlustatud korter 5 päeva jooksul arvates otsuse jõusutmisest selle kohta, et korteriomand kuulub hageja ainuomandusse. Kostja väide selles, et vaidlustatud korteri omandiõigus kuulub talle selle tõttu, et korter on saadud kostja ema EVP-de eest, on kummutatud hageja kohtule esitatud ostu-müügi lepinguga, mille kohaselt hageja on ostnud vaidlustatud korteri 09. septembril 1994 EVP-de eest. Sellest teeb kohus järelduse et kostja ema võimaldas oma vahendite kasutamise hageja kaudu kogu perekonnale, mitte aga ainuüksi kostjale. Arvestada tuleb sellega, et hageja, kelle omandisse kohus ühisvara jagamisel korteriomandi jättis, ei ole soovinud kostjaga edaspidi üürilepingut sõlmida. Tulenevalt ka kostja vägivaldsest käitumisest ei ole õigustatud tema nõue eluruumina korteri edaspidiseks kasutamiseks. Võlaõigusseaduse § 276 lg 3 kohaselt peab eluruumi üürnik arvestama majaelanike ja naabrite huviga. Kostja eelnev käitumine eluruumis on näidanud, et ta pole arvestanud kooselavate isikute huvidega ning seoses vägivallaaktide korduvuse ja jätkuvusega ei ole kohtul alust eeldada, et kostja ka edaspidi temaga korteris koos elavate isikute huvidega arvestab. Põhjendatud on kostja poolt korteri vabastamisest keeldumisel määrata kohtuotsuse täitmise viisiks kostja sundkorras väljatõstmine korterist. 3.4. Menetluskulude jaotus Vastavalt

§ 438lg-le 2 kohtuotsuse tegemisel otsustab kohus menetluskulude jaotuse.

Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma ning vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel (

§ 173

lg 3).

§ 162lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Seoses hagi rahuldamisega tuleb menetluskulud

§ 162lg 1 kohaselt jätta kostja kanda.

Toomas Lillsaar Kohtunik 4