sätteid. Asjast ei nähtu, et Exxx Txxxxxx oleks järele jätnud testamendi või pärimislepingu.
lg 2 kohaselt päritakse sellisel juhul seaduse järgi.
lg 1 p 1 kohaselt on seadusjärgse pärimise korral esimese ringi pärijateks võrdsetes osades lapsed, abikaasa ja vanemad. Asja materjalide ja poolte ütluste põhjal tuvastas kohus, et Exxx Txxxxxxx seadusjärgseteks pärijateks on tema 10 last (hageja ja kostjad): Oxxxxx-Oxxxxx Txxxxxxx Jxxx Txxxxxx, ExxxLxxxxxxx, Exxxx Txxxxxx, Axxxxx-Sxxxxx Txxxxxx, Vxxxx-Mxxxxxxx Lxxxx, Exx Pxxxxxx Kxxxx Txxxxxx, Jxxx Txxxxxx ja Vxxx Axxxx. Teiste seadusjärgsete pärijate olemasolu tuvastamist ei leidnud.
lg 1 kohaselt tuleb pärandi omandamiseks see vastu võtta.
pärija loetakse pärandi vastu võtnuks, kui: - ta faktiliselt asus pärandvara valitsema või valdama, või - kui ta andis pärandi avanemise koha notariaalorganile avalduse pärandi vastuvõtmise kohta. Mõlemad nimetatud pärandi vastuvõtmise viisid on seaduse kohaselt õiguslike tagajärgede poolest võrdsed.
lg 3 kohaselt tuleb pärandi vastuvõtmiseks nimetatud toimingud teha kuue kuu jooksul arvates pärandi avanemise päevast. Esitatud tõendite põhjal tuvastas kohus, et Oxxxxx-Oxxxxx Txxxxxx, JxxxxTxxxxxx ja ExxxLxxxxxxx on esitanud seaduses ettenähtud 6-kuulise tähtaja jooksul Jõgeva Riiklikule Notariaalkontorile avaldused Exxx Txxxxxxx pärandi vastuvõtmiseks ja pärimisõiguse tunnistuse väljastamiseks (tl.21, 22, 23). Exxx Txxxxxxx lapsed Exxxx Txxxxxx, AxxxxxSxxxxx Txxxxxx ja ExxxPxxxxx on teinud notariaalkontorile avalduse pärandist loobumiseks oma õe Oxxxxx-Oxxxxx Txxxxxxx (hageja) kasuks (tl.14, 15, 16). Seega on
Lxxxxxxx.
lg 5 järgi loetakse vastuvõetud pärand pärijale kuuluvaks pärandi avanemise ajast. Exxx Txxxxxxx pärand kuulub seega alates pärandi avanemisest 2/3 mõttelises osas Oxxxxx-Oxxxxx Txxxxxxxxx (1/6 oma osa ja lisaks 1/6 ExxxPxxxxxxx, 1/6 Axxxxx-Sxxxxe Txxxxxxx ja 1/6 Exxxx Txxxxxxx osa), 1/6 osas JxxxxTxxxxxxxxx ja 1/6 mõttelises osas ExxxLxxxxxxxxx. Menetlusosaliste ütluste põhjal tuvastas kohus, et Exxx Txxxxxxx lapsed - Vxxxx-Mxxxxxxx Lxxxx, Kxxxx Txxxxxx, Jxxx Txxxxxx ja Vxxx Axxxx – ei teinud seaduses ettenähtud 3
Kohtule on tõendina esitatud seadusjärgse pärimisõiguse tunnistused (tl.8 ja 9), mille põhjal tegi kohus kindlaks, et Oxxxxx-Oxxxxx Txxxxxxxxx on väljastatud pärimisõiguse tunnistus 2/3 mõttelises osas alljärgnevale varale: erastamisväärtpaberiarve Tallinna Pangas ja majavaldus (ehitised ja rajatised), asukohaga xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Poolte ütluste põhjal leidis kinnitust, et Jxxx Txxxxxxxxx ja ExxxLxxxxxxxxx pärimisõiguse tunnistust väljastatud ei ole. Asja materjalide põhjal tegi kohus kindlaks, et Exxx Txxxxxxx teadaolev pärandvara koosneb: erastamisväärtpaberiarvest Tallinna Pangas ja majavaldusest (elamu koos kõrvalhoonetega), asukohaga Jõgeva maakonnas xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Hageja väide hagiavalduses nagu oleks majavalduse alune maa ka kinnistus, ei leidnud tõendamist. Eelpool nimetatud kohtu poolt tuvastatud faktilistele asjaoludele keegi menetlusosalistest vastuväiteid ei esitanud ning nimetatud asjaolude üle puudus vaidlus. Hageja palub oma nõudes kinnitada kostjate loobumist 1/3 pärandiosale ja tunnustada tema omandiõigust 1/3 osale majavaldusest. Hageja toob põhjenduseks asjaolu, et kostjad Jaan Tomberg ja Eha Laanesoo pole võtnud välja pärimisõiguse tunnistust ja seega on nad õiguse pärandile kaotanud. Hageja viitab Pärimisseaduse § 117 lg-le 4, mille kohaselt kui pärima õigustatud isik ei ole § 118 ettenähtud tähtajal pärandvara valdama, kasutama ega käsutama asunud ega pärandi vastuvõtmise või pärandist loobumise avaldust esitanud, on ta õiguse pärandile kaotanud ning tema pärandiosa jagatakse pärandi vastu võtnud pärijate vahel juurdekasvuõiguse alusel. Kohus leiab, et nimetatud sätet ei saa antud juhul kohaldada. Esiteks nagu eespool märgitud, kuulub lähtudes Ella Tombergi pärandi avanemise ajast Pärimisseaduse § 3 lg 2 ja § 164 lg 2 alusel kohaldamisele ENSV tsiviilkoodeks. Teiseks on Jxxx Txxxxxx ja ExxxLxxxxxxx esitanud pärandi vastuvõtmiseks avalduse notarile, mis on sättes endas toodud selle kohaldamist välistav tingimus. Tsiviilkoodeks ei sätesta pärija kohustust pärimisõiguse tunnistuse välja võtmiseks.
lg 1 näeb vaid ette, et tunnistust pärimisõiguse kohta ei saa välja anda enne kuue kuu möödumist, arvates pärandi avanemise päevast. Pärandaja varale õiglusjärgluse tekkimiseks on oluline pärandi vastuvõtmine
asudes pärandvara faktiliselt valdama või tehes pärandi vastuvõtmise avalduse notariaalorganile. Pärimisõiguse tunnistusel ei ole omandiõiguse tekkimise seisukohalt mingit juriidilist tähendust. See on vaid formaalne tõend omandiõiguse olemasolu tõendamiseks ja selle võib pärija pärast pärandi vastuvõtmise avalduse vastu võtta kuna tahes, kuid mitte varem kui 6 kuu jooksul pärandi avanemisest. Võrdluseks, ka Pärimisseaduse § 1401 lg 2 järgi on pärimistunnistus tõend isiku pärimisõiguse ja selle ulatuse kohta. Pärimistunnistus ei lõpeta ega tekita omandiõigust. Seega asjaolu, et Jxxx Txxxxxx ja Exx Lxxxxxxx ei ole notariaalkontorist välja võtnud pärimistunnistust ema Exxx Txxxxxx pärandi vastuvõtmise kohta, ei tähenda seda, nagu oleksid nad õiguse pärandile kaotanud. 4
lg 4 kohaselt ei ole lubatud aga pärandist loobumine pärast seda, kui pärija andis pärandi avanemise asukoha notariaalkontorile avalduse pärandi vastuvõtmiseks. Kuna JxxxxTxxxxxx ja Exx Lxxxxxxx on esitanud avaldused notarile pärandavara vastuvõtmiseks ja pärimisõiguse tunnistuse väljastamiseks, siis puudub neil seadusjärgne õigus ja võimalus pärandist loobumiseks. Pärandiosa omandiõiguse üleandmiseks tuleb see võõrandada kas ostu-, kinke või muu omandiõiguse üleminekule seaduses ettenähtu alusel. Seega on Jxxx Txxxxxxxx ja Exx Lxxxxxxxx jätkuval õigus kasutada, käsutada ja vallata oma osa pärandavarast. Kostja ExxxLxxxxxxx on esitanud kohtule 13.12.2006.a. avalduse. Kohus jätab nimetatud avalduse tähelepanuta, kuna see on esitatud pärast asja sisulise arutamise lõpetamist 12.12. 2006.a. kohtuistungil. TsMS § 329 lg 1 kohaselt võib pärast eelmenetluse lõppemist esitada uusi avaldusi /…/ üksnes juhul, kui neid ei olnud mõjuval põhjusel võimalik varem esitada. Kostja avaldusest ei nähtu, miks seal esitatud taotlusi ei esitatud õigeaegselt eelmenetluses. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, siis tuleb kohtukulud jätta hageja kanda. TsMS §174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 järgi esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. Kohtunik: 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.