Obsah (5)

§ 218§ 222§ 139§218l§189

1 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Külli Mõlder Otsuse avalikult teatavaks 29. veebruar 2008 Haapsalu tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number 2-05-1591 Hagi ese E Ei hagi

) § 218 lg 1 kohaselt vastutab müüja tarbijalemüügi puhul asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis on olemas asja ostjale üleandmisel. Müüja vastutab ka asjal üleandmise hetkel oleva, varjatud, lepingutingimustele mittevastavuse eest (nn "tootmisdefekt"), kuid ei vastuta selliste asjal esinevate puuduste eest, mis on tekkinud hiljem ning mille põhjuseks on asja ebaõige ekspluatatsioon või hooldamine (nn "ekspluatatsioonidefekt"). Antud asjas on jalatsiekspert Mai Gluhhova 21.12.2004. a. otsusega leidnud, et "Jalatsite valmistamiseks kasutatud materjalide kvaliteet vastab jalatsite hinnaklassile. Jalatsi sisedetailide lahtitulek liimkinnitusest, enneaegne kulumine ja deformatsioon on seotud inimese jala higistamise ja niiskusega jalatsi kandmisel ja järgneva hooldusega (kuivatamisega). Paremal poolpaaril teostatud omaniku poolt parandus, millega muudetud jalatsite edasine kasutamine võimatuks. " Seega ei ole ekspert antud asjas tuvastanud mitte tootmisdefekti, vaid ekspluatatsioonidefekti, mis ei saanud olla

§ 218lg 1 kohaselt asjal olemas ning mille eest müüja ei vastuta.

Antud juhul seisnes/võis seisneda ekspluatatsioonidefekt järgnevas: 1) jalatseid ei ole kuivatatud, vaid on kantud niisketena edasi; 2) jalatsites ei ole kasutatud vahetatavaid sisetaldu, mille tõttu niiskuse ja higi mõju väljendus veelgi sügavamalt; 3) jalatsihooldusvahendeid kasutatud äärmiselt vähe ja ebapiisaval määral (või üldse mitte); 5 3. Isegi juhul, kui antud jalatsitel esineks tõepoolest tootmisdefekt, ei kuuluks nende väärtus hagejale hüvitamisele.

11 ptk. kehtestab tarbijalemüügi puhuks ostja (tarbija) jaoks tavapärasest soodsama müüdud asja suhtes pretensioonide esitamise ning nende menetlemise korra. Nimetatud kord on nii müüja kui ostja jaoks täitmiseks kohustuslik ja imperatiivne (st sellest on poolte kokkuleppel võimalik kõrvale kalduda ainult ostja kasuks). Kuna antud juhul igasugused erikokkulepped puudusid, tuleb juhinduda seaduses sätestatust.

§ 222lg 1 kohaselt võib ostja nõuda müüjalt eelkõige asja parandamist või asendamist.

Muud õiguskaitsevahendid (müügilepingust taganemine, ostuhinna alandamine jt) on eelkõige sekundaarse iseloomuga ning on kohaldatavad siis, kui asja parandamine/asendamine ei ole võimalik, ei osutu otstarbekaks, ebaõnnestub vms.

§ 222

lg 5 kohaselt on ostjal õigus asi ise parandada ainult siis, kui müüja ei ole seda teinud mõistliku aja jooksul. Antud juhul on hageja enda initsiatiivil asunud asja iseseisvalt parandama ning pöördunud kostja poole alles pärast nimetatud paranduse ebaõnnestumist, nüüd juba täielikult rikutud asjaga. Seega on hageja ise olulisel määral rikkunud

11 ptk-s sätestatud tarbijalemüügi puhul pretensioonide esitamise ning nende menetlemise korda. Kostja ei saa vastutada sellise kahju eest, mis tekkis hagejapoolsete õigusrikkumiste tulemusena. Ühtlasi märgib kostja, et müüdud asi on kaotanud täielikult oma väärtuse just hageja poolt teostatud mittekvaliteetse paranduse tulemusena (

§ 139lg 1).

1. Hageja nõude osad, mis puudutavad täiendava hüvituse maksmist kingade kulunormist tuleneva arvutuse alusel, väidetavalt tekkinud moraalset kahju jms, tuleb samuti jätta rahuldamata. Kingade kulunormi arvestus põhineb hageja fantaasial, mitte kehtival õigusel. Samuti pole hageja tõendanud ega põhjendanud mittevaralise kahju olemasolu ega suurust.
2. Hageja nõue on tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 91 lg 1 mõttes täielikult tõendamata. Tarbijakaebuste komisjoni 29.03.
3. a. otsus ei kujuta endast tõendit käesoleva vastuse p-s 1 toodud motiividel. Tulenevalt eeltoodust ja juhindudes TsMS § 60 lg 1 palub kostja:
4. jätta hagi rahuldamata;
5. kõik kohtukulud jätta hageja kanda. Täiendavas vastuses on kostja märkinud järgmist: l. Tarbijakaebuste komisjoni 29.03.
6. a. otsus ei saa antud asjas olla tõendiks TsMS § 90 lg 1 mõistes, kuivõrd selle alusel ei saa teha kindlaks poolte nõudeid ja vastuväiteid põhjendavaid asjaolusid või nende puudumist, samuti muid asja õigeks lahendamiseks tähtsaid asjaolusid. Tarbijakaebuste komisjon on tarbija ja kaupleja vahelisi vaidlusi lahendav institutsioon, mille otsus ei ole pooltele kohustuslik. Tarbijakaebuste komisjoni otsus kujutab endast sisuliselt üht alternatiivset võimalust tarbijavaidluste kohtuväliseks lahendamiseks. Kuna tarbijavaidluste komisjoni pöördutakse peale väidetavate nõudeõiguse aluseks olevate asjaolude tekkimist, et saa ka ainuüksi õigusvaidlusi lahendava organi otsust (järeldust) lugeda mingiks tõendiks nõudeõiguse aluseks olevate asjaolude (eeldus) esinemise kohta. Põhimõtteliselt samal põhjusel ei ole maa või linnakohtu otsus tõendiks ringkonnakohtus jne. Seega on kostja vastu sellele, et Tarbijakaebuste komisjoni 29.03.
7. a. otsust käsitletakse antud asjas ühe dokumentaalse tõendina (hagi täienduse p 5). Kostja rõhutab ka mitmeid tarbijakaebuste komisjoni menetluses toimepandud olulisi rikkumisi, mis tegid kostja jaoks võimatuks nimetatud otsuse hilisema täitmise (kostja vastuse p 1). 6
8. Kostja ei pea hageja taotlust ekspertiisi läbiviimiseks antud asja põhjendatuks, sest ekspertiisiga ei saa anda hinnangut pooltevahelisele õigusvaidlusele. Sõltumata jalatsitel esineva defekti iseloomust jääb hageja nõue rahuldamata, kuna hageja on nõude esitamisel rikkunud oluliselt võlaõigusseadust (kostja vastuse p 3). Samas ei ole kostja põhimõtteliselt vastu ekspertiisi määramisele ning märgib, et TsMS § 541g 1 kohaselt tasub eksperditasu ette see pool, kes esitas taotluse, millega kulud kaasnevad (st antud juhul hageja). KOHTU OTSUSE PÕHJENDUS Kohus, tutvunud asjas esitatud materjalidega ja kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad, leidis, et esitatud hagi on põhjendamata ja tuleb jätta rahuldamata järgmistel põhjustel: Tarbijakaitseseaduse § 3 järgi on tarbijal õigus 1) nõuda ja saada kaupa või teenust, mis vastab nõuetele, on ohutu tarbija elule, tervisele ja varale ning mille omamine ja kasutamine ei ole keelatud; 2) saada pakutavate kaupade ja teenuste kohta vajalikku ja tõest teavet teadliku valiku tegemiseks ning õigeaegset teavet kauba või teenusega seotud riskide kohta; 3) saada tarbijaõigus- ja tarbimisalast teavet; 4) saada nõu ja abi, kui tema õigusi on rikutud; 5) nõuda endale tekitatud varalise ja mittevaralise kahju hüvitamist; 6) taotleda oma huvide arvestamist ning olla oma ühingute ja liitude kaudu esindatud tarbijapoliitikat kujundavate otsuste tegemisel. Tarbijakaitseseaduse § 4 järgi on tarbijal õigus saada pakutava kauba või teenuse kohta ohutuse, samuti tervise, vara ja majandushuvide kaitse seisukohalt vajalikku teavet. Kaupleja ja tootja on kohustatud andma tarbijale enne kauba omandamist või teenuse kasutamist üksikasjalikku teavet kauba või teenuse omaduste ja kasutamistingimuste ning käesoleva seaduse § 10 kohase garantii kohta selle olemasolu korral, samuti hinna ja tasumise tingimuste ning lepingu täitmise ja sellest tulenevate õiguste, kohustuste ja vastutuse, sealhulgas kauba või teenuse suhtes pretensiooni esitamise võimaluste kohta, pidades silmas käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatut. Tarbijakaitseseaduse § 19 järgi võib tarbija lepingu rikkumisest tuleneva kaebuse esitada kauplejale mis tahes vormis. Tarbija võib esitada kaebuse ise või esindaja kaudu. Tarbija ja kaupleja vaheline vaidlus lahendatakse võimaluse korral tarbija ja kaupleja kokkuleppel. Tarbijakaitseseaduse § 21 järg, kui kaupleja on keeldunud tarbija kaebust lahendamast või tarbija ei ole nõus kaupleja pakutud lahendusega ja leiab, et on rikutud tema õigusi või kahjustatud tema huve, võib tarbija esitada kaebuse sellekohaseid vaidlusi lahendavale isikule või institutsioonile, tarbijakaebuste komisjonile Tarbijakaitseameti kaudu või kohtule. Tarbija võib esitada kaebuse ise või esindaja kaudu. Tarbijakaitseseaduse § 26 järgi tarbija või tema esindaja esitab Tarbijakaitseameti kaudu komisjonile kirjaliku kaebuse, kui kaupleja on keeldunud tarbija kaebust lahendamast või tarbija ei ole nõus kaupleja pakutud lahendiga. 7 Tarbijakaitseseaduse § 37 lõike 1 järgi komisjoni otsus täidetakse ühe kuu jooksul, alates komisjoni otsuse ärakirja saamise päevale järgnevast päevast, kui otsuses ei ole määratud teist tähtaega. Lõike 3 kohaselt, kui komisjoni otsusega ei nõustuta ja seda ei täideta, võivad vaidlevad pooled pöörduda sama vaidluse läbivaatamiseks maakohtusse. Lõike 4 kohaselt komisjoni otsuse täitmata jätmise korral on Tarbijakaitseametil õigus tarbija nõusolekul pöörduda tarbija esindajana sama vaidluse läbivaatamiseks maakohtusse, kui vaidlus on oluline seaduse või muu õigusakti kohaldamise ja tarbijate üldise huvi seisukohalt. See tähendab, et Tarbijakaebuste komisjoni otsusega mittenõustumise korral võivad pooled sama vaidlusega pöörduda kohtusse, kuid selle pöördumise vormiks ei ole kaebus tarbijakaebuste komisjoni otsusele, vaid kohus vaatab huvitatud isiku nõudel sama vaidluse sisuliselt uuesti läbi. See tähendab, et kohus ei saa aluseks võtta komisjoni otsust. Samuti ei ole komisjoni otsus kohtule siduv. Ka ei saa seda käsitada tõendina, sest otsuse aluseks olnud tõendeid hindab kohus vahetult. Komisjon antud hinnang ei saa olla kohtule siduv. Kuna kostja AS BWT King tarbijakaebuste komisjoni otsust ei täitnud, pöördus ostja E E hagiga kohtusse nõudega välja mõista kostjalt AS BWT King ebakvaliteetsete kingade maksumus 399 krooni ja mittevaraline kahju 1000 krooni. Nagu on selgunud asja kohtuliku arutamise käigus, kevadel 2004 ostis hageja kostjalt kingad, kuid kuna kingadel hakkasid õmblused läbi laskma, vooder tuli lahti, sisetald deformeerus ja pealsed hakkasid pragunema, siis
10. 2004 pöördus hageja kauplusesse sooviga vahetada välja deformeerunud kingad. Tunnistaja K. S ütluste kohaselt pakuti hagejale teisi, oluliselt parema kvaliteediga nahkjalatseid, mis olid sooduspakkumises ja mille hind oli tarbija poolt valitud kingade omast 100 krooni kallim. Hageja sellega ei nõustunud ja valis uuesti sama partii, kunstnahast pealsetega kingad hinnaga 399 krooni. Tunnistaja sõnul selgitas ta hagejale, et nahkkingad peavad kauem vastu ja on ainult veidi kallimad, kuid hageja jäi enda valiku juurde. Seega pidi hageja teadma, et sama partii kingadel võivad mõne kuu möödudes ilmneda samad puudused mis eelmistel jalatsitel. Sellele vaatamata jäi ta oma valiku juurde. Hageja väide, nagu ei oleks talle selgitatud garantiitingimusi ja jalatsi vastupidavuse aega, on ümber lükatud tunnistaja ütlustega, kes ise tegeles tarbijaga ja selgitas talle ka nahkjalatsite ja tarbija poolt valitud jalatsite erinevusi ja ka seda, et selle hinnaklassi kingad võivad vähem vastu pidada kui kuus kuud. Mõne kuu möödudes ilmnesid uutel kingadel samad puudused. Hageja soovis kingi parandada, millega kostja ka nõustus, kuid kuna enne müüja poole pöördumist oli hageja ise lasknud ühe kinga parandada ja see oli rikutud, leidis nii tarbijakaebuste komisjon kui eksperdid, et parandatud jalatsi väärtus on 80 % langenud. Sellist jalatsit ei ole võimalik kanda. Ilma selle defektita oleksid jalatsid siiski veel kantavad ja kostja oleks sellisel juhul nõustunud jalatsid välja vahetama. Kohus on asunud seisukohale, et kostja keeldumine tarbijakaebuste komisjoni otsuse täitmisest on põhjendatud eelkõige seetõttu, et hagejal ei olnud võimalik seda otsust täita. Teine kingadest oli muutunud kasutamiskõlbmatuks. Kohus on arvamusel, et jalatsite maksumuse oleks hageja pidanud sisse nõudma ühe kinga parandajalt, kes kinga pöördumatult rikkus. 8

§ 218

järgi vastutab müüja asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, kui mittevastavus on olemas juhusliku hävimise ja kahjustamise riisiko ülemineku ajal ostjale, isegi kui mittevastavus ilmneb hiljem. Tarbijalemüügi puhul eeldatakse, et kuue kuu jooksul asja ostjale üleandmise päevast ilmnenud lepingutingimustele mittevastavus oli olemas asja üleandmise ajal, kui selline eeldus ei ole vastuolus asja või puuduse olemusega. Antud juhul on ekspertiis /t.l. 17/, ja kohtulik ekspertiis /t.l. 99/ kinnitanud, et jalatsitel ei esine tootmisdefekti. Kasutatud materjal vastab selle hinnaklassi jalatsile (hind ilma müüja juurdehindluseta 199 krooni). Jalatsite kiire deformeerumine ja pealse materjali murdumine päka painde kohtades on tingitud tootmises kasutatud liistu ja jala täidluse ebakõlast, e. sellest, et jalats on kandjale lai. Jalatsi märgumisel kliimatingimustest või jala higistamisest tulenevalt ning jalatsi kandmisel niiskena nõrgeneb tehismaterjali kihtide omavaheline siduvus, millele järgneb pealismaterjali murdumine. Kohtuistungil antud ütlustes on eksperdid avaldanud arvamust, et jalatseid kanti järjest päevi, ilma et nad oleksid jõudnud vahepeal korralikult kuivada. Sisetald on vale mõõduga. Tootmistehnoloogia rikkumist eksperdid ei tuvastanud. Ühe kinga parandus on tehtud ebakorrektselt ja selle väärtus on ekspertide hinnangul 80 % langenud. S.t, et king on muutunud kandmiskõlbmatuks. Ilma selle paranduseta oleks kingi saanud peale nende parandamist kanda.

§218l

g. 4 järgi ei vastuta müüja asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, kui ostja lepingu sõlmimisel asja lepingutingimustele mittevastavusest teadis või pidi teadma. Isegi kui eksperdid oleksid tuvastanud vaidlusaluste kingade lepingutingimustele mittevastavuse, on kohus seisukohal, et müüja selle eest ei vastuta. Hageja, oli juba varem ostnud samasugused kingad samalt müüjalt. Nendel kingadel olid kandmise ajal ilmnenud samad defektid- pealsete deformeerumine, pealsematerjali pragunemine. Hageja, vahetades need kingad täpselt sama partii kingade vastu, pidi arvestama sellega, et nende kingade kandmisel võivad ilmneda samad vead, kuid vaatamata müüja selgitusele ja tema jaoks oluliselt paremale pakkumisele, ei nõustunud hageja kingi vahetama teiste, kvaliteedilt ja vastupidavuselt paremate nahkjalatsite vastu, e. teisisõnu pidi hageja teadma, milliste omadustega kauba ta vahetuseks valib.

§ 222lg.

3 järgi, kui müüja asendab puudusega asja lepingutingimusele vastava asjaga, võib ta nõuda ostjalt puudusega asja tagastamist. Sel juhul kohaldatakse

§189

ja 191 sätestatut.

§ 189lg.

4 järgi kui tagastatav või väljaandmisele kuuluv asi on halvenenud ja halvenemine ei ole tekkinud asja korrapärase kasutamise tulemusena, tuleb hüvitada asja väärtuse vähenemine. Arvesse võttes asjaolu, et hageja poolt parandada lastud king on kaotanud 80% oma väärtusest ja sisuliselt muutunud kasutamiskõlbmatuks, ei pea kohus kingade asendamist kostja poolt enam võimalikuks. Eeltoodust tulenevalt on kohus asunud seiskohale, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Hageja ei ole tõendanud vaidlusaluste kingade lepingutingimustele mittevastavust. Isegi kui eeldada, et tegemist võis olla lepingutingimustele mittevastava kaubaga, pidi hageja, vahetades kingad teiste sama partii kingade vastu eeldama, et kingade kasutusaeg võib jääda lühikeseks samade puuduste ilmnemisel nagu need olid asendatud jalatsitel. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 järgi enne

2. 2006 alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende 9 kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Kuni
4. 2006 kehtinud TsMS § 60 järgi mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulu. Kostja esindajad on taotlenud kohtult sõidukulude väljamõistmist hagejalt hagi rahuldamata jätmise korral summas 1248 krooni. Kuna kostja ei ole esitanud kohtule kuludokumente, millest üheselt selguks kohtukulude nimekirjas märgitud kulutuste tegemine kostja poolt sõiduks kohtusse, jätab kohus kostja poolt taotletud kulud hagejalt välja mõistmata. Kohtunik: Külli Mõlder