← Eesti

2-05-3796/1

Obsah (4)§ 8§ 113§ 82§ 101

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise koht Viljandi Kohtumaja Kohtuasja number 2 -06- 3796 Otsuse kuupäev 18.oktoober 2006 Kohtunik Silvi Maiste Kohtuasi AS SEB Eesti Ü

§ 8

lõikele 2 on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik, § 76 lõige l kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tulenevate kohustuste täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kohustuse rikkumise korral annab VÕS § 101 lg l punkt l hagejale õiguse nõuda kostjalt kohustuse täitmist. VÕS § 108 lõige l annab hagejale õiguse kostjalt nõuda raha maksmises seisneva kohustuse rikkumisel kohustuse täitmist. VÕS § 101 lg l p 6 annab võlausaldajale võimaluse nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist, nõude eeldused on sätestatud VÕS § 113 lg-s 1. VÕS § 415 lg-st l tuleneb, et tarbijalt ei või krediidilepingu rikkumisel nõuda käesoleva seaduse § 113 lõikes l sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist.

§ 113

lg-le l loetakse viivise määraks käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär, kui käesoleva seaduse §-s 94, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Lepingus on pooled kokku leppinud intressi suurusega 16% aastas, seega nõuab hageja kostjalt viivise tasumist määraga 2 23% aastas. Nimetatud suurusega viivisemäära nõudmise õigus on hagejal alates 27.12.2003.a. Ajavahemikul 01.07.2002 a. - 27.12 2003 a. kehtinud võlaõigusseaduse redaktsiooni kohaselt oli hagejal õigus nõuda viivist määraga 16% aastas (VÕS § 113 lg l ja VÕSRakS § 14). Hageja on hakanud viivist arvestama summalt 9 990,80 krooni, see on summa mis kostja võlgnes hagejale Lepingu lõpetamise päeval. Seega on viivis: ajavahemikul 18.05.2003 a. kuni 10.09.2003 a. 436,80 krooni: (0,04 %/päevas x 9 990,80 = 3,9 krooni/päevas; 3,9 krooni/päevas x 112 päeva = 436,80 krooni); alates 10.09.2003 a. kuni 10.10.2003 a. 111,00 krooni: (0,04 %/päevas x 9 285,45 krooni = 3,7 krooni/päevas; 3,7 krooni/päevas x 30 päeva = 111,00 krooni); alates 10.10.2003 a. kuni 27.12.2003 a. 215,60 krooni: (0,04 %/päevas x 7 196,45 krooni = 2,8 krooni/päevas; 2,8 krooni/päevas x 77 päeva = 215,60 krooni); alates 27.12.2003 a. kuni 17.06.2005 a. 2 279,00 krooni: (0,06 %/päevas x 7 196,45 krooni = 4,3 krooni/päevas; 4,3 krooni/päevas x 530 päeva = 2 279,00 krooni). Seisuga 17.06.2005 a. on kostjal tasumata viivised summas 3 042,40 krooni. Viivise arvestamisel on aluseks võetud kuu pikkusega 30 päeva ja aasta pikkusega 360 päeva. Kostja võlgneb hagejale seisuga 17.06.2005 a. kokku 10 491,39 krooni, millest: 7196,45 krooni on tasumata krediidi põhiosa; 252,54 krooni on krediidilimiidi kasutatud osalt arvestatud intress ja 3 042,40 krooni on viivis krediidi tasumisega viivitamise eest. Kohtu põhjendused Kohtule ei ole kostja elukoht teada. Aadressidelt Loigu talu, Karula küla, Saarepeedi vald Viljandi maakond ja Vana-Võidu küla 12-6B, Viiratsi vald, Viljandi maakond hagimaterjalid tagastati põhjusel, et adressaat ei ela antud aadressil, uus aadress teadmata. Kutse kohtuistungile on avaldatud Ametlikes Teadaannetes 18.09.2006 ja 25.09.2006. Kostja kohtuistungile ei ilmunud. Hageja saatis kohtule kirja ja palus asja arutada ilma hageja esindaja kohalolekuta ja hagi rahuldada. Kohus leiab, et asi tuleb lahendada sisuliselt lähtuvalt TsMS § 408 p 1 sätetest. Magnet krediitkaardi lepinguga nr A010010254 on tõendatud, et lepingu alusel võimaldati kostjal kasutada krediiti 10 000,00 krooni, intressimääraga 16% aastas, kohustusliku tagasimakse limiidiga 5 000,00 krooni ja kohustusliku tagasimakse summaga 500,00 krooni. Kostja konto liikumiste aruannetest nähtub, et perioodil 30.11.2001 a. kuni 18.03.2002 a. kasutas kostja krediiti tehingute sooritamiseks summas 12 858,30 krooni, millest on käesoleva ajani tasumata 7 196,45 krooni. Kostja võlgneb hagejale seisuga 17.06.2005 a. kokku 10 491,39 krooni, millest: 7196,45 krooni on tasumata krediidi põhiosa; 252,54 krooni on krediidilimiidi kasutatud osalt arvestatud intress ja 3 042,40 krooni on viivis krediidi tasumisega viivitamise eest. Vastavalt Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg-le 1 tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.

§ 82

lg-le 1 kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval.

§-le 100 on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.

§ 101

lg 1 p-le 1 kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada. 3 Menetluskulude arvestus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaselt enne seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Kuni 01.01.2006 kehtinud TsMS § 60 lg 1 kohaselt kohus mõistab poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Tsiviilasjas on kohtukuludena hageja tasutud riigilõiv 1050 krooni ja 200 krooni kohtukutse Ametlikes Teadaannetes avaldamise eest, mis tuleb välja mõista kostjalt. Kohtukulud ( postikulud ) tuleb välja mõista 63 krooni kostjalt riigituludesse. Silvi Maiste kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.