2-05-710 MÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 06.märtsil 2006.a Jõgeva kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Ülle Raag Tsiviilasja number 2-05-710 Tsiviilasi ÜxxxxLxxxxx hagi Axxx Lxxxxx

§ 346lg.2 järgi kohustuslik (tl.60).

Axxx Lxxxxx on esitanud põlvnemisasjana käsitletava nõude. Kohtuistungile kostja ei ilmunud. Kostja esindaja vandeadvokaat Pille Toomi selgitusel on põhjuseks kostja majanduslikud raskused. Kostja esindaja esitas hagejale ja kohtule kompromissettepaneku, mis sisaldab endas põlvnemise kindlaksmääramise nõudest loobumist ja ettepanekuid elatise maksmise summade ja tähtaegade kohta. Hageja Üxxx Lxxxxx kohtuistungil kompromissiga ei nõustu. Pooled esitavad oma poolt- ja vastuargumente kompromissile. Kohus teeb ettepaneku pooltele kohtuistungiväliselt pidada läbirääkimisi. Kohus selgitab pooltele, et kohus ei ole kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama perekonnaasjas (

§ 430lg.3). Läbirääkimiste järel esitavad pooled kohtule alla kirjutatud kompromissi ja paluvad kompromissi kinnitamist. 2

§ 430lg.

1 alusel esitatud kujul, kuna selles ei ole vastuolu heade kommetega ega seadusega, kompromiss on sõlmitud kahe füüsilise isiku vahel, rikkumata olulist avalikku huvi ja see on täidetav. Kompromiss on alla kirjutatud ja esitatud kohtule perekonnaasjas, milles

§ 430lg.3 järgi kohus ei ole kompromissiga seotud.

Samas sisaldab kompromiss mõistlikke menetluslikke avaldusi ja garanteerib lapse ülalpidamiseks elatise laekumise. Seetõttu peab kohus põhjendatuks kompromiss kinnitada. Asjas saab menetluse lõpetada

§ 428lg.1 p.4 alusel.

Kohtukulude kindlaksmääramine ja jaotus Pooled on leppinud kokku, et nende kohtu – ja advokaadikulud jäävad nende endi kanda. See on kooskõlas

§ 168lg.3 ja seetõttu kohus poolte kohtukulusid ei käsitle.

Hageja ei ole seni riigilõivu tasunud, kuna hagiavaldus on esitatud ajal, mil hageja elatisenõudes oli riigilõivu tasumisest vabastatud ja riigilõiv tulnuks välja mõista kostjalt tolleaegse

§ 64lg.1 alusel.

Selle riigilõivu tasumist ei saa hagejalt ka enam nõuda (

§ 190

lg.2).

§ 138lg.1, lg.2 järgi on riigilõiv kohtukulu, mis makstakse riigi tuludesse.

Hagi hind

§ 129

lg.2 järgi (lähtudes hagi rahuldatud osast) on 11997 krooni (9x1333=11997) ja riigilõivu suurus käesolevas asjas lähtudes hagi rahuldatud osast oleks 1050 krooni. Võttes arvesse, et pooled on sõlminud kompromissi ja taotlenud asjas menetluse lõpetamist, peab kohus põhjendatuks määrata menetluskulud rahalises suuruses kindlaks käesolevas menetluse lõpetamise määruses

§ 174lg.4 alusel.

Kohus on seisukohal, et kompromissi sõlmimise fakt ja sõlmitud kompromissi sisu on mõjuvad põhjused, et tasumisele kuuluva riigilõivusumma määramisel arvestada

§ 150

lg.2 p.1 sätestatut ja nõuda kostjalt riigilõivu tasumist elatisehagilt pooles ulatuses, s.o. summas 525 krooni

§ 190lg.2 alusel.

Menetluskulud määrab kohus käesolevas asjas asja läbivaatamiskuludena summas 155.60 krooni.

§ 433

lg.2 kohaselt maakohtu või ringkonnakohtu määruse peale, millega kohus ei lõpeta asja menetlust seetõttu, et ei võta vastu hagist loobumist või ei kinnita kompromissi, võib esitada määruskaebuse. Sellisest sõnastusest tuleneb, et määruskaebuse esitamise võimalus on juhul, kui kohus kompromissi ei kinnita ega lõpeta menetlust. Käesoleval juhtumil leiab kompromiss kinnitamist ja menetlus lõpetatakse, seega ei ole määrus edasikaevatav.

§ 178

lg.2 järgi on menetluskulude kindlaksmääramise määrus vaidlustatav, kui kaebuse hind ületab 3000 krooni. Seega käesolevas asjas ei ole menetluskulude kindlaksmääramine vaidlustatav. Kohtunik Ü.Raag 3