Tsiviilasi nr 2-06-18324 Koopia KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Hagi õigeksvõtul põhinev otsus Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 11.septembril 2006. a Jõgeva kohtumaja Kohtukoosseis Ko

§-le 393 ning kohustas teda lähtudes

§ 394vastama kirjalikult 25.augustiks 2006.a.

Hagimaterjalid on 26.juulil 2006.a.kostja poolt vastu võetud. Kostja kohtule sisulist vastust saatnud ei ole, kuid on 04.augustil saatnud koopia maksekorraldusest, millega on 04.augustil 2006 makstud AS – le Eraküte 10000 krooni, maksekorralduse selgituse väljal: hagi Gxxxxx Kxxxxxx vastu. Kohus küsis hagejalt nõude seisu kohta. hageja teatas 10.augustil, et kostja on võlast tasunud 10000 krooni, mille võrra hageja hagi hinda vähendab. Hageja taotleb kostjalt välja mõista jääkvõlgnevus 1083 krooni ja riigilõiv 1050 krooni. Kohus leiab, et asi on võimalik lahendada kohtuistungit pidamata hagi õigeksvõtu alusel

§ 440

lg 1, 3 alusel, kuna kostja on nõude suures ulatuses rahuldamisega nõude õigeks võtnud.

§ 444

lg 1 alusel võib kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest jätta välja kirjeldava osa ning põhjendavas osas märgitakse üksnes otsuse õiguslik põhjendus. Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Hageja nõudmised ja hagiavalduses kirjeldatud asjaolud põhjendavad hagi rahuldamise õiguslikku alust – VÕS § 208 lg 1, 3, VÕS § 76 lg 1 ja VÕS § 100. Kostja on kasutanud korterit omanikuna ja kasutanud kütet ja sooja vett, mida talle on müünud hageja. Kostja ei ole ostetu ja äratarbitu eest tasunud. Võlaõigusseaduse § 208 lg 1 järgi asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Võlaõigusseaduse § 208 lg 3 järgi asja müügi kohta seaduses sätestatut kohaldatakse vastavalt õiguse ja muu eseme müügile, muu hulgas energia, vee ja soojuse müügile ühendusvõrgu kaudu, kui seadusest ei tulene teisiti ja see ei ole vastuolus eseme olemusega. Käesoleval juhul on hageja müünud kostjale tarbimiseks soojusenergiat, kostja on soojusenergiat tarbinud, kuid ei ole selle eest tasunud. Seega on kostja jätnud täitmata VÕS § 208 lg 1 temale pandud kohustuse. Võlaõigusseaduse § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 108 lg 1 järgi kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Hageja on esitanud nõude kostja poolt täitmata jäetud raha maksmise kohustuse täitmiseks. Hageja nõue tuleb rahuldada. Hagi kuulub rahuldamisele täies ulatuses, s.o. summas 11083 krooni, kuid kostjalt tuleb välja mõista seni tasumata summa, s.o. 1083 krooni. Menetluskulude jaotus

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 162kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuna kohus lahendas asja kostja kahjuks, tuleb kohtukulud jätta kostja kanda. Kuna menetluskulud on hagis ja selle lisades juba esitatud ja kostjal on olnud nendega võimalus tutvuda, siis menetlusökonoomia eesmärgil kohus ei rakenda

§ 176lg.1 ja § 177 lg.1 ja lahendab kohtukulude väljamõistmise käesoleva otsusega.

Kohus lähtub otsuse tegemisel VÕS § 76 lg 1, § 101 lg 1 p 1, § 108 lg 1, § 208 lg.1, lg.3,

§ 138

lg 2; § 139, § 143 p 4; § 162 lg 1; § 173 lg 1; § 174; § 175 lg 1; § 322 lg 1; § 440 lg 1, 3; § 442 lg 1, lg 2, lg 4, lg 6, § 444; § 436.

§ 468lg 1 p 1 alusel tunnistab kohus hagi õigeksvõtul põhineva otsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. 2