2-05-1803/6

(3)Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Asjaolud ja menetluse käik 11.05.2005.a kohtule esitatud hagiavalduses palus hageja Korteriühistu Esku 11 kostja AxxxHxxxxxxxx välja mõista korterikulude võlgnevus perioodi juuli 2004.a – aprill 2005.a eest summas 8983,50 krooni ning hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 700 krooni. Kohus saatis kostjale hagiavalduse koos lisadega vastavalt TsMS §-le 166 ning kohustas teda lähtudes TsMS § 167 vastama kirjalikult. 30.01.2006.a kohtule esitatud kirjalikus vastuses (tl 19) kostja ei tunnista hagi. Vastuse kohaselt ei ole kostja korteriühistu liige ning pole hagiavalduses nimetatud ajal korterit kasutanud. Kostja pole xxxxxxxxxxkorterit kasutanud

1. aastast ning
2. juunil 2004.a tabas teda ajuinsult, mille tulemusena viibis pikaajaliselt haigla- ja taastusravil. Kostjale kuulunud korter on müüdud kohtutäitur Ivi Kalmeti poolt võlgnevuse katteks ning kinnipidamistega kostja pensionist on kaetud ka võlgnevus. Müümise ajaks oli korter rüüstatud ning elamiskõlbmatu. Kohtuistungile kostja ei ilmunud, kuigi oli kohtukutse isiklikult 19.07.2006.a kätte saanud. Mitteilmumise põhjustest kostja kohtule ei teatanud. Hageja esindaja kohtuistungile ei ilmunud, kuid teatas telefoni teel enda haigestumisest, samuti esitas hageja esindaja kohtule perearst Riho Pettai poolt väljastatud nõuetekohase tõendi kohtusse kutsutud isiku haigestumise kohta. Telefonikõnes teatas hageja esindaja, et jääb hagiavalduses toodud nõude juurde ning palub hagi rahuldada. Kohtu seisukoht ja põhjendused Kohus leiab, et asi on võimalik lahendada sisuliselt TsMS § 408 p 1 ja § 414 lg 1 alusel, kuna hagi aluseks olevad asjaolud on piisavalt välja selgitatud. Kohus leiab, et hageja nõudmised on kostjale kättetoimetatud hagiavalduses ja selle lisades kirjas, need ei ole vastuolus üldiselt teadaolevate asjaoludega, hageja põhjendused tõestavad tema nõuet. Hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Korteriühistuseaduse § 5 lg 1 kohaselt on korteriühistu liikmeks kõik ühe või mitme korteriomanditeks jagatud kinnisasja korteriomanikud. Korteriühistu loodi majaelanike korteriühistu asutamiskoosoleku 13.05.2004.a otsusega poolthäälteenamusega. Kostja oli Esku 11 asuva maja korteri nr x omanik kuni septembrini 2005.a, kui kohtutäitur I. Kalmet müüs nimetatud korteri varasemate võlgnevuste katteks. Korteriühistuseaduse § 151 lg 1 kohaselt on majandamiskulud korteriühistuseaduse tähenduses korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti. Lisaks majandamiskuludele peab eluruumi omanik tasuma veevarustuse, kanalisatsiooniteenuste ja soojavarustuseks vajaliku soojusenergia eest ning maksma maamaksu. Korteriühistu Esku 11 põhikirja p-de 4.5-4.7 kohaselt on ühistu liige kohustatud tasuma igakuuliselt juhatuse poolt määratud suuruses ja tähtajaks sihtotstarbelisi makseid elamu majandamise jooksvate kulutuste katteks, elamu ühiste kommunikatsioonide kaudu kasutatavate kommunaalteenuste eest ning ühekordseid erakorralisi makseid elamu mõtteliste osade säilimise tagamiseks ja hädavajalike edasilükkamatute remonttööde katteks. Ühistu on nimetatud sihtotstarbeliste maksete ja kommunaalteenuste kulude kohta igakuiselt väljastanud kostjale arved, kuid kostja 2

(3)ei ole neid tasunud. Võlaõigusseaduse § 76 lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele; § 108 lg 1 järgi kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist; VÕS § 101 lg 1 p 1 järgi võib võlausaldaja nõuda kohustust rikkunud võlgnikult kohustuse täitmist. Kostja ei ole omapoolseid kohustusi täitnud ja pole hagejale tasunud. Kostja vastuväited ei anna alust hagi rahuldamata jätta. Kostja korteri omanikuna vastutab Korteriühistuseaduse § 5 lg.1 ja § 151 lg.1 alusel vajalike majandamiskulude eest. Asjaolu, et kostja ise korterit ei kasuta, ei vabasta teda elamu korrashoiuks vajalike kulude tasumisest. Korteriühistu on teinud kulutusi, mis on vajalikud kogu elamu, s.h. kostjale kuuluva korteri säilitamiseks-on kantud kulutusi katlamaja korrashoiuks, küttepuude eest tasumiseks, elamu ja elamu ümbruse hoolduseks, võetud laenu renoveerimistöödeks. Selliste kulutuste katmises tuleb osaleda kõigil korteriomanikel vastavalt temale kuuluva eluruumi osatähtsusele kogu elamu pinnas. Kaasomandi majandamise kulud kaetakse kaasomanike poolt proportsionaalselt igale kaasomanikule kuuluda osa suurusega. Kui- arvestades kostja majanduslikku olukorda ja terviseseisundit- kostja kohustust võla tasumisel vähendada, tuleb see osa kuludest kanda teistel kaasomanikel. Korteriühistu poolt nõude esitamine tähendab, et kaasomanikud ei ole nõus seda tegema. Nõuete esitamine võlgnike vastu kohtusse põhineb korteriühistu juhatuse otsustel Hageja poolt esitatud nõue tuleb rahuldada. Menetluskulude jaotus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 ja kuni 01.01.2006.a kehtinud TsMS § 60 lg 1 alusel tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista kohtukulud - riigilõiv 700 krooni; riigituludesse tuleb kostjalt välja mõista postikulud 99 krooni. Kohus lähtub otsuse tegemisel KÜS § 5 lg 1, § 151 lg 1; VÕS § 76 lg 1, § 101 lg 1 p 1, § 108 lg 1, TsMS RakS § 3; TsMS § 162; § 173; § 408 p 1; § 414 lg 1; § 442 lg 1, lg 2, lg 6, § 436. Kohtunik Ü.Raag / allkiri / Koopia õige . kohtunik : 3