Lisaks märkis kohus, et pooltel on võimalus esitada omavahel sõlmitud kokkulepe või kompromissileping kohtule kinnitamiseks ning määras selleks tähtaja. Väljastusteadete alusel on pooled kirja kätte saanud (tl.71 ja 72). Tähtajaks kohtule kokkulepet või kompromissilepingut pooled esitanud ei ole ega ole taotletud ka kokkuleppe kinnitamist kohtu poolt. Kohus järeldab, et pooled on saavutanud haginõudes omavahelise kokkuleppe ning ei pea vajalikuks selle kinnitamist kohtu poolt.
lg 1 kohaselt võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse.
Eeltoodu alusel leiab kohus, et hagist loobumine tuleb vastu võtta ja tsiviilasja menetlus lõpetada. Kohus on selgitanud pooltele menetluse lõpetamise tagajärgi. Samuti ei esine asjaolusid, mis
Menetluskulude jaotus
lg 4 näeb ette, et kui hageja hagist loobub, mõistab kohus kostja taotlusel menetluse lõpetamise määrusega kostja menetluskulud välja hagejalt.
lg.3 järgi kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti.
lg 4 kohaselt võib kohus asja menetluse lõpetamise määruses ette näha ka menetluskulude rahalise suuruse. Sel juhul annab kohus menetlusosalistele enne mõistliku võimaluse esitada oma menetluskulude nimekiri ja tõendid. Kohus saatis pooltele kirja, milles andis tähtaja seoses menetluse lõpetamisega esitada täiendavaid taotlusi. Mingeid taotlusi seoses menetluskuludega kohtule ei laekunud. Kohtule teadaolevaks kohtukuluks on kostja poolt hagi esitamisel tasutud riigilõiv, mille kohta on esitatud ka tõend (tl.6). Kuna kostja tasutud riigilõivu hüvitamist ei ole taotlenud, jätab kohus
Asja läbivaatamise kuludeks on menetlusdokumentide kättetoimetamise kulud summas 132 krooni. Nimetatud kulud tuleb
Kohus lähtus määruse tegemisel
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.