(3)nõudeid. Poolte kohtukulud seoses selle tsiviilasjaga jäävad poolte endi kanda. Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-03-449 (OÜ Estras K&V hagi Mustvee Linna vastu 122850 krooni nõudes). Kohtukulud Mõista välja OÜ-lt Estras K&V ja Mustvee Linnalt solidaarselt 186.70 krooni riigi tuludesse asja läbivaatamise kulude katteks. Riigituludesse kantav kohtukulu tuleb kanda Rahandusministeeriumi arvele nr . 102200800017 SEB Eesti Ühispangas, viitenumber
- Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse 10 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 25.08.2003.a kohtule esitatud hagis palub OÜ Estras K&V välja mõista kostjalt 126658.35 krooni. Sel ajal sai tsiviilasi numbri 2-400/
- 13.jaanuaril 2004 esitas hageja hagiavalduse muudatustega, nõude suurus 122850 krooni. Hageja nõue seisnes järgmises: poolte vahel sõlmiti 31.05.2002 ehituse tööettevõtuleping nr .1, lepingu objektiks olid Mustvees Tartu t . 28 asuva hoone remonttööd. Kostjal tekkis tööde eest tasumisel võlg ja 24.03.2003 koostati maksegraafik võla tasumise kohta. Hageja nõue on esitatud selle maksegraafiku alusel juuni, juuli ja august 2003 eest tekkinud võla nõudes kokku 122850 krooni. Kohus lahendas asja kohtuotsusega 25.märtsil
- Tartu Ringkonnakohus otsusega 08.detsembrist 2004 tühistas kohtuotsuse ja saatis asja uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule. Tsiviilasi sai kohtus numbri 2-93/
- Kohus menetles asja. Kohtule esitatud tõenditest tuleneb, et 31.05.2002 sõlmitud tööettevõtulepingule nr . 1 on pooled sõlminud lisakokkuleppeid, mis on dateeritud ja nummerdatud järgmiselt: kokkulepe nr . 1 20.juulist 2002, kokkulepe nr . 2 22.juulist 2002 ja kokkulepe nr . 3 22.juulist
- Nii 31.05.2002 sõlmitud tööettevõtuleping kui ka nimetatud lisakokkulepped käsitlevad Mustvees Tartu t. 28 hoone remondi – ja renoveerimistöid kui üht töödekompleksi, pooltevaheline õigussuhe Tartu t.28 hoone remontimisel ja renoveerimisel on alanud tööettevõtulepingu sõlmimisega 31.05.2002 ja sellele on järgnenud sama õigussuhte raames lisakokkulepete sõlmimine. Sama õigussuhte raames on koostatud ja alla kirjutatud ka maksegraafik 24.märtsist
- Alates 01.01.2006 sai tsiviilasi numbri 2-03-
- Määratud kohtuistungile 05.04.2006 esitas hageja esindaja vandeadvokaat Sirje Must taotluse asja arutamise edasilükkamiseks, kuna poolte vahel toimuvad läbirääkimised ning on eeldusi kompromissi saavutamiseks. 03.04.2006 saabus kohtusse kostja Mustvee Linnavalitsuse poolt saadetuna kompromiss. Kostja esindaja Ivo Raudjärv esitas avalduse kohtuistungile mitteilmumise kohta ja palub kohtul kompromiss kinnitada. 2
(3)Pooled avaldavad kompromissi tekstis, et nad on teadlikud hagist loobumise tagajärgedest. Hageja esindaja vandeadvokaat Sirje Must avaldas telefoni teel kohtule, et hageja esitab avalduse hagist loobumise kohta pärast seda, kui 15.aprillil 2006 on hagejale laekunud kompromissis märgitud rahasumma. 12.04.2006 esitas hageja esindaja vandeadvokaat Sirje Must kohtule taotluse hagist loobumiseks OÜ Estras K&V hagis Mustvee Linna vastu 122820 krooni saamiseks, kuna 12.04.2006 on kompromissis märgitud summa hagejale laekunud. Hageja kinnitab oma teadlikkust hagist loobumise tagajärgedest. Kohus leiab, et kompromissi saab kinnitada TsMS § 430 lg 1 alusel esitatud kujul, kuna selles ei ole vastuolu heade kommetega ega seadusega. Ehkki kompromissi pooleks on avalikõiguslik juriidiline isik – kohalik omavalitsus- ei järgne kompromissist olulise avaliku huvi rikkumist ja see on täidetav. Kohus peab vajalikuks osutada, et kompromissi tekstis on kirjas ebaõigeid numbreid (summa 122820, lisakokkulepete kuupäevad, tsiviilasja number). Samas ei ole need numbrilised vead sellised, mis takistaksid ühetaoliselt ja õigesti mõistmast poolte tegelikku tahet ja kompromissi sisu. Kompromissi p.2 sõnastus : „OÜ Estras K&V loobub Jõgeva Maakohtule esitatud hagist Mustvee Linna vastu (tsiviilasi nr . 2-200/05)“ võimaldaks arvata, et poolte vahel on kohtumenetluses veel mingi tsiviilasi (numbriga 2200/05). Kohus konstateerib, et Jõgeva kohtumajas ei ole menetluses pooltevahelisi vaidlusi rohkem kui käesolev vaidlus, mille number on käesoleval ajal 2-03-
- Seega saab olla silmas peetud vaid seda konkreetset kohtuasja. Samas on hagist loobumine menetluse lõpetamise iseseisev alus TsMS § 428 lg.1 p.3 järgi. Kohus peab põhjendatuks asjas menetluse lõpetamise alusena märkida TsMS § 428 lg.1 p.4pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle, kuna see vastab tegelikule olukorrale asjas ja pooled on sellise soovi ühiselt kompromissis väljendanud. Asjas saab menetluse lõpetada TsMS § 428 lg 1 p 4 alusel. Pooled on kokku leppinud, et nende kohtukulud jäävad nende endi kanda. See vastab käesoleval ajal kehtiva TsMS § 168 lg.3 ja menetluse alustamise ajal (kuni 01.01.2006) kehtinud TsMS § 62 lg.
- Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 järgi enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Kuna seni kehtinud Tsiviilkohtumenetluse seadustik ei sätestanud kompromissi sõlmimise korral riigilõivu tagastamist, kohus seda omaalgatuslikult ka ei lahenda. Pooltelt tuleb riigi tuludesse välja mõista asja läbivaatamise kulud (postikulud) 186.70 krooni. Kohtunik Ü.Raag 3