← Eesti

2-05-1481/1

1 TARTU MAAKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Avalikult teatavakstegemine 25.mail 2006 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumajas Tsiviilasi Hagi ese nr 2-05-1481 J.K. versus A.M. Võlgnevuse nõue Asja lahendamine kohtuistungil 18.aprill 2006 Kohtukoosseis kohtunik Urmas Reinola Hageja Hageja esindaja J.K. Alvar Kaljurand (OÜ Õigusbüroo Alvar Kaljurand, asukoht Pikk 29A, Tallinn 10133) A.M. vandeadvokaat Nikolai Kõiv (advokaadibüroo Nikolai Kõiv, asukoht Tallinna 2, Viljandi 71011) Kostja Kostja esindaja RESOLUTSIOON Aluseks võtnud kohtus tuvastatud asjaolud ja kohaldatud seadused ning juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-st 434, tegi kohus otsustused. Otsustused hagis

  1. J.K. hagis A.M. vastu: 1.1 rahuldada hagi osaliselt ja mõista A.M.lt J.K.i kasuks välja 171 167 (ükssada seitsekümmend üks tuhat ükssada kuuskümmend seitse) krooni. Otsustused menetluskulude jaotuses 2.1 hageja kohtukulu- riigilõiv 10 012 (kümme tuhat kaksteist) krooni; asja läbivaatamise kuludekspertiisitasu 2400 (kaks tuhat nelisada) krooni; ekspertiisitasu 2000 (kaks tuhat) krooni, dokumentaalse tõendi saamise kulu 180 (ükssada kaheksakümmend) krooni, menetlusosalise sõidukulu kokku 921.60 (üheksasada kakskümmend üks ja 60) krooni ja esindaja kulu kokku 12 250.05 (kaksteist tuhat kakssada viiskümmend ja 05) krooni jätta kostja kanda. Selgitused otsuse edasikaebamise korras ja tähtajas
  2. Selgitada: 3.1 TsMS § 630 lg 1 kohaselt on kohtumenetluse poolel kohtuotsuse peale õigus edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse esitamisega; 3.2 TsMS § 632 lg1 kohaselt on apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg 30 päeva, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest; 3.3 apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. 2 ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED 1.Hagi sisu J.K. on esitanud 27.aprillil 2005 kohtusse hagi A.M. vastu õigusvastaselt tekitatud kahju 176 101 krooni hüvitamise nõudes. Hagis on hageja tuginenud Võlaõigusseaduse §-le 1043 ja
  3. 1.1.Hageja nõuded Hagiavalduse kohaselt rentis J.K. 16.07.2002 kapitalirendilepingu nr.220716JK alusel sõiduautot Peugeot 406 2.0HDI Break registrimärgiga 827MCK (edaspidi nimetatud "sõiduk"), mille maksumuseks oli 224 900 krooni. Kapitalirendilepingu üldtingimuste p 3.
  4. kohaselt on rentnik õigustatud kaitsma sõidukit igasuguse rikkumise vastu, s.h. rakendama kohtulikku kaitset. 16.07.2003 sõlmis J.K. AS-ga If Eesti Kindlustus kindlustuslepingu (poliis nr 9122505), millega kindlustas sõiduki kahjude vastu, kehtivusega kuni 15.07.
  5. 11.01.2004 andis sõiduki volitatud kasutaja R.K. sõiduki juhtida A.M.le. A.M. poolt sõiduki juhtimisel 11.01.2004 Viljandi maakonnas Pärsti vallas kaotas sõiduk juhitavuse ja sõitis teelt välja vastu puud. Vigastada said kaks kaassõitjat R.K. ja P.M. Sõiduk sai liiklusõnnetusest tingituna vigastusi/kahjustusi sellisel määral, et sõiduk ei ole remonditav ning sõidukit ei ole võimalik kasutada. Pärast liiklusõnnetust lahkus A.M. sündmuskohalt, juhtunust politseile teatamata. Liiklusõnnetuse asjaolude uurimise kohta algatati kriminaalasi nr 04284000065, mille uurimise käigus tuvastati, et liiklusõnnetuse põhjustas sõidukit juhtinud A.M., kelle tegevuses on KarS § 423 lg l kohane kuriteokoosseis. A.M. rikkus Liikluseeskirja § 123, mis sätestab, et juht peab kohandama oma sõidukiiruse vastavalt liiklusoludele, samuti rikkus A.M. sündmuskohalt lahkumisega, kannatanute abita jätmisega ja politseile õnnetusest teatamata jätmisega Liikluseeskirja §
  6. Õigusnormide rikkumise tagajärjel tekitas kostja hagejale rahaliselt hinnatava otsese kahju. Peale liiklusõnnetust teatas J.K. õnnetuse toimumisest kindlustusandjale. Vastavalt AS If Eesti Kindlustuse Kahjukäsitlusosakonna 14.06.2004 teatele keeldus kindlustusandja liiklusõnnetusest tekkinud kahju hüvitamisest, kuna A.M. lahkus õnnetuskohalt politseile teatamata ning Liiklusseadus § 20 lg 5 järgi sündmuskohalt põgenemisel eeldatakse, et tegemist on joobes juhiga. Kostja käitumisega on hagejale tekitatud kahju 176 101 krooni. 1.
  7. Hageja väited, esitatud asjaolud ja tõendid Hageja seletuse kohaselt oli tema abikaasa R.K. volitatud kasutama AS-le Sampo Liising kuuluvat sõiduautot Peugeot 406, millega kostja tekitas 11.01.2004 Viljandi maakonnas avarii. Liisingmakseid peab tasuma tema vastavalt maksegraafikule 2007 aastani, kuid renditavat autot ta kasutada ei saa. Liisingfirma poolt müüdi avariiline auto maha 30 000 krooni eest ja selle summa võrra on tema makseid liisingfirmale vähendatud. Kostja poolt auto juhtimine ja liiklusõnnetuse tekitamine, millega kaasnes varaline kahju on tõendatud väärteo- ja kriminaalasja menetlustega, milles tehtud otsuseid kostja vaidlustanud ei ole. Kostja poolt on täitemenetluse käigus tasutud kostjale määratud rahatrahvid koos täituritasuga. Kostja, tekitanud talle oma süülise õigusvastase käitumisega kahju, on kohustatud tekitatud kahju hüvitama. Kostja poolt kahju vabatahtlikult hüvitatud ei ole. Nora Kasemaa ekspertiisibüroo ekspertiisiaktiga 19.07.2004 on tuvastatud, et sõiduautol Peugeot 406 registrimärgiga 827 MCK, on tuvastatud avarii järgseid defekte/vigastusi sellisel määral, et sõiduauto kvaliteedi languse tase on 75 % ning osa defekte pole remonditavad. Eksperdi hinnangul ei ole sõiduki taastusremont majanduslikult otstarbekas (tl 25-27). Eesti Konjunktuuriinstituut AS-i teatise (tl 30) kohaselt oli sõiduki Peugeot 406, mootori töömaht 2,0 l, võimsusega 80 kw, kütus diisel, kere tüüp universaal, uste arv 5, ehitusaasta 2000, keskmine turuväärtus 2004 jaanuaris 164 000 krooni. 3 Kriminaalasja nr 0428000065 menetluse lõpetamise määrusega (tl 24) on tõendatud, et 11.jaanuaril 2004 kell 03.30 toimus liiklusõnnetus Viljandi maakonnas Pärsti vallas Jämejala tee 0,1 kilomeetril, kus sõiduauto Peugeot 406 registreerimismärgiga 827 MCK kaotas juhitavuse ja sõitis teelt välja vastu puud. Liiklusõnnetuses said vigastada R.K. ja P.M. Sündmuskoha vaatluse protokolliga ja kogutud tõenditega on tõestatud, et liiklusõnnetuse põhjustas sõiduautot Peuget 406 juhtinud A.M. ettevaatamatu käitumine, millega ta rikkus liikluseeskirja §
  8. Pärast liiklusõnnetust lahkus A.M. sündmuskohalt juhtunust politseisse teatamata. Seetõttu pole olnud võimalik ka tuvastada A.M. võimalikku alkoholijoovet. Et kannatanu R.K. on A.M.ga leppinud ega soovi tema kriminaalvastusele võtmist, on kriminaalmenetlus liiklusõnnetuse asjas lõpetatud KrMK § 5 lg 4 järgi. Väärteoasjas nr 284004000423 tehtud otsusega on tõendatud, et A.M. juhtides 11.01.2004 kell 3:30 Jämejala teel Pärsti vallas Viljandi maakonnas mootorsõidukit, ei valinud teeoludele vastavat ohutut kiirust; osales mootorsõiduki juhina liiklusõnnetuses, milles oli kannatanuid ja ei teatanud sellest politseile, kuigi teatamine oli kohustuslik, millega rikkus Liikluseeskirja § 123; § 226 p 3 nõudeid, pannes sellega toime väärteo Liiklusseaduse § 7417 ja § 7431 järgi. Vastavalt esitatud kohtukulude nimekirjale on hageja palunud välja mõista kostjalt kohtukuludena kokku 31988.70 krooni, mille koosseisus on tasutud riigilõiv 10012 krooni, õigusabikulud kokku 21,055.10 krooni, hageja sõidukulud (4 x 180 km = 720 km = 72 liitrit x 12,8 EEK) 921.60 krooni.
  9. Kostja põhjendused 2.
  10. Kostja seisukoht nõudes Kohtulikus menetluses kostja vaidlustas hageja nõude. Kostja oma kirjalikus vastuses kohtule (tl 40-41) väidab, et 11.01.2004 ei juhtinud sõiduautot Peugeot 406 2.0HDI Break registrimärgiga 827 MCK mitte tema, vaid ebakaines olekus J.K., kes kindlustushüvitise saamiseks tegi talle ettepaneku ütluste andmiseks politseis, nagu juhtinuks sõidukit tema. Kostja, tulles J.K.i soovile vastu, tunnistaski politseis, et tema juhtis sõidukit. Tegelikult viibis ta avarii toimumise momendil teises kohas, ega saanud seetõttu sõidukit juhtida ega avariid teostada. Kostja väitel on ta jõudnud arusaamisele, et hageja õhutusel toimis ta valesti ja kahetseb oma tegu. 2.
  11. Kostja väited, esitatud asjaolud ja tõendid Kostja seletuse kohaselt tulid I. S. ja J.K. 2004 jaanuari alguses ühel esmaspäeval tema juurde, pakkudes talle võimalust raha teenida. Selleks pidi ta enda peale võtma ühe nende sõbra süü autoavarii tekitamises. Koos S.i ja K.ga läks ta Viljandis Meeme tänavale P.M. juurde, kus M. lubas talle anda süü enda peale võtmise eest 5000 krooni, millest ta saigi kohe kätte 1000 krooni. Ülejäänud raha lubas M. maksta talle peale IF Kindlustuses käimist. P.M. poolt talle 1000 krooni andmist nägid pealt S. ja K. P.M. ütles talle, et oli avarii teinud alkoholijoobes ja lubas talle määratavad trahvid ise tasuda. Enne politseisse minemist kohtus ta Mäeotsaga, et leppida kokku, mida politseis räägib. Veel seletab kostja, et ta nägi R. K. ja P.M. esmaspäeval 12.01.2004 ja et R.K.l olid näos armid. J.K. näitas talle avariikohta ja P.M. selgitas, kuidas avarii toimus, kuid millal avarii toimus, sellest juttu polnud, avariilist autot ta näinud pole. Kostja kinnitab kohtuistungil, et tema pole 11.jaanuaril 2006 sõitnud P.M. ja R.K. autoga Viljandi linnas.
  12. Kohtu põhjendused 3.
  13. Menetluse käik Asjas on toimunud eelmenetlus, mille käigus kostja on esitanud kohtu kaudu hagile kirjaliku vastuse. Seejärel on toimunud kohtuistung, mille tulemusel pidas kohus võimalikuks asi sisuliselt lahendada. 3.2 Seisukoht hagis 4 Tõendiks tsiviilasjas TsMS § 229 lg 1 kohaselt (kehtinud TsMS § 90 lg 1) on igasugune teave, mis on seaduses sätestatud protsessivormis ja mille alusel kohus seaduses sätestatud korras teeb kindlaks poolte või teiste protsessiosaliste nõudeid ja vastuväiteid põhjendavad asjaolud või nende puudumise, samuti muud asja õigeks lahendamiseks tähtsad asjaolud. TsMS § 230 lg 1 (kehtinud TsMS § 91 lg 1) järgi peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Poolte vahel on vaidlus selles, kas teo, st 11.01.2004 kell 3:30 Jämejala teel Saarepeedi vallas Viljandi maakonnas toimunud liiklusõnnetuse põhjustas kostja käitumine. Hagi esitamise ajal kehtinud TsMS § 94 lg 3 redaktsiooni kohaselt jõustunud kohtuotsus kriminaalvõi haldusõiguserikkumise asjas on teo tsiviilõiguslike tagajärgede asja läbi vaatavale kohtule kohustuslik üksnes küsimuses, kas tegu leidis aset ja kas teo pani toime see isik. Kohtus tuvastatud asjaoludest lähtuvalt on põhjendatud hagi osaline rahuldamine. Et 11.01.2004 kell 3:30 Jämejala teel Saarepeedi vallas Viljandi maakonnas toimunud liiklusõnnetuse põhjustas kostja käitumine, on kohtu arvates usaldusväärselt tõendatud kohtule esitatud väärteoprotokolliga 16.02.2004 nr AB 585846, mille kohaselt juhtis A.M. 11.01.2004 kell 3:30 Jämejala teel Saarepeedi vallas Viljandi maakonnas mootorsõidukit, ei valinud vastavalt teeoludele sobivat kiirust, ei kohaldanud sõidukiirust selliseks, mille puhul arvestanuks tee ja sõiduki iseärasusi ning seisundit, ilmastikutingimusi ning muid liiklusolusid. Põhjustas liiklusõnnetuse, millega kaasnes varaline kahju ja kehavigastus. Lahkus sündmuskohalt juhtunust politseisse teatamata, rikkudes Liikluseeskirja § 123 ja § 226, millega pani toime väärteo Liiklusseaduse § 7417 ja § 7431 järgi ning väärteoasjas 15.03.2004 nr AB 585846 tehtud otsusega, mille kohaselt on A.M.le määratud Liiklusseaduse § 7417 alusel karistuseks rahatrahvi 50 trahviühiku ulatuses, so 3000 krooni ja Liiklusseaduse § 7431 alusel karistuseks rahatrahvi 150 trahviühiku ulatuses, so 9000 krooni. Väärteoasjas tehtud otsust kostja kaevanud ei ole, see on jõustunud, seega hagi esitamise ajal kehtinud TsMS § 94 lg 3 redaktsiooni kohaselt on 15.03.2004 otsus väärteoasjas jõustunud kohtuotsus, mis on teo tsiviilõiguslike tagajärgede asja läbi vaatavale kohtule kohustuslik küsimuses, kas tegu leidis aset ja kas teo pani toime see isik. Kohus ei saa lugeda usaldusväärseteks kostja ütlusi kohtuistungil selles, et tema ei ole 11.jaanuaril 2004 sõitnud P.M. ja R.K. autoga Viljandi linnas. Kohtu arvates tuleb lugeda usaldusväärseteks kostja ütlused liiklusõnnetuse toimumise asjaolude kohta, mis on kostja poolt antud vahetult peale liiklusõnnetuse toimumist väärteo- ja kriminaalasjade menetluste käigus. Kostja on oma süüd selles, et ta 11.01.2004 kell 3:30 Jämejala teel Saarepeedi vallas Viljandi maakonnas, juhtides sõiduautot Peugeot 406, põhjustas liiklusõnnetuse, millega kaasnes varaline kahju ja kehavigastus ning et ta lahkus sündmuskohalt juhtunust politseisse teatamata, väärteo- ja kriminaalasja menetluses üheselt tunnistanud. Kohtuistungil kinnitab kostja, et ta rikkus Liikluseeskirja § 123 ja § 226 nõudeid, et ta oli teadlik sellest, et sündmuskohalt lahkumine võrdsustatakse joobes juhtimisega ja kindlustusraha sel juhul väljamaksmisele ei kuulu. Nii on kostja väärteoasjas menetlusaluse isikuna 16.02.2004 andnud ütlusi selles, et P.M. kutsus teda endale ja elukaaslasele kaineks autojuhiks ja tema oli nõus nendega sõitma, et auto oli Peugeot 406 reg.märgiga 827 MCK; et Paalalinnast sõitis ta haigla ja edasi Jämejala ristmiku suunas, kus kurvis olles lisas gaasi, sest seal on mäkketõus; et bussipeatuse juures vajutas ta pidurit, mille peale auto nagu kadus käest ära ja sõitis vastu puud; et pärast liiklusõnnetust ronis ta juhi küljeaknast välja ja istus auto kõrvale maha; et varsti ronis ka P.M. juhi küljeaknast välja, tal oli nägu verine; et tal oli närv püsti, oli šokis ja ütles P.M.ale, et läheb koju; et P.M. lubas ise hakkama saada, läkski tema koju; et hommikul läks koos J.K.ega P.M.a juurde ja nägi, et nii P.M. kui tema elukaalane on saanud vigastada ning et politseisse ta ei teatanud, kuna P.M. lubas asjad ise korda ajada. 5 Kohtu arvates on kostja süü 11.01.2004 kell 3:30 Jämejala teel Saarepeedi vallas Viljandi maakonnas toimunud liiklusõnnetuse tekitamises leidnud tõendamist ka väärteoasjas täitemenetluse lõpetamise otsusega, mille järgi on A.M.le määratud rahatrahv 12 000 krooni ja kohtutäituri tasu 1062 krooni 13.04.2005 tasutud. On ebamõistlik arvata, et isik, kes ennast kohtuistungil rohkem kui kaks aastat tagasi toimunud liiklusõnnetuse tekitamises süüdi ei tunnista, saades 16.03.2004 kätte kohtuvälise menetleja otsuse väärteoasjas, millega teda karistatakse rahatrahviga 12 000 krooni suuruses summas, jätab otsusele seaduses ettenähtud tähtaja jooksul kaebuse esitamata ja tasub täitemenetluse käigus talle määratud rahatrahvid ja kohtutäituri tasu. Veel tõendab kohtu arvates kostja süüd 11.01.2004 kell 3:30 Jämejala teel Saarepeedi vallas Viljandi maakonnas toimunud liiklusõnnetuses asjaolu, et kostja on ka kriminaalmenetluse käigus andnud ütlusi selles, et Paalalinnast sõitis ta haigla ja edasi Jämejala ristmiku suunas, kus kurvis olles lisas gaasi, sest seal on mäkketõus ning et bussipeatuse juures vajutas ta pidurit, mille peale auto nagu kadus käest ära ja ta sõitis vastu puud. Seega on kostja oma süüd liiklusõnnetuse põhjustamises tunnistanud ning lahkunud sündmuskohalt politseisse teatamata. Kohtuistungil tunnistajatena üle kuulatud I.S. ja J.K. annavad üheseid ütlusi selles, et P.M. ei teinud neile ettepanekut „värvata“ kostja tankistiks ning et nemad ei näinud kostjale raha maksmist. Tunnistajate ütlustega on kohtu arvates ümber lükatud kostja väited selles, et P.M. lubas A.M.le avarii tekitamises süü enda peale võtmise eest maksta 5000 krooni, millest kostja saigi kohe 1000 krooni ning et raha andmist nägid pealt S. ja K. Tunnistaja P.M.a kohtuistungil antud seletuse kohaselt kutsus ta A.M. 11.01.2004 öösel Viljandi bussijaamas rooli, ise istus tema kõrvale. Mäletab, et nad sõitsid seejärel Viljandi linnas ringi ja siis toimus avarii. Ta ei mäleta, mida politseile peale avariid rääkis, kuid mäletab, et autot juhtis teelt väljasõidu ajal A.M.. 3.
  14. Tuvastatud asjaolud, järeldused ja kohaldatavad seadused Vastavalt hagi esitamise ajal kehtinud TsMS § 94 lg-le 3 tuleb lugeda tõendatuks, et sõiduautot Peugeot 406 2.0HDI Break registrimärgiga 827 MCK juhtis ja tekitas sellega 11.01.2004 avarii kostja. Eksperdi arvamus kohaselt ei saa sõiduauto Peugeot 406, reg. märk 827 MCK, liiklusõnnetuse järgse tehnilise seisukorra alusel kinnitada ega välistada juhi kohal viibinud isikule kehavigastuste tekkimist. Samuti ei ole võimalik tuvastada juhi kehavigastuste iseloomu, mis taolises situatsioonis võinuks tekkida. P.M.a kerged kehavigastused ei iseloomusta tema paiknemist sõidukis ega ka nende tekkimise aega (kas kokkupõrkel või sõidukist väljaronimisel). Küsimuses toodud tingimustel (avanenud külgmine turvapadi ja juht turvavööga kinnitatud) ning võttes arvesse sõidukile kokkupõrkel mõjunud jõudude suunda, ei saa väita, et juht pidi kindlasti vigastada saama. P.M.al esinevad kehavigastused (marrastus otsmikul ja kriimustused peopesadel) ei iseloomusta tema asukohta sõidukis kokkupõrke ajal. Uuritava liiklusõnnetuse (kokkupõrke) käigus toimus kõigi sõidukis viibinud isikute paiskumine paremalt vasakule. Liiklusseaduse § 20 lg 5 järgi sündmuskohalt põgenemisel eeldatakse, et tegemist on joobes juhiga. Vastavalt AS If Eesti Kindlustuse Kahjukäsitlusosakonna 14.06.2004 teatele (tl 20) keeldus kindlustusandja liiklusõnnetusest tekkinud kahju hagejale hüvitamisest, kuna A.M. lahkus õnnetuskohalt politseile teatamata. Õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamiseks peab olema tuvastatud kahju tekitamise õigusvastasus, kahju tekitaja süü, kahju olemasolu ning põhjuslik seos õigusvastase käitumise ja kahju vahel. 6 Vastavalt Võlaõigusseaduse § 127 lg-le 1 on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud ning sama paragrahvi lg 4 järgi peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Kohtule esitatud ja hinnatud tõenditega on tõendamist leidnud, et kostja on oma süülise õigusvastase käitumisega tekitanud hagejale varalise kahju, mis on kostja poolt jäänud vabatahtlikult hüvitamata. Juriidiline termin kahju hõlmab oma kõige üldisemas tähenduses igasuguseid negatiivseid tagajärgi. Varaline kahju kujutab endast üldjuhul igasuguseid mittevabatahtlikult saabunud negatiivseid varalisi tagajärgi. Otsene varaline kahju tekib isikul olemasolevate õigushüvede kahjustamise korral ja väljendub isiku olemasoleva vara vähenemises. See hõlmab VÕS-i § 128 lg 3 kohaselt eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvise saamiseks, nende hulgas ka kulud kahju kindlakstegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Hagejale tekitatud varaline kahju väljendub liisingfirmale igakuiste maksete tasumises kuni 15.11.2007 liisingfirmalt renditud sõiduauto Peugeot 406 2.0HDI Break registrimärgiga 827 MCK eest, mis sai liiklusõnnetusest tingituna vigastusi/kahjustusi sellisel määral, et see ei ole remonditav, on liisingfirma poolt 30 000 krooni eest võõrandatud ja mida hageja vastavalt kapitalirendilepingu eesmärgile sõidukit kasutada ja peale maksete tegemist saada sõiduki omanikuks, kasutada ei saa. Kohtul ei ole alust kahelda hageja poolt esitatud Eesti Konjuktuuriinstituut AS-i hinnangus auto keskmise turuväärtuse hinnas 2004 jaanuaris. Kostja väited, et see ei näita sõiduki tegelikku hinda, on paljasõnalised, sest kostja ei ole oma väidete kinnituseks kohtule vastavaid tõendeid esitanud. Vastavalt lepingu maksete tasumise graafikule (tl 9) kohustus hageja tasuma alates 16.07.2002 kuni 15.07.2006 vastavalt kapitalirendilepingule makseid kokku 270 331.20 krooni, millest võla tasumise kokkuleppe nr 241119JK (tl 33-34) alusel on hageja poolt seisuga 17.11.2004 tasutud summas 122 294.10 krooni ja tasuda on jäänud 117 679.14 krooni, millele lisandub intress 7,8% aastas. Kokku peab hageja tasuma 15.11.2007 AS-le Sampo Liising 132 262.40 krooni. Ajavahemikul 01.01.15.12.2005 on hageja tasunud AS-le Sampo Liising võla tasumise kokkuleppele vastavalt 42.246.67 krooni ja põhiosa jääk seisuga 15.12.2005 on 58 073.19 krooni (tl 73). Rahalise kohustuse täitmiseks AS-le Sampo Liising on hageja sõlminud otsemaksekorralduse kokkuleppe nr 512324 (tl 11). Hageja on teinud seoses kahju tekkimisega kulutusi (ekspertiis) ja tasunud kindlustusmakseid ning tasunud õigusabi eest kahju hüvitamisega seotud nõude esitamiseks. Hageja poolt esitatud kindlustuspoliisist nr. 9122505 13.06.2003 (tl 13) nähtub, et kindlustusleping kehtib 16.07.2003 kuni 15.07.
  15. Kuni 11.01.2004 sai hageja autot igapäevaselt kasutada, kostja süül toimus liiklusavarii 11.01.2004, so on 6 kuud ja 4 päeva enne kindlustuspoliisis märgitud kindlustusperioodi lõppemist. Kindlustuspoliisist nähtub, et hageja oli kohustatud maksma kindlustusmakseid ka 16.01.2004 summas 2 467 krooni ja 16.04.2004 summas 2467 krooni, so on peale liiklusavarii toimumist. Kas hageja tegelikult on ka tasunud kindlustusmakseid avariile järgneva perioodi, so perioodi eest 11.01.2004 kuni 15.07.2004, ei nähtu hageja poolt kohjtule esitatud tõenditest. Sellest tulenevalt leiab kohus, et on põhjendamatu nõuda kostjalt hageja kindlustusmaksete hüvitamist kindlustusperioodi eest 11.01.2004 kuni 15.07.2004 summas 4934 krooni. Hageja väitel ei ole ta saanud sõidukit peale 11.01.2004 kasutada ja sõiduk on liisingfirma poolt võõrandatud, järelikult tuleb asuda seisukohale, et võõrandatud sõidukile ei kehti kindlustuspoliisist nr 9122505 laienev kindlustuskaitse ja hageja ei ole tasunud peale 11.01.2004 enam kindlustusmakseid. 7 Tulenevalt Võlaõigusseaduse §-st 1043 teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Arvestades kohtu poolt asjas kindlakstehtud tähtsust omavaid asjaolusid, tuleb pooltevahelises vaidluses kohaldada Võlaõigusseaduse §-des 1043 ja 1057 sätestatut. 3.
  16. Menetluskulude jaotus TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti ja sama paragrahvi lg 2 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. On põhjendatud jätta kostja kanda hageja kohtukulu- riigilõiv 10 012 krooni; asja läbivaatamise kulud- ekspertiisitasu 2400 krooni; ekspertiisitasu 2000 krooni, dokumentaalse tõendi saamise kulu 180 krooni, menetlusosalise sõidukulu kokku 921.60 krooni ja esindaja kulu kokku 12 250.05 krooni Urmas Reinola Kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.