§-le 76 lg 1, 100, 101 lg 1 p 6, 113 lg 1, 115, 142 lg 1 ja 145 lg 2 sätestatule. 3.4. Asjaolude õiguslik hinnang Võlasuhte tekkimise ajal kehtinud tsiviilkoodeksi (TsK) § 173 lg-st l tulenevalt tuli kohustised täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks vastavalt seaduse või lepingu sätetele, selliste sätete puudumise korral aga vastavalt tavaliselt esitatud nõuetele. TsK § 174 sätestas, et ühepoolne keeldumine kohustise täitmisest ei ole lubatud.
lg l kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.
kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.
lg l p l ja 3 alusel võib võlausaldaja nõuda võlgniku poolt lepingu rikkumisel nii kohustuse täitmist kui ka kahju hüvitamist.
lg l järgi kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muudel põhjustel hüvitamisele. Kohtus hinnatud tõenditega on usaldusväärselt tõendatud, et hageja ja kostja vahel allkirjastatud käenduslepinguga nr. 0025707-KÄ (tl 22) võttis kostja P G (käendaja) endale kohustuse tagada kõiki OÜ Silfo liisingulepingust tulenevaid kohustusi hageja ees. Et OÜ Silfo ei täitnud omale liisingulepinguga võetud kohustusi tähtaegselt ja kohaselt ning ei hüvitanud hagejale liisingulepingust tulenevat võlgnevust, vastutab kostja käendajana vastavalt käenduslepingule hageja ees solidaarselt OÜ-ga Silfo.
lg l kohaselt kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgniku) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest.
Ta vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest. Kuna OÜ Silfo ei tasunud maksegraafikus kindlaksmääratud makseid kohaselt ja kindlaksmääratud tähtajaks, siis ei ole ta täitnud oma kohustusi nõuetekohasel viisil, milline on käsitletav kohustuse rikkumisena. TsK § 191 lg l, § 231 lg l,
lg l p 6, § 113 lg l ning lepingu üldtingimuste punkt 2.7 annavad võlausaldajale õiguse nõuda rahalise kohustise täitmisega viivitamise korral viivist. Et OÜ Silfo ei täitnud omale lepinguga võetud kohustusi tähtaegselt ja kohaselt, siis oli hageja sunnitud lepingu ennetähtaegselt 24.04.2003.a. üles ütlema ja vara 13.10.2004.a. võõrandama. Kuivõrd vara võõrandamisest saadud rahasumma ei katnud hageja poolt vara omandamiseks tehtud kulutusi, kandis hageja selles osas OÜ Silfo süülisest käitumisest tulenevalt otsest varalist kahju. Müügilepinguga nr 0025707L müügihinna tasumise kohta (tl 45,46) ning hageja ja OÜ Balti Realiseerimiskeskus vahel 13.10.2004.a. sõlmitud müügilepingu nr 0025707L TOL lisaga nr l (tl 44) on tõendatud, et ostja OÜ Balti Realiseerimiskeskus on tasunud hagejale täielikult ja kohaselt müügilepingu objektiks oleva metsalangetustraktori Harvester Logman 801 müügihinna kokku 653 625.60 krooni ning seoses sellega on vara omandiõigus müüjalt üle antud ostjale. Lepingu üldtingimuste (tl 8-18) punkti 5.17 kohaselt, kui hageja lõpetab lepingu liisinguvõtja süülise käitumise tõttu ühepoolselt ennetähtaegselt, on liisinguvõtja kohustatud hüvitama hagejale vara võõrandamisest tekkinud kahjud (st vara võõrandamisest saadud summa ja vara jääkmaksumuse vahe) ja kulud (sh vara valduse ülevõtmine, vara hoidmine, vara müügikõlbulikuks seadmine).
lg l järgi, kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muudel põhjustel hüvitamisele. Hinnates kohtu käsutuses olevaid tõendeid nende kogumis, leiab kohus, et kostja väide kostja poolse käenduskohustuse lõppemisest ja hagi aegumise kohaldamisest ei ole põhjendatud, ei tulene seadusest ega kohtupraktikast. Võlaõigusseaduse § 195 lg 3 sätestab kestvuslepingu mõiste. Nimetatud sättest tuleneb, et kestvusleping on leping, mis on suunatud püsiva kohustuse või korduvate kohustuste täitmisele. Kostja P G käendas hageja ja OÜ Silfo vahelisest kapitalirendi lepingust tulenevaid OÜ Silfo kohustusi (tl 22). Kuivõrd kapitalirendi leping nr 0025707L oli kestvusleping, siis oli ka kostjaga sõlmitud käendusleping kestvusleping, milles esinesid
Käendusleping oli sõlmitud kasutusrendi lepingust tulenevate korduvate kohustuste täitmise tagamiseks ning seega oli ka kostja käenduskohustus püsiva iseloomuga. Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse § 12 lg l kohaselt kohaldatakse enne 1. juulit 2002 sõlmitud kestvuslepingutele alates 1. juulist 2002 tsiviilseadustiku üldosa seaduses ning võlaõigusseaduses sätestatut.
lg l sätestab käenduse lõppemise alused, mille kohaselt käendus lõpeb kas käendusega tagatud kohustuse lõppemisega, kohustuse ülevõtmisega, kui käendaja ei andnud nõusolekut vastutada uue võlgniku eest või tähtajalise käenduse korral tähtaja möödumisega. Et P G sõlmitud käenduslepingus ei olnud lepingu lõppemise tähtaega kokku lepitud ning tegemist ei olnud ka käendusega tagatud kohustuse ülevõtmisega, kuulub kohaldamisele
Et OÜ Silfo ei ole tasunud hagejale kapitalirendi lepingust tulenevat võlgnevust, ei ole lepingust tulenev kohustus lõppenud ning seetõttu ei ole lõppenud ka OÜ Silfo lepingulist kohustust tagav käendusleping. Kuid isegi juhul, kui asuda seisukohale, et kostjaga sõlmitud käendusleping ei ole kestvusleping ning selle lõppemisele tuleb kohaldada tsiviilkoodeksi § 211 p-s 2 sätestatud tähtaega, on Riigikohtu tsiviilkolleegium oma
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.