) §-st 434, tegi kohus otsustused.
kohaselt kohtumenetluse poolel on kohtuotsuse peale õigus edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse esitamisega;
kohaselt võib apellatsioonikaebuse esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED Hagi sisu K.L. on esitanud 19.aprillil 2005 kohtusse hagi L.V.i vastu 200000 krooni saamiseks. Hagiavalduse kohaselt on K.L. taotlenud enda riigilõivu tasumisest vabastamist ja kostja pangakonto arestimist. Viljandi Maakohus oma 10.mail 2005 a. määrusega vabastas K.L.i riigilõivu tasumisest riigituludesse osaliselt. 23.detsembril 2004 laenas hageja AS-ilt Hansapank 16628 Eurot, seades tagatiseks hüpoteegi korteriomandile Mustamäe tee xxx Tallinn. Vastavalt kostjaga sõlmitud suulisele kokkuleppele kandis hageja pangalt saadud laenusummast 03.jaanuaril 2005 kostja kontole Hansapangas 203486 krooni, et kostja ostaks hagejale 2005 aasta jaanuarikuu vältel vähekasutatud Audi või Mazda marki sõiduauto. Kostja oma kohustust ei täitnud. Kostja on lubas tagastada raha erinevateks tähtaegadeks: 20.veebruariks 2005; 01.märtsiks 2005. 2005 aasta märtsikuu alguses teatas kostja, et ta on alates 08.märtsist 2005 suunatud kaheks kuuks haiglaravile ja kinnitas, et hagejalt saadud raha on alles. Kostja ema S. P. kaudu sai hageja teada, et kostja ei ole haigestunud, kostja on sõitnud puhkusereisile Egiptusesse. Kostjal lasub kohustus anda hagejale välja raha, mida ta ei olnud auto ostuks kokkulepitud tingimustel kasutanud. Hageja esindaja täiendas hagi alust ja leidis, et juhul kui kohus leiab, et pooltevahelise käsunduslepingu olemasolu ei ole tõendamist leidnud, taotleb hageja 200000 krooni väljamõistmist hagejale tulenevalt võlaõigusseaduse (VÕS) alusetu rikastumise sätetest. Maakohtu istungil 29.novembril 2005 kinnitas kostja, et hageja kandis raha tema kontole, kuna kartis raha enda arvel hoida, hiljem aga märkis, et hageja tahtis endale midagi soetada ja selleks kandis raha kostja kontole. Hageja palub mõista kostjalt välja 200000 krooni. Vastavalt esitatud kohtukulude nimekirjale on hageja pool palunud välja mõista kostja poolelt kohtukuludena riigilõivu 3500 krooni ja tasu advokaadi abi eest 6000 krooni. Kostja põhjendused Kostja on esitanud kohtule alljärgnevad vastuväited. Hageja ei ole 03.jaanuaril 2005.a. saanud kostjalt käsunduslepingu täitmiseks 203486 krooni. Hageja esitas laenusuhte tõendamiseks pangaülekande, kust ei nähtu toimingu sisu. Sisuliselt palub hageja kohtul ise tuvastada ülekandest kui toimingust käsundisuhe. Tõendeid VÕS § 619 sätestatud käendussuhte olemasolu kohta hageja ei esita. Kostja kinnitab, et poolte vahel ei ole olnud käsundit. Selle kinnituseks esitas kostja hageja poolt saadetud E-kirjad, milles kinnitatakse kinke toimumist. Hageja kinnitas, et tema poolt on E-posti teel need kirjad kostjale saadetud.. Kirjade sisust nähtub, et kostja on kinkinud hagejale raha, kuid hiljem esitanud pretensioone selle kingi kasutamise kohta (kostja ei olevat ostnud autot). Kostja on seisukohal, et hageja poolt ülekantud raha oli hageja kingitus kostjale. Poolte vahel olid lähedased suhted, kinkimine ei ole ebamõistlik ja kirjavahetuses on hageja kinget tunnistanud. Hageja poolt pakutud osundus käsundile on ebamõistlik. Ebamõistlik on eeldada, et keegi annab teisele isikule 200000 krooni ilma käsundi sisu ära näitamata. Hageja viide sellele, et käsundi sisuks oli hagejale vähekasutatud Audi või Mazda marki sõiduki soetamine, on ebamõistlik. Kui kohus asub seisukohale, et hageja poolt teostatud ülekanne oli käsund kostjale, puudub hagejal nõudeõigus, sest kostja on 16.juunil 2005.a. raha tagastanud. Hageja on kinnitanud, et sai 16.juunil 2005.a. 200000 krooni tagasi. Hageja pole esitanud ühtegi asjaolu, mis välistaksid tema poolt 16.juunil 2005.a. antud kinnituse. Kohtuistungil kinnitas hageja, et teda ei ole keegi sundinud kinnitust kirjutama. Samuti kinnitas hageja, et hagist loobumisi pole keegi sundinud kirjutama. Hageja ei osunda kordagi asjaolule, et kostja oleks teda ähvardanud või sundinud. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja kohtukulud poolte kanda. Kohtu põhjendused Kohtu poolt tuvastatud asjaoludest lähtuvalt on põhjendatud hagi täielik rahuldamine. Pooled ei vaidle asjaolu üle, mille kohaselt hageja kandis raha kostjale üle. Hageja kandis 03.jaanuaril 2005 kostja kontole 203486 krooni (tl 23-24). Vastavalt VÕS §-le 619 käsunduslepinguga kohustub üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud. Kohus leiab, et hageja ei ole tõendanud pooltevahelise käsunduslepingu olemasolu. Raha ülekandmise fakt toetatuna hageja seletusest, millest ei nähtu piisava selgusega käsundiandja juhised, on hageja poolt nimetatud lepingulise suhte olemasolu tõendamiseks ebapiisavad. Vastavalt VÕS § 259 lg-le 1 kinkelepinguga kohustab üks isik (kinkija) tasuta teisele isikule (kingisaaja) üle andma talle kuuluva eseme ja tegema võimalikuks omandi ülemineku kingisaajale või tasuta varalisest õigusest kingisaaja kasuks loobuma või muul viisil kingisaajat rikastama. Kohus leiab, et kostja ei ole tõendanud pooltevahelise kinkelepingu olemasolu. Arvuti vahendusel peetud kirjavahetuse kahest kirjast (tl 81) ei ole võimalik tõsikindlalt järeldada kinkelepingu olemasolu, sest puudub väidetav kostjapoolne kirjavahetuse osa ja kostja väitis kohtumenetluses, et ta tagastas hagejale nõutava rahasumma. Kostja poolt hagi esemeks oleva rahasumma tagastamine hagejale ei ole kostja poolt tõsikindlalt tõendatud. Kostja viitab hageja poolt kirjutatud kirjadele, milles hageja kinnitab raha tagasisaamist (tl 37, 41). Kohus leiab, et nimetatud kirjad ei ole piisavad tõendid, millega kostja pidi ennast väidetava tagasimakse toimumise tõendamiseks varustama. Hageja seletas vande all, et tema ei ole raha tagasi saanud ja hagejat kahjustav initsiatiiv menetluse võimalikku lõpetamist tagavate avalduste (39, 40, 56) koostamiseks tuli kostjalt. Kuivõrd toimikulehel nr 37 olev kiri ei täpsusta summa seost hagi esemega ja toimikulehel nr 41 olev kiri on esitatud kohtule koos avaldusega hagist loobumiseks (tl 39) ja teatega volituste tühistamise kohta (tl 40), millest hageja usutavatel ja hageja tegelikku tahet arvestavatel asjaoludel taganes, siis ei ole kostja esitanud kohtule tõendamiskoormist ümberpööravaid võla tasumist tõendavaid dokumente. Kohus lähtub ka asjaolust, et menetluse võimalikku lõpetamist tagavaid avaldusi esitas hageja mitu korda, taganedes hiljem nimetatud avaldustest seda piisavalt põhjendades. Kohus lähtub samuti asjaolust, mille kohaselt on kostja suhtes algatatud kriminaalasi, kus kostjat kahtlustatakse hageja suhtes karistusseadustiku § 114 järgi kuriteo võimalikus toimepanemises (tl 77, 78). Nimetatud asjaolu võimaldab kaudselt järeldada kostja poolt hageja mõjutamise intensiivsust. Vastavalt VÕS §-le 1027 peab isik VÕS-is sätestatud alustel ja ulatuses andma teisele isikule välja temalt õigusliku aluseta saadu. Kuivõrd kostja ei ole tõendanud õigusliku aluse olemasolu hagi esemeks oleva summa saamisega seoses, siis tuleb hagi rahuldada.
Kalev Kuningas Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.