Obsah (5)

§ 76§ 396§ 397§ 142§ 146

TARTU MAAKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Avalikult teatavakstegemine 29. juuni 2006 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumajas Tsiviilasi Hagi ese nr 2-05-356 AS Eesti Krediidipank versus J.K. ja A.K.

) § 76 lg-le l, mille kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.

§ 76

lg 3 järgi loetakse kohustus kohaselt täidetuks, kui see on täidetud vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. Laenulepinguid reguleeriv erinorm

§ 396

näol sätestab, et laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja, laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. Samuti on seadusega sätestatud, et majandus-kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi (

§ 397lg l).

Hageja on omapoolse laenusumma kostja omandisse üleandmise kohustuse täitnud, mis on tõendatud hagiavaldusele lisatud kostja konto väljavõttega laenusumma ülekandmise kohta. Nõude sissenõutavus tuleneb asjaolust, et Munatalu OÜ-le kuulutati 27. septembril 2004 välja pankrot, millest tulenevalt on kõikide võlausaldajate nõuete maksetähtpäev saabunud. Vastavalt

§ 142lg-le l võib põhivõlgniku kohustust võlausaldaja ees käendusega tagada.

Hageja ning A.K. ning J.K.e vahel sõlmiti

1. detsembril 2003 käenduslepingud põhivõlgniku kohustuste täitmise tagamiseks (tl 19 - 22). Nõue käendajate vastu on muutunud sissenõutavaks ja see tuleneb käendajatele
2. oktoobril 2004 saadetud nõudeavaldustest ja nende kättesaamisest A.K. ning J.K.e poolt. Nõude esitamisest kuni hagi esitamiseni ei ole käendajate poolt nõude lahendamiseks toimunud mingit täitmist, mis viitab kostjate soovimatusele ja pahausksusele endale lepinguga võetud kohustuste täitmisel. Hageja on seisukohal, et tema nõue kostjate vastu on

§ 76

lg l ja lg 3, § 100; § 101 lg l p 1; § 108 lg l, § 142 lg l ja § 396 lg 1 alusel õiguslikult põhjendatud ja hagi aluseks olevad asjaolud ning nõue on hagile lisatud dokumentaalsete tõenditega täielikult tõendatud.

1. Kostjate põhjendused 2.
2. Kostjate seisukohad nõudes J.K.e esindaja on hageja nõuet vaidlustanud. A.K. hageja nõuet vaidlustanud ei ole. 2.
3. Kostjate väited, esitatud asjaolud ja tõendid J.K.e esindaja väitel käenduslepingust tuleneva kohustuse täitmist ei saa nõuda. Hageja sõlmis esialgse võlgnikuga laenulepingu nr ET-36-03, mille punktis 2.
4. on nimetatud järjekorras laenulepingu tagatised: vallasasjade registerpant, Maaelu Edendamise SA garantii ja kostjate käendus vastutusmääraga l 500 000 krooni. Laenulepingu üldtingimuste p 11 järgi on laenu esimeseks tagatiseks esialgse võlgniku vara (registerpant) ja täiendavad tagatised on garantii ja käendus. J.K.e esindaja on oma vastuväidetes veel avaldanud, et

§ 146

kohaselt teatud asjaoludest, mis mõistlikult eeldades on käendajale olulised, tuleb käendajat teavitada. Üheks kreeditori kohustuseks on esialgse võlgniku pankroti teadasaamisest käendaja teavitamine, kuna käendajal on õigus esitada tingimuslik nõue (tagasinõue) pankrotimenetluses või võib käendaja vastutus omakorda olla kindlustatud tagatistega. Teatamiskohustusega kaitstakse tarbijat, kui suhte 3 nõrgemat poolt. Peale eeltoodu peab tarbijaga suhetes teatama talle kõigist temale olulistest asjaoludest, vastupidine käitumine on hea usu vastane ja teist poolt kahjustav. Kuna hageja jättis täitmata

§ 146

sätestatud kohustuse väheneb tema nõue käendajate vastu kohustuse rikkumusest käendajale tekkinud kahju ulatuses. J.K.e esindaja väitel on põhivõlgniku kohustus garandi MES-i poolt 618 750 krooni ulatuses täidetud ning põhivõlgniku võlg hageja ees on 881 250 krooni, milline fakt ei anna hagejale õigust suurendada nõuet kostjate vastu.

1. Kohtu põhjendused 3.
2. Menetluse käik Poolte nõusolekul võib kohus lahendada asja seda kohtuistungil arutamata. Sel juhul määrab kohus võimalikult kiiresti tähtaja, mille jooksul on võimalik esitada avaldusi ja dokumente, samuti otsuse avalikult teatavakstegemise aja ja teatab neist menetlusosalistele TsMS § 403 lg 1). Pooled on nõustunud asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus on määrusega andnud pooltele võimaluse esitada kirjalikus menetluses avaldusi ja dokumente ning teinud pooltele teatavaks otsuse avalikult teatavakstegemise aja. Viljandi Maakohtu
3. veebruari 2005 määrusega on asjas hagi tagatud ja hagi tagamise abinõuna seatud kohtulik hüpoteek J.K.ele kuuluvale Uuetoa kinnistule (asukoht Pulleritsi, Holstre, Paistu vald, Viljandi mk), s. o tehtud kinnistusosakonnas avatud kinnistusregistriosas nr 3826 kohtuliku hüpoteegi kanne hüpoteegisummana 881 250 krooni AS Eesti Krediidipank kasuks. 3.
4. Seisukoht hagis Kohtu tuvastatud asjaoludest lähtuvalt on põhjendatud hagi täielik rahuldamine. 3.
5. Tuvastatud asjaolud, järeldused ja õiguslik põhjendus Kostjad ei ole vaidlustanud asjaolusid, et OÜ Munatalu on saanud hagejalt AS-lt Eesti Krediidipank laenu 1 500 000 ning laenu käendajateks on käenduslepingute alusel kostjad. Kostjad ei ole vaidlustanud ka asjaolu, et Munatalu OÜ (pankrotis) pankrotimenetluse käigus on panga kasuks panditud Viljandimaal, Karksi vallas, Karksi külas asuvad ehitised ja rajatised müüdud ning müügist saadud vahenditest panga nõude rahuldamist ei toimunud. Hageja nõue kostja vastu tuleneb OÜ Munatalu ja AS-lt Eesti Krediidipank vahel
6. detsembril 2003 sõlmitud laenulepingust. Laen summas 1 500 000 krooni on tagatud pandilepinguga ehitistele, MES täiendava garantiiga ning J.K.e ja A.K. käendusega. Hageja on õigesti viidanud asjaolule, et hageja nõude sissenõutavus kostjatelt tuleneb sellest, et Munatalu OÜ-le kuulutati
7. septembril 2004 välja pankrot, millest tulenevalt on kõikide võlausaldajate nõuete maksetähtpäev saabunud.

§ 142

lg l kohaselt käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. Hageja ning A.K. ning J.K.e vahel sõlmiti 29. detsembril 2003 käenduslepingud põhivõlgniku kohustuste täitmise tagamiseks. Laenulepingu tagatisena seatud pandiõigus on lõpetatud ja pandi esemeks olnud ehitised ja rajatissed< on pankrotimenetluses tasaarvestuse korras realiseeritud. Ka MES-i poolt avansina tasutud summa 618 750 osas on hagejal nõudeõigus. MES-i koostöölepingu eesmärgiks ei olnud võlgniku vabastamine võla tasumisest. Koostöölepingu p 5.4 sätestab otsesõnu, et pank on kohustatud pärast p-s 5.3 nimetatud avansilise osa tasumist MES-i poolt jätkama laenusaajalt võlgnevuse sissenõudmist ja tagatiste realiseerimist. Seega avansilise väljamakse teostamine ei muuda panga nõude suurust laenusaaja vastu ning pank on kohustatud jätkama laenulepingust tuleneva võlgnevuse sissenõudmist ilma sihtasutuselt laekunud summat arvestamata. A.K. ning J.K.e laenu käendajatena lasub kohustus hagejale laenusumma tagastada. 4 J.K.e esindaja väide selles, et Jüri Kallakat ei teavitatud Munatalu OÜ pankrotimenetlust, ei ole arvestatav. Õige on hageja väide, et pankrotivõlgnik Munatalu OÜ on ise olnud pankrotimenetluse algatajaks, kusjuures kostjad olid Munatalu OÜ juhatuse liikmed. Ei ole usutav, et sellises olukorras ei olnud J.K. teadlik Munatalu OÜ pankrotimenetluse asjaoludest. AS-i Eesti Krediidipank hagi J.K.e ja A.K. vastu tuleb rahuldada ning välja mõista solidaarselt J.K.elt ja A.K.lt 1 500 000 krooni AS-i Eesti Krediidipank kasuks. Hagi rahuldamise õiguslikuks aluseks on

§ 142

lg l, mille kohaselt käendajad vastutavad põhivõlgniku kohustuse täitmise eest.

§ 76lg l kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.

Kostjad on kohustatud käenduslepingutega võetud kohustusi täitma. 3.

1. Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 438 lg-le 2 kohtuotsuse tegemisel otsustab kohus menetluskulude jaotuse. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma ning vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel (TsMS § 173 lg 3).
2. jaanuarist 2006 kehtib uus TsMS. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 (menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine) kohaselt enne uue TsMS seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud TsMS-s sätestatut. Seega menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise otsustused tulevad teha kohtuotsuses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seoses hagi rahuldamisega tuleb menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt jätta kostjate kanda. Arvestades menetluskulude jaotust tuleb välja mõista kostjatelt välja mõista hageja tasutud riigilõiv 72 000 krooni, s. o A.K.lt 36 000 krooni ja J.K.elt 36 000 krooni. Asjas on menetlusdokumentide kättetoimetamise kulu (postikulu) kokku 117 krooni, mis menetluskulude jaotust arvestades tuleb välja mõista kostjatelt, s. o A.K.lt 58.50 krooni ja J.K.elt 58.50 krooni. Kohtute Raamatupidamiskeskus justiitsministeeriumi valitsemisala asutusena võib riigi kasuks menetluskulude väljamõistmise osas saata lahendi sundtäitmisele, kui kohustatud isik ei ole lahendit täitnud jõustumisest alates 15 päeva jooksul (TsMS § 179 lg 6). Toomas Lillsaar Kohtunik 5