T.ilt AS-i Hansa Liising Eesti kasuks välja kasutusrendi lepingust nr 0023546L tulenev võlgnevus 60 483,05 Eesti krooni ning kasutusrendi lepingust nr 0026180L tulenev võlgnevus 24 385,54 Eesti krooni- kokku võlgnevus summas 84 868,59 Eesti krooni, mõista T. T.'ilt AS-i Hansa Liising Eesti kasuks välja kohtukulud, sealhulgas tasutud riigilõiv summas 5250 Eesti krooni. Kohtuistungil hageja esindaja loobus puksiirteenuse hüvitamise nõudest kokku 5932.20 krooni. Nõude summaks jääb 78936,39 krooni. Hageja põhjendab oma nõudeid alljärgnevalt. Kasutusrendi lepingute nr 0023546L ja 0026180L üldtingimuste punktist 11.6 tuleneb rentniku kohustus lepingu ennetähtaegsel lõpetamisel viivitamatult vara rendileandjale tagastada. Hageja tegi OÜ-ga Balti Realiseerimiskeskus sõlmitud koostöölepingu raames vara valduse taastamise ülesandeks OÜ-le Balti Realiseerimiskeskus, kelle töötaja Kalmer Kaldma lepingute objektiks oleva vara kostjalt ka üle võttis. Nimetatud teenuse osutamise eest tasus hageja OÜ-le Balti Realiseerimiskeskus tasu 2 x 3000 krooni. Vara valduse taastamise- ja tagastamise teenus hõlmab endas muuhulgas näiteks kostjaga suhtlemist, et leppida kokku valduse ülevõtmise aeg ja koht, valduse ülevõtmist, vara esmast ülevaatust ning müügiplatsile toimetamist. Kostja kohustus hüvitada hagejale vara valduse taastamisega kaasnenud kulud tuleneb lepingute üldtingimuste punktist 5.19. Kostja on lepingule alla kirjutamisega kinnitanud, et on tutvunud lepingu tingimustega ning nendest aru saanud ning seega oli kostja teadlik, et juhul, kui leping lõpetatakse kostja süülise käitumise tõttu ennetähtaegselt ning hageja kannab seoses vara valduse taastamisega kulutusi, siis on kostja kohustatud need hagejale hüvitama. Kuigi hageja jäi vara omanikuks kuni selle võõrandamiseni, osutas hagejale vara müügiteenust OÜ Balti Realiseerimiskeskus. Müügiteenuse eest tasus hageja OÜ-le Balti Realiseerimiskeskus müügiteenuse tasu hagis nimetatud summas. Vastavalt lepingute preambulas kokkulepitule sõlmisid pooled antud lepingud seetõttu, et kostja esitas hagejale taotluse müüja poolt võõrandatava vara kasutamise võimaldamiseks kostjale liisingutehingu kaudu. Kasutusrendi lepingu kui 3 ühe liisingulepingu liigi iseloomustavaks tunnuseks on asjaolu, et liisinguandja ei arvesta liisingutasu mitte liisitava vara kasutusväärtuselt, nagu see toimub nt üüri/rendilepingute puhul, vaid lähtub enda poolt tehtud investeeringu suurusest, võttes tasu enda poolt investeeritud rahasumma kasutamise eest. Seega tegi hageja käesoleval juhul kostja soovil lepingute objektiks oleva vara omandamiseks kulutusi, mille suuruse pidi kostja lepingu kohaselt hagejale hüvitama igakuiste rendimaksete tasumisega. Käesoleval juhul olid pooltevahelised kasutusrendi lepingud sõlmitud kindlaks tähtajaks- s.o kehtivusega kuni 15.12.2005.a. (leping nr 0026180L) ja 15.10.2005.a. (leping nr 0023546L). Juhul, kui kostja oleks täitnud lepinguid nõuetekohaselt ning lepingud oleks lõppenud nendes kokkulepitud tähtajal, oleks kostja läbi igakuiste rendimaksete tasumise hüvitanud hagejale vara soetamiseks tehtud kulutused. Asjaolu, kas kostja oleks seejuures soovinud vara hagejalt välja osta või mitte, ei oleks sellisel juhul tähtsust omanud- kostja kohustus tasuda rendimakseid lepingus kokkulepitud rendiperioodi lõpuni oleks olnud täidetud ning sellisel juhul ei oleks hagejal olnud võimalik kostja vastu vara soetamiseks tehtud kulutuste hüvitamise nõuet esitada. Juhul kui kostja oleks soovinud lepingu tähtaja lõppedes vara hagejale tagastada, oleks hageja olnud kohustatud vara vastu võtma ning hageja edasine tegevus vara võõrandamisel (sh võimaliku müügikahju saamine) oleks olnud hageja enda riisiko. Käesoleval juhul ei lõppenud lepingud mitte tähtaja saabumise tõttu, vaid lepingud lõpetati kostja enda süülise käitumise (lepinguga kokkulepitud rendimaksete tasumata jätmise) tõttu hageja algatusel ühepoolselt ennetähtaegselt. Seega ei täitnud kostja lepinguid nendes kokkulepitud perioodi lõpuni, mistõttu hagejale jäid hüvitamata lepingute objektiks oleva vara soetamiseks tehtud kulutused. Liisinguvõtja kohustuse hüvitada lepingu ennetähtaegse lõpetamisega liisinguandjale tekkinud kulud sätestab muuhulgas ka võlaõigusseaduse (
) § 367, mille lõike l kohaselt liisingulepingu ülesütlemise korral peab liisinguvõtja hüvitama liisinguandjale kõik kulud, mida liisinguandja kandis seoses liisinguesemega, eelkõige liisingueseme ostuhinna finantseerimise kulud selles ulatuses, milles need ei ole käetud juba tasutud liisingumaksetega. Kuna kostja ei täitnud omale lepingutega võetud kohustusi tähtaegselt ja kohaselt, siis oli hageja sunnitud lepingud ennetähtaegselt lõpetama ja vara võõrandama. Kuna vara võõrandamisest saadud rahasumma ei katnud hageja poolt vara omandamiseks tehtud kulutusi, kandis hageja selles osas kostja süülisest käitumisest tulenevalt otsest varalist kahju. Kostja kohustus hüvitada hagejale tekkinud kulud ja kahjud, juhul kui leping lõpetatakse kostja süülise käitumise tõttu ennetähtaegselt, tuleneb ka lepingute üldtingimuste punktidest 5.19 ja 11.4. Kui kostja oleks oma lepingutest tulenevaid kohustusi täitnud, ei oleks hagejal nimetatud kahju tekkinud. Kuna kostja poolsest lepingutest tulenevate kohustuste mittetäitmisest tulenevalt on hagejal tekkinud varaline kahju, siis on kostjal kohustus see hagejale vastavalt lepingu punktile 5.19 ja
Kostja leiab, et lepingute üldtingimuste punkt 5.19 on tühine
lg l ja lg 2 p 5 alusel.
Ka juhul, kui asuda seisukohale, et lepingu punkt 5.19 on tüüptingimus, siis ei tähenda see, et selline tingimus oleks automaatselt tühine, vaid tühine on üksnes selline tüüptingimus, mis vastab
§-s 42 loetletud tingimustele. Hageja leiab, et kostja tuginemine
Lepingute üldtingimuste punkt 5.19 sätestab, et rentnik on kohustatud juhul, kui rendileandja tuginedes lepingu XI osa punktidele lõpetab lepingu ennetähtaegselt ning võõrandab vara, hüvitama rendileandjale vara võõrandamisest tekkinud kahjud (sh vara võõrandamisest saadud summa ja vara jääkmaksumuse vahe) ja kulud (sh vara valduse ülevõtmine, vara hoidmine, vara müügikõlbulikuks seadmine). Kostja oli jätnud hageja ees täitmata lepingutega enesele võetud kohustused, mistõttu hagejal oli alus ja õigus lepingute ühepoolseks lõpetamiseks tuginedes lepingute üldtingimuste XI osa punktidele. Hagejale kaasnesid seoses lepingust tulenevate kostjapoolsete kohustuste mittetäitmisega kulud ja kahjud, mida ei oleks tekkinud, kui kostja oleks oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud. Kostja enda tegevus on põhjustanud lepingu üldtingimuste punkti 5.19 rakendamise. Eeltoodu tõttu oleks põhjendamatu asuda seisukohale, et lepingu punkt 5.19 on
-i eeltoodud sätete alusel tühine, sest vastasel korral saaksid oluliselt kahjustada hageja huvid, kes täitis omale lepinguga võetud kohustusi kostja ees nõuetekohaselt. Samuti võiks kostja sellisel juhul 4 vaidlustada
tingimustele tuginedes kõik lepingu punktid, mis toovad talle kaasa mingi sanktsiooni ja võivad seetõttu kostjale koormavana tunduda. Hageja seisukohal, et lepingute üldtingimuste punkt 5.19 ei ole vastuolus võlaõigusseaduse sätetega ning kostjal tuleb lepingu rikkumisega hagejale tekitatud kahju vastavalt lepingu ja
Kostja leiab, et hagi on põhjendamatu ning vaidleb sellele vastu. Kostja oma vastuses kohtule hagi kohta tunnistab hagi osaliselt. Kostja tunnistab hagi osas, mis puudutab tähtaegselt tasumata rendimakseid ning hageja poolt tasutud kindlustusmakseid, kokku summas 33 872,8 krooni juhul, kui hageja toob täpselt välja, mis perioodi rendimaksetest võlgnevus koosneb (rendivõlgnevuse arvestuse). Vara tagastamisel oli kostja nõus antud vara ise hageja juurde toimetama, millest teatas ka hagejale. Hageja teatas, et kuna kahte autot on kostjal keeruline transportida, siis on nad ise nõus autodele järgi tulema. Hageja ei teavitanud kostjat antud toiminguga seotud kuludest, mis jäävad kostja kanda. Kostja sai antud kulude ja nende tasumise kohustuse kohta teada alles talle esitatud hagiavalduses. Kostja kinnitab, et juhul, kui hageja oleks kostjale teatanud, et vara tagastamisega seotud kulud jäävad kostja kanda, oleks ta vara oma kulul tagastanud. Kostjale jääb arusaamatuks, mida sisaldab endas vara valduse taastamiseja tagastamisteenus kokku summas 6000 krooni. Vara tagastati ju hageja töötaja Kalmer Kaldma kaudu. Hageja nõue tasuda kostjal vara realiseerimisega seotud müügiteenuse eest kokku summas 8050,85 krooni on põhjendamata ja alusetu, kuna vastavalt hagi materjalidele müüs hageja autod ise, mistõttu ei saa kostja aru, milles antud müügiteenusega seotud kulu seisneb. Kostja ei nõustu tasuma hageja väidetavat kahju, mis tekkis vara realiseerimisega alla jääkmaksumuse, kuna peab antud nõuet alusetuks. Vastavalt hagejaga sõlmitud kasutusrendi lepingutele sai kostja vara enda valdusesse õigusega seda kasutada, omand varale jäi hagejale. Vara kasutamise eest kohustus kostja tasuma rendimakseid. Kostja tahe lepingu sõlmimisel oli suunatud vara kasutamisele, mitte selle omandamisele ning hageja tahe oli suunatud vara tasu ees kasutamiseks andmisele, mitte vara müümisele nagu see on kapitalirendi lepingute sõlmimise puhul, mille korral tasub rentnik vara väljaostumakseid. Pooled olid lepingu sõlmimise hetkel teadlikud, et mis tahes alusel lepingu lõpetamisel, jääb vara omanikuks hageja. Hageja võttis teadlikult riski, et juhul, kui lepinguline suhe kostjaga lõpeb või lõpetatakse jääb ta lepingute alusel kasutada antud vara omanikuks ning kuidas ta seda vara hiljem kasutab on tema enda otsustada, k.a vara kasutamisega seotud kulud.
127 lg 3 järgi peab lepingulist kohustust rikkunud lepingupool hüvitama üksnes kahju, mida ta nägi rikkumise võimaliku tagajärjena ette või pidi ette nägema lepingu sõlmimise ajal. Kostja nägi või pidi ette nägema üksnes kahju, mis koosneb kostja poolt tasumata jäänud rendimaksetest, mida kostja ka tunnistab. Kahju, mis tekkis vara hilisema kasutamisega hageja poolt ei saanud ja ei pidanud kostja ette nägema, sest kuidas omanik oma vara kasutab on iga omaniku enda otsustada. Olukord, kus kostja, kes ei ole asja omanik, peab vastutama väidetava kahju eest, mis tekkis vara müümisel asja omaniku poolt on ebamõistlik ja õigusvastane.
kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Kostja on seisukohal et puudub põhjuslik seos antud kahju ja kostja tegevuse vahel. Lepingute punkt 5.19 on tühine
Kostja palub jätta hagiavaldus rahuldamata v.a osas, mis puudutab kostja võlgnevust rendimaksete ja kindlustusmaksete eest, mida kostja tunnistab. Kohtuistungil hageja esindaja loobus puksiirteenuse nõudest. Kompromissi ei tulnud, kuna hagejat ei rahuldanud kostja pakutud ajaperiood maksmiseks graafiku alusel. Hagi nõudeks on 84868,59 krooni. Hageja loobub kummagi lepingu eest puksiirteenuse osas, see tähendab vähendamist 5932.20 krooni. Nõude summaks jääb 78936,39 krooni. Nõue on selgelt välja toodud hagi avalduse punktides 1.1.4 ja 1.2.
Maksmata rendimaksed sisalduvad hilisema kahju arvutamise summa hulgas. Kulu arvestamisel võtta vara soetamismaksumus Toyota osas 180000 krooni, millest lahutatakse maha rentniku poolt juba tasutud summa, mis ei sisalda intresse ja lepingutasusid. Tasumata rendimaksete ja väärtuse vahe arvutatakse
Tasumata rendimaksed arvestatakse kahjusummade hulka. Rendimaksetest ei jää ju hageja ilma. Kostja arvates on topelt alates 16.oktoobrist
Ta ei oska öelda, milline on õige jääkmaksumuse summa. Kostja pidi seda punkti teadma, kuna sõlmis lepingu. Ei teadnud aga, et müügi teenust osutab kolmas isik. 21.novembril 2003 tagastati vara. Müügiteenusega seotud kahju ei pea kostja maksma, vaid see on hageja risk. Ei ole nõus, kuidas hageja leidis hüvitamata kulu vara realiseerimisest tulenevate arvutustega. Müügikahju tegelikult ei tekkinud. Hageja müüs vara alla turuhinna. Toyota tegelik turuhind oli 121000 krooni Eesti Konjunktuuri Instituudi alusel. Hageja müüs selle 100000 krooniga. Konkreetne auto müüdi 100000 krooniga, aga oleks pidanud müüma 121000 krooniga. Antud juhul on see ebamõistlik müük. Oleks müünud kostja selle auto maha, siis oleks nõus olnud selle hinnaga. Siis oleks kostja võtnud riski, et müüs auto selle hinnaga. Praegu võttis riski hageja ja kostja ei ole nõus seda maksma. Loomulikult ei müüda kõiki autosid keskmise turuhinnaga. Kohtu põhjendused Kohus tuvastas järgmised asjaolud: 6 - 20.07.2001 sõlmisid hageja ja kostja kasutusrendi lepingu 0023546L kaubiku MercedesBenz Vito kohta ja lepingu maksegraafiku, vara maksumus käibemaksuta 12 366.87 EUR 12.09.2001 sõlmisid hageja ja kostja kasutusrendi lepingu 0026180L sõiduauto Toyota Yaris kohta ja lepingu maksegraafiku, vara maksumus käibemaksuta 9 749.21 EUR 16.10.2003 saatis hageja kostjale teatise kasutusrendi lepingute ülesütlemise kohta, kuna raamatupidamise andmetel ei ole kostja tasunud lepingutest tulenevaid makseid vastavalt maksegraafikule rendimaksed on tasumata vastavalt maksegraafikutele 15.08.2003, 15.09.2003, 15.10.2003 ja 15.11.2003 varad tagastati hagejale 23.11.2003 Mercedes-Benz Vito jääkmaksumus on arvestatud 15.12.2003 seisuga ja see on käibemaksuta 6748.57 EUR Toyota Yaris jääkmaksumus on arvestatud 15.12.2003 seisuga ja see on käibemaksuta 5314.08 EUR Mercedes-Benz Vito on müüdud müügileping nr 0023546TOL järgi hinnaga 76271,19 krooni ( käibemaksuta), käibemaksuga 90 000 krooni Toyota Yaris on müüdud müügileping nr 0026180TOL järgi hinnaga 84745.76 krooni ( käibemaksuta), käibemaksuga 100 000 krooni BRC on esitanud hagejale Mercedes-Benz Vito müügi eest nõuded: tagastusteenus 3000 krooni, puksiirteenus 2966.10 krooni, keemiline pesu 1694.92 krooni, müügiteenus 3813.56 krooni ( summad käibemaksuta ), hageja summad tasunud BRC-le BRC on esitanud hagejale Toyota Yaris müügi eest nõuded: tagastusteenus 3000 krooni, puksiirteenus 2966.10 krooni, keemiline pesu 1228.81 krooni, aku 366.02 krooni, müügiteenus 4237.29 krooni ( summad käibemaksuta ), hageja summad tasunud BRC-le Hageja on tasunud Hansa Kindlustusmaaklerile arve nr 308769 alusel 23.09.2003 T.T.i eest Mercedes-Benz Vito kindlustusmaksed 2725 krooni Hageja on tasunud Hansa Kindlustusmaaklerile arve nr 565171 alusel 31.10.2003 T.T.i eest Toyota Yaris kindlustusmaksed 1700 krooni Kirjalikus kompromisslepingu sõlmimise ettepanekus on kostja esindaja teatanud kostja seisukohad ja selgitused. Kostja tunnistab haginõudes tasumata rendimaksed summas 29447.75 krooni, kindlustusmaksed summas 4425 krooni, keemiline pesu summas 2923.73 krooni, aku vahetus 366.02 krooni, kokku 37162.50 krooni. Lisaks eeltoodud summale on kostja nõus hüvitama vahe vara ja tema jääkväärtuse vahel summas 22837.50 krooni. Kostja ei nõustu vara tagastamise, müügi- ja puksiirteenuse kasutamisega seotud kahju hüvitamisega. Kostja maksevõime ei võimalda hetkel teistsugust kokkulepet sõlmida. Kohtuistungil teatas kostja esindaja, et kostja on nõus tasuma nõuetest: kindlustusmaksed kokku mõlema lepingu järgi 4425 krooni, tasu keemilise pesu eest kokku mõlema lepingu järgi 2923,73 krooni, Toyota müügieelne remont 366,02 krooni. Kohus leiab, et nende nõuete osas vaidlust ei ole. Kostja esindaja ei vaidle selle vastu, et kostjal rendimaksed on tasumata, vaid väidab, et tasumata rendimaksed on kajastatud jääkmaksumuses ja seetõttu leiab, et neid maksma ei pea. Kirjalikus menetluses kostja tunnistas hagi osas, mis puudutab tähtaegselt tasumata rendimakseid ning hageja poolt tasutud kindlustusmakseid. Kohtuistungil väitis kostja esindaja, et maksmata rendimaksed sisalduvad hilisema kahju arvutamise summa hulgas. Tasumata rendimaksed arvestatakse kahjusummade hulka. Kostja arvates hageja on arvestanud tasumata rendimaksed hagis topelt alates 16.oktoobrist 2003 - 15.oktoober ja 11.november 2003 maksed. Need tasumata rendimaksed kajastuvad hiljem hageja poolt kahju arvestuse sees. Ühtegi tõendit kostja selle kohta kohtule esitanud ei ole, kohtuistungil ei oska kostja esindaja selgitada, kuidas 7 nad hagi nõuetes arvestatud on. Kostja esindaja ei oska seletada, missugune peaks tema arvates olema õige jääkmaksumuse summa. Kostja ei ole esitanud kohtule tõendeid, et tal on tasutud rendimaksed vastavalt maksegraafikutele 15.08.2003, 15.09.2003, 15.10.2003 ja 15.11.2003. Hageja esindaja seletuse järgi kostjal on kohustus tasuda debitoorne võlgnevus, mis olid tal arvete alusel tasumata. Liisinguvõtja oli jätnud maksed tasumata 3 kuud, siis saadeti talle teatis, sellest hetkest, kui leping üles öeldi, võeti vara jääkmaksumus. Kohus leiab, et tasumata rendimaksed ei ole arvestatud jääkmaksumuste hulka. Kohus leiab, et kohtuistungil on tõendatud, et mõlema auto jääkmaksumus on arvestatud 15.12.2003 seisuga. Liisingulepingu nr 0023546L maksegraafikus ( tl 29 ) on märgitud seisuga 15.12.2003 tasumata osamaksete summaks ( käibemaksuta ) 6748.57 EUR, hagi nõudes on Mercedes-Benz jääkmaksumus 105592.49 krooni ( jagamisel kurss 15,6466 ). Liisingulepingu nr 0026180L maksegraafikus ( tl 53 ) on märgitud seisuga 15.12.2003 tasumata osamaksete summaks ( käibemaksuta ) 5314.08 EUR, hagi nõudes on Toyota Yaris jääkmaksumus on 83147.50 krooni ( jagamisel kurss 15,6466 ). Kohus leiab, et kohtuistungil on usaldusväärselt tõendatud, et tähtajaks tasumata rendimaksed ei ole arvestatud jääkmaksumuste hulka ja need tuleb kostjalt välja mõista. Kohus leiab, et kohtuistungil on usaldusväärselt tõendatud, et mõlema lepingu järgi on jääkmaksumus arvestatud 15.12.2003 seisuga. Kostja esindaja vaidleb sellele vastu, aga ei ole esitanud ühtegi tõendit ega arvestust oma vastuväite tõendamiseks.
lg 1 kohaselt liisingulepingu ülesütlemise korral peab liisinguvõtja hüvitama liisinguandjale kõik kulud, mida liisinguandja kandis seoses liisinguesemega, eelkõige liisingueseme ostuhinna ja ostuhinna finantseerimise kulud selles ulatuses, milles need ei ole kaetud juba tasutud liisingumaksetega. Lg 2 kohaselt käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kulude kindlakstegemisel lähtutakse liisinguvõtja poolt pärast ülesütlemist tasuda jäänud liisingumaksete summast, millest arvatakse maha lepingust tulenev intress ja muud summad, mis ei seondu liisingueseme omandamiseks tehtud kulutustega. Lg 3 kohaselt kui liisinguese jääb pärast liisingulepingu ülesütlemist liisinguandja omandisse, tuleb käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kulutuste hüvitamise nõude suuruse määramisel arvestada liisingueseme väärtust selle liisinguandjale tagastamise hetkel. Lg 4 kohaselt liisinguvõtja peab hüvitama liisinguandjale ülesütlemisest tekkinud lisakulud, välja arvatud juhul, kui ülesütlemise põhjustasid liisinguandjast tulenevad asjaolud. Kostja esindaja leiab, et tekkinud kahju arvestamine hageja poolt on vastuolus
Milles seisneb konkreetselt vastuolu, kostja esindaja kohtuistungil ei selgitanud. Milline oleks kostja arvates õige kahju arvestamine, kostja esindaja selgitada ei osanud. Kohus leiab, et tekkinud kahju on arvestatud lähtudes
Nimetatud sättes on arvestatud mõlema liisingulepingu poole huvisid. Lähtudes liisingulepingu kui krediteerimislepingu olemusest, tuleb ka liisingulepingu ennetähtaegse ülesütlemise korral hüvitada liisinguandjale kui krediteerijale krediteerimiseks tehtud kulutused
Sellisteks kulutusteks on
Liisinguvõtja poolt hüvitatava summa kindlaksmääramisel saab
lg 2 järgi lähtuda veel tasumata liisingumaksetest, millest tuleb maha arvestada intress ja muud summad, mis ei seondu liisingueseme omandamise kulutustega. Seega peaks liisinguvõtja pärast liisingulepingu ennetähtaegset ülesütlemist üldjuhul veel tasuma võlgnetavad liisingumaksed miinus intress ja kulud, mis ei ole seotud liisingueseme 8 omandamisega (nt kindlustuskulud). Intressi kui tasu krediidi kasutamise eest tuleb tasuda üksnes aja eest, millal krediiti reaalselt kasutati, s.t liisinguandjal ei ole liisingulepingu ennetähtaegse lõpetamise korral õigust kogu lepingu järgi loodetud intressitulule. Lisaks peab liisinguvõtja hüvitama liisinguandjale ülesütlemisest tekkinud lisakulud. Eriregulatsioon tuleneb
Sel juhtumil tuleb tasumata liisingumaksetest maha arvestada ka liisingueseme tagastamisaegne väärtus ehk nn jääkväärtus. Krediidilepingu olemuslikuks tunnuseks on tasu maksmine rahasumma/krediidi kasutusvõimaluse eest, tasu makstakse intressi näol. Juhul, kui liisingusandja arvutab kasutusrendi tüüpi liisingulepingu puhul liisingutasu selliselt, et ta toob tasu komponendina välja ka intressi, on üldjuhul tegemist krediidilepinguga. Sellega näitab liisingusandja, et ta ei arvesta liisingutasu mitte liisitava vara kasutusväärtuselt, vaid lähtub enda poolt tehtud investeeringu suurusest võttes tasu enda poolt investeeritud rahasumma ( liisinguobjekti väärtus ) kasutamise eest. Maksegraafikutes on liisinguandja eraldi välja toonud igakuuliselt tasumata osamaksed, osamakse suuruse, intressi ja käibemaksu. Jääkväärtuse arvestamisel ei ole sisse arvestatud intressi. Kostja leidis, et vara valduse taastamis- ja tagastamisteenusega ning müügiteenusega seotud kahjude täieliku hüvitamise nõude vastuolu
Hageja ja kostja vahel sõlmitud lepingutes, hilisemates lisades ja kostjale 16. oktoobril 2003.a. saadetud lepingu ülesütlemise teadetes ei ole kostjat teavitatud asjaolust, et viimane on kohustatud tasuma hageja kulud, mis on seotud hageja poolt kolmanda isiku kasutamisega vara tagastamisel ja selle realiseerimisel. Poolte vahel sõlmitud lepingust ei nähtu, et hageja kasutab lepingu ennetähtaegsel lõpetamisel kolmanda isiku teenust. Kohus leiab, et liisingulepingu lõppemise tagajärgede kohta on seaduses erinorm (
) ja seega viitamine
Kohus leiab, et kostja väide, et ta ei teadnud, et peab tasuma vara valduse taastamis- ja tagastamisteenusega ning müügiteenusega seotud kahjud, ei ole põhjendatud. Kasutusrendilepingu juurde kuuluvate kasutusrendi üldtingimuste p 5.19 järgi rentnik on kohustatud, juhul kui rendileandja tuginedes lepingu XI osa punktidele lõpetab lepingu ennetähtaegselt ning võõrandab vara, hüvitama rendiandjale vara võõrandamisest tekkinud kahjud ( st. vara võõrandamisest saadud summa ja vara jääkmaksumuse vahe ) ja kulud. Kostja esindaja väitis, et tulenevalt hageja tegevusaladest oli kostjal mõistlik arvata, et hageja annab tagastatud sõidukid uuesti rendile või müüb need ise maha. Seetõttu ei pea kostja hüvitama vara võõrandamisest tekkinud kulusid. Kohus leiab, et kostja väide on põhjendamata. Kohus leiab, et kostja väide Toyota müümise kohta alla harilikku väärtust ehk turuhinda, ei ole põhjendatud. Kohus leiab, et kostja esitatud Eesti Konjunktuuriinstituudi tõend nr 61 20.01.2006 ei ole usaldusväärne tõend, hindamaks konkreetse auto turuväärtust. Kostja esindaja tunnistas kohtuistungil, et loomulikult ei müüda kõiki autosid keskmise turuhinnaga. Kohus leiab, et konkreetse auto turuväärtuse hindamisel tuleb lähtuda konkreetse auto näitajatest, seisukorrast, kasutatud lisadest, mis kõik mõjutavad müügi hinda. Mingi keskmise turuväärtuse järgi ei ole põhjendatud väita, et konkreetne auto on müüdud alla turuväärtust. Kohtuistungil ei ole esitatud tõendeid, mille alusel saaks usaldusväärselt öelda, et kostja kasutuses olnud auto turuväärtus ei olnud selline, millisega ta müüdi. Kohus leiab, et kohtuistungil ei ole kostja esitanud usaldusväärseid tõendeid, milles seisnes hageja süü hagejale tekkinud kulude osas. 9 Kostja esindaja väitis, et hageja käitumine liisinguesemete müümisel, müügiteenusega ning vara taastamise- ja tagastamisega seotud kahjude täieliku hüvitamise nõudmine kostjalt on vastuolus hea usu põhimõttega. Võlausaldaja ja võlgnik peavad teineteise suhtes käituma hea usu põhimõttest lähtuvalt. Hea usu põhimõttest tulenevalt pidi hageja tegema kõik mõistliku, et neile kahju ei tekiks. TsÜS §138 lg l järgi tuleb õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel toimida heas usus. Kohus leiab, et kostja väide on põhjendamata. Pooled sõlmisid liisingtehingu kasutusrendi lepingu vormis, et kostja saaks kasutada müüja poolt võõrandatavat vara ja hageja võimalusest ja soovist finantseerida vara rentniku kasutusse andmiseks vajalikke tehinguid. Selleks sõlmisid pooled lepingu, milles on tingimustes kokku lepitud ja millele on mõlemad alla kirjutanud. Hageja ütles lepingu üles põhjusel, et kostja rikkus lepingutingimusi ja ei tasunud kokkulepitud tähtaegadel rendimakseid. Kohus leiab, et seadusest ja lepingust tulenevad hageja kahjude ja kulude nõuded ei ole vastuolus hea usu põhimõttega. Kohus leiab, et põhjendamata on ka kostja väide, et lepingu punkt 5.19 on tühine.
lg l järgi on tüüptingimus tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud, või kui tüüptingimus ei vasta headele kommetele. Kostja viitab
42 lg 3 p 5, mis sätestab, et lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, on ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust. Kostja leiab, et sõlmitud lepingu alusel on hagejal üksnes õigused ning tema riskimäär, mis on seotud lepingu võimaliku rikkumisega kostja poolt või lepingu lõppemise või lõpetamisega on olematu, millega on oluliselt rikutud lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu kostja kahjuks. Tüüptingimus on lepingutingimus, mis on eelnevalt välja töötatud tüüplepingutes kasutamiseks või mida lepingupooled muul põhjusel ei ole eraldi läbi rääkinud, mistõttu lepingupool, kelle suhtes tingimust kasutatakse, ei ole võimeline mõjutama selle sisu. Kohus leiab, et kasutusrendi üldtingimused, mis on kasutusrendilepingu lisa, on eelnevalt välja töötatud leping, mida kasutatakse suurema hulga liisingtehingute sõlmimisel. Kohus leiab, et kasutusrendileping on sõlmitud hageja majandus- või kutsetegevuses. Lepingu p 5.19 järgi Rentnik on kohustatud, juhul kui Rendileandja tuginedes Lepingu XI osa punktidele lõpetab Lepingu ennetähtaegselt ning võõrandab vara, hüvitama Rendileandjale Vara võõrandamisest tekkinud kahjud ( st. vara võõrandamisest saadud summa ja vara jääkmaksumuse vahe ) ja kulud ( sh. vara valduse üle võtmine, vara hindamine, vara müügikõlblikuks seadmine).
lg 2 kohaselt ebamõistlikku kahjustamist eeldatakse, kui tüüptingimustega kaldutakse kõrvale seaduse olulisest põhimõttest. Kohus leiab, et lepingu p 5.19 on vastavuses
P 5.19 ei sisalda
See ei näe ette leppetrahvi, ei näe ette ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud kahjuhüvitust või muud hüvitust ja see ei võta teiselt lepingupoolelt võimalust tõendada tegeliku kahju suurust.
sätestab, et liisinglepingu ülesütlemisel peab liisinguvõtja 10 hüvitama liisinguandjale kõik kulud, mis liisinguandja kandis seoses liisinguesemega. Lisaks peab liisinguvõtja hüvitama liisinguandjale ülesütlemisest tekkinud lisakulud. Kohus leiab, et hageja nõuded on põhjendatud ja ei ole tõendatud, et need oleksid ebamõistlikult suured. Kohus leiab, et kostjal oli võimalik omapoolselt tõendada tema arvates õiget tegelikku kahju suurust. Kohtuistungil kostja esindaja ei osanud öelda, milline oleks tema arvates kahju ja kulude õige arvestus. Menetluskulude arvestus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaselt enne seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Kuni 01.01.2006 kehtinud TsMS § 60 lg 1 kohaselt kohus mõistab poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. § 61 lg 1 kohaselt poolele, kelle kasuks otsus tehti, mõistab kohus teiselt poolelt välja vajalikud ja põhjendatud kulud tema esindaja poolt osutatud õigusabi eest. Tsiviilasjas on kohtukuludena hageja tasutud riigilõiv 5250 krooni, mis tuleb välja mõista kostjalt. Kohtukulud ( postikulud ) on 72 krooni ja need tuleb kostjalt välja mõista. Silvi Maiste kohtunik 11 12
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.